Peamised tegevussuunad edasiseks
(väljavõte EST_IT@2018 raportist, 4. peatükk) 

• IKT potentsiaal Eesti majanduse restruktureerimist ja avaliku
  sektori kaasajastamist toetada on väga suur.
  
  
• Selleks, et Eestis jätkuks tarkust IKT kasutamiseks ja arendamiseks,
  tuleb Eestisse tuua vähemalt 5-6 maailmatasemel professorit ja viia
  IKT kõrgharidus tugevale rahvusvahelisele tasemele.
  
  
• Tootearenduse ja ekspordi toetamiseks tuleb Eestis käivitada
  kvaliteetne rahvusvahelise tehnoloogia- ja ärijuhtimise koolitus.
  
  
• Hariduses, tervishoius, tööstuses, energeetikas, finantsteenustes
  ning IKT turvasüsteemides tuleb luua pikemaajalised
  IKT kasutuselevõtu teekaardid.

Kriitilised edutegurid 

Eesti majanduskasvu järsk pidurdumine sunnib nii avalikku kui ka erasektorit kõvasti kulusid kärpima. Majanduslik surutis võimendab samas Eesti majanduse ümberstruktureerimise vajadust. 32 Näitasime eespool, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on väga suur potentsiaal majanduse ümberstruktureerimist toetada (2. peatükk). Eesti IKT arenguseires määratleti kuus fookusvaldkonda, kus on vajadus IKT kasutuselevõtuks ja potentsiaalne sellest saadav kasu suurim (3. peatükk).

See, kui tulemuslikult Eesti suudab IKT potentsiaali majandusele uue hoo andmiseks ära kasutada, sõltub peamiselt tehnoloogia tundmisest ja oskusest seda mõistlikult kasutusele võtta. Eesti IKT kompetentsitase on nii pakutava tööjõu hulga kui ka kvaliteedi
poolest liiga madal. Autoriteetse uuringufirma IDC andmetel on Eestis puudu vähemalt 500 andmesidevõrkude spetsialisti. Kui arvestada, et IDC uuring katab vaid väikese osa IKT erialade spektrist, siis on Eestis kokku puudu tuhandeid kvalifitseeritud IKT spetsialiste.

Eesti on mitmes uues IKT arengusuunas juhtivatest riikidest maha jäämas. Meie IKT kompetentsibaasi tuleb seepärast oluliselt tugevdada (1. peatükk). Kuna Eestis pakutav IKT kõrgharidus ei ole andekamate õppurite jaoks piisavalt atraktiivne, siis ei tasu ka loota kvalifitseeritud noorte spetsialistide märkimisväärset juurdevoolu.

Lisaks langeb Eesti koolilõpetajate arv 2015. aastaks pooleni 2003. aasta tasemest. Tulevaste tudengite arvu järsk vähenemine raskendab omakorda kõrghariduse taseme hoidmist. Pikemas plaanis põhjustab see veelgi teravama kvalifitseeritud IKT tööjõu puuduse. Eesti IKT ainus võimalus on enam IKT spetsialiste sisse tuua ja viia IKT kõrgharidus kiiresti rahvusvaheliselt atraktiivsele tasemele. 

Kui Eesti IKT arenguseire ekspertküsitluses küsiti, millised on kolm kõige olulisemat lisarahastamist vajavat valdkonda, toodi üsna ootuspäraselt esile teemaringid, mis on seotud IKT kompetentsibaasi tugevdamisega. Nendeks on IKT teaduse ja kõrghariduse kvaliteedi parandamine ning õppijate tehnoloogiahuvi suurendamine (joonis 10).

Sul on Eesti IKT arengusse investeerimiseks 100 miljonit krooni. Kuhu eraldaksid kohe täiendavaid vahendeid? 

Nagu mitmed teised arenevad turud, nii koges ka Eesti hiljuti massiivset kapitali sissevoolu. See muutis kõikvõimalike uute algatusprogrammide rahastamise väga lihtsaks. Situatsioon rahvusvahelistel finantsturgudel on aga viimase poole aastaga tähelepanuväärselt halvenenud ning märkimisväärset olukorra paranemist ei pruugi toimuda isegi paari aasta vältel. Globaalse
majanduskriisi ülekandumine reaalmajandusse võib seetõttu panna Eesti lähitulevikus kergesti olukorda, kus võimalikel IKT lahenduste tellijatel ja arendajatel ei jätku tarvilikeks investeeringuteks vahendeid.

Erinevad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse meetmed tehnoloogiaarenduse ja ‑investeeringute toetamiseks osutuvad erakorralistes majandusoludes tavapärasest veel tähtsamaks. Suures plaanis jääb aga Eesti majanduskasvu taastumise põhieelduseks siiski kapitali normaalne kättesaadavus rahvusvahelistel finantsturgudel.

Eeltoodud reservatsioonidele vaatamata tuleb Eestil seire käigus tuvastatud kuues fookusvaldkonnas nii IKT kompetentsi arendamise
kui ka IKT kasutuselevõtuga varasemast aktiivsemalt edasi liikuda. Eesti majandusseis sunnib meid kasutama majanduse tootlikkuse ja eksporditulu suurendamiseks kõiki võimalusi ning IKT-l on selles väga oluline roll.

Poliitikasoovitused

IKT arenguseire algatamise taga oli muu hulgas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi huvi. Ministeeriumid tahtsid saada soovitusi, kuidas planeerida ja käivitada strateegiast Teadmistepõhine Eesti 2007-2013 tulenevat riiklikku IKT programmi, mille eelarveks on järgmiseks viieks aastaks ette nähtud 100 miljonit krooni.

Eesti IKT müügikäive oli 2006. aastal 20 miljardit krooni ning IKT ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse ulatusid 350 miljoni kroonini (tabel 1 lk 21). IKT programmi vahendid on seega IKT turu mahu ja ettevõtete tehnoloogia- ja tootearendusinvesteeringutega võrreldes väga tagasihoidlikud. Küll aga on nende vahenditega võimalik saavutada märgatav edasiminek IKT tööjõu pakkumises.

Eesti Arengufondi kolm soovitust, kuidas IKT pakutavaid tulevikuvõimalusi Eestis kõige paremini ära kasutada.

1. soovitus: Eesti IKT kõrghariduse viimine tugevale rahvusvahelisele tasemele

Eestil on vaja suurendada IKT tööjõu pakkumist ja parandada samal ajal IKT alase kõrghariduse kvaliteeti. Välja tuleb arendada mitu uut IKT kompetentsivaldkonda. Eesti hariduse ja teaduse finantseerimissüsteemis ei ole aga seni olnud ühtki mõjusat meedet uute, Eestile pikemas perspektiivis strateegiliselt oluliste, teadus- ja tehnoloogiakompetentside loomiseks. Nii erinevate välisriikide kui ka Eesti enda varasemate kogemustega kohaselt on tugevate välisõppejõudude sissetoomine selgelt kiireim ja tulemuslikem viis, kuidas uusi kompetentsivaldkondi välja arendada.

Eesti IKT kõrghariduse kiireks rahvusvahelistumiseks tuleb Eestisse tuua korraga 5-6 tugevat välisprofessorit või välismaal töötavat Eesti arvutiteadlast. See laseb täita Eestile olulised, kuid seni nõrgad IKT kompetentsivaldkonnad (joonis 5 lk 19) tugevate spetsialistidega. Välisõppejõudude Eestisse kutsumise eelduseks peab olema ülikooli vastava allüksuse rahvusvahelistumise plaan. Kriitilise massi saavutamiseks on seejuures otstarbekas värvata ühte struktuuriüksusesse korraga mitu välisprofessorit.

Iirimaa, Soome ja Singapuri varasemad edulood näitavad, et välisõppejõudude riiki toomisel ei piisa üksnes haldusküsimuste lahendamisest ja konkurentsivõimelise töötasu pakkumisest. Tippspetsialistide importimisel tuleb lahendada tervikpaketina kõik küsimused, mis on seotud (esimesteks aastateks vajaliku) töötasuga, eriaparatuuri ja uurimismeeskonnaga, samuti pereliikmete
ümberasumisega ja uues keskkonnas kohanemisega.

Tugev rahvusvaheline kõrgharidus muudab Eesti kõrgkoolide IKT erialad kohalikele üliõpilastele köitvamaks ning võimaldab tuua Eestisse senisest palju enam välistudengeid. Välisõppejõudude Eestisse toomine ja Eesti tudengite (osaline) kraadiõppe välismaal peab kokkuvõttes viima Eesti kõrgkoolide IKT erialad tugevale rahvusvahelisele tasemele. Sõltumata sellest, kas nutikamad välistudengid leiavad hariduse omandamise järel rakendust mõnes Eesti ettevõttes või naasevad kodumaale, toetab tudengite vahetus omakorda ka Eesti IKT ettevõtete rahvusvahelistumist.

IKT alase kõrghariduse esmaklassilisele rahvusvahelisele tasemele viimist tuleks vaadelda pilootprojektina, millest saadud kogemused annaksid eeskuju kogu Eesti kõrgharidussüsteemi uuele tasemele viimiseks.

2. soovitus: rahvusvahelise ärijuhtimise tugevdamine IKT ettevõtetes

Ettevõtjad tõid arenguseire raames olulise puudusena Eesti IKT sektori arengus esile rahvusvahelise tootearenduse ja müügioskusega
inimeste ja kogemuste vähesuse. Rahvusvahelise tehnoloogia- ja ärijuhtimise ning turunduse alane koolitus on seetõttu Eesti IKT sektori ja majanduse konkurentsivõime tugevdamisel üks olulisemaid tegevussuundi. Mida parem on välisturgude tunnetus ja mida oskuslikum on tootearendus, seda tulemuslikum on äri.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus pakub ettevõtjatele juhtimiskoolituseks ja arenduspersonali värbamiseks erinevaid toetusi. Edukatele ettevõtjatele ei ole kindlasti mingi probleem osaleda ka välismaistel heatasemelistel juhtimiskoolitustel. Samas tuleb möönda, et rahvusvahelise tehnoloogia- ja ärijuhtimishariduse pakkumine on Eesti kõrgkoolides endiselt nõrk. Eesti Arengufond soovitab kõrgkoolidel käivitada IKT spetsialistidele, keskastme või väikeettevõtete juhtidele mõeldud tugeva IKT rõhuasetusega tehnoloogia- ja ärijuhtimise magistriprogramme. Sarnaseid programme võib leida ka mujalt maailmast, kuigi väga levinud need veel pole. Sedalaadi kvaliteetse, välisõppejõude kaasava hariduse järele on seetõttu lisaks Eestile nõudlust ka naabermaades.

Lisaks ülaltoodule tuleb muuta IKT kõrgharidust interdistsiplinaarsemaks. Üks praktilisi viise selleks on näiteks kohustuslike
ärijuhtimise kursuste lisamine IKT õppekavadesse. Niisugustel tehnoloogiatudengitele pakutavatel kursustel ei peaks seejuures keskenduma mitte mikro- ja makromajanduse alustele, vaid tehnoloogiastrateegiale, ärijuhtimisele, turundusele ja muudele teemadele. Lisaks eeltoodud ettevõtlus- ja juhtimisainetele vajavad tehnoloogiaerialade magistriõppe tudengid ka võimalust disaini (sh kasutajaliidesed), psühholoogia jm kursuste läbimiseks.

3. soovitus: teekaardid IKT kasutuselevõtuks fookusvaldkondades

IKT arenguseires määratletud kuus IKT kasutuselevõtu fookusvaldkonna (haridus, tervishoid, tööstus, energeetika, finantsteenused, IKT turvalisus) olulisematele väljakutsetele lahenduste leidmiseks tuleb ennekõike mõelda, millisteks sisulisteks muutusteks on vastav valdkond valmis. Sedalaadi tulevikuplaanid nõuavad küll head ettekujutust IKT võimalustest, kuid ei ole sisus kindlasti mitte rutiinne tehnoloogiline küsimus. IKT tõhusa kasutuselevõtu kavandamine eeldab seetõttu nii valdkonna strateegiliste raskuspunktide mõistmist kui ka tehnoloogiate ja turgude tundmist.

Üks võimalus valdkonna strateegiliste valikute ja nendega seotud IKT kasutusviiside analüüsimiseks on IKT kasutuselevõtu pikemaajaliste teekaartide (ingl roadmap) koostamine. Teekaart on strateegilist planeerimist toetav tööriist, mida kasutatakse ühiste pikemaajaliste eesmärkide, nende saavutamise viiside ja teele jäävate verstapostide kaardistamiseks.

Fookusvaldkonna arenguvõimaluste ja nendega seotud IKT kasutamise võimaluste läbitöötamiseks koostatavad teekaardid peaksid kirjeldama nii valdkonna arengule olulisi muutusi ühiskonnas ja majanduses, tehnoloogia ja turgude arengut maailmas, ettevõtjate tegevust (uued tooted ja teenused), kui ka teekaardil kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke ressursse (inimesed,
rahastamine).

Teekaartide loomise lähtekohaks võib olla nii uutele vajadustele lahenduste otsimine kui ka olemasolevate konkurentsieeliste
parem ärakasutamine. Esimesel juhul on põhiküsimus, kuidas on otstarbekam muutustele majanduses ja ühiskonnas reageerida (ingl market pull). Teisel juhul keskendutakse aga sellele, kuidas tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi uutes toodetes või teenustes paremini ära kasutada (ingl technology push).

Eesti Arengufond algatab 2009. aastal kuues fookusvaldkonnas ekspertide ja IKT spetsialistide ühistöö, mille eesmärk on kaardistada valdkonna tulevasi arenguvõimalusi ning koostada IKT kasutuselevõtu plaane kirjeldavad üksikasjalikumad teekaardid.