Get Adobe Flash player

» Arenguseire

prindi

IT Akadeemia

Eesti IKT kõrghariduse konkurentsivõime tõstmine

Ideekava

Eesti suuremate kõrgkoolide rektorid, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Arengufond allkirjastasid 26. augustil 2009 Eesti IT Akadeemia koostöömemorandumi. IT akadeemia on algatus, mille eesmärgiks on viia Eesti IKT alane kõrgharidus uuele, rahvusvaheliselt läbilöögivõimelisele tasemele.

Memorandumit allkirjastades tõdesid osapooled, et Eesti IKT kõrgharidus seisab tõsiste väljakutsete ees:

  • Kuidas kahekordistada IKT tudengite arv?
  • Kuidas tõsta IKT põhidistsipliinide, teaduse ja hariduse kvaliteet rahvusvahelisele tasemele?
  • Kuidas arendada välja ja käivitada turu vajadustele vastavad interdistsiplinaarsed, rahvusvahelised ja ettevõtlikkust arendavad IKT õppekavad?
  • Kuidas meelitada Eestisse IKT valdkonna talente: tudengeid, professoreid ja teadlasi, spetsialiste?

Tänane IKT kõrgharidus ei suuda pakkuda piisaval hulgalt vajaliku ettevalmistusega spetsialiste ning suurest väljalangevusest ja demograafilistest trendidest tingituna süveneb tööjõukriis lähiaastatel veelgi - IKT tudengite arv jääb 2014. aastal üle 3 korra alla turunõudluse. Sektori olemasolevad ettevõtted suudaksid koheselt tööle rakendada 1000 spetsialisti. Investeeringute ligimeelitamiseks peab Eestil olema vaba kõrgetasemelist tööjõudu pakkuda veel poole rohkem.

Arenenud maailmas on pea võimatu leida riiki, kes ei käsitle IKTd prioriteetse kompetentsina majandusarengu tagamisel. Ka Eesti riik on määratlenud IKT üheks majanduse eelisarendatavaks valdkonnaks, kuid kvalifitseeritud tööjõu puudus pidurdab nii IKT sektori kasvu kui ka IKT kasutuselevõttu teistel elualadel. Eesti IKT läbilöögivõime eelduseks on võime sammu pidada maailma IKT tähtsamate arengusuundadega ning neid kasutusele võtta. Vajalik on IKT hariduse kvaliteedi murranguline uuendamine.

Sektor vajab uue arenguhüppe tegemiseks lisaks IKT põhidistsipliine valdavatele spetsialistidele ka interdistsiplinaarse ettevalmistusega ettevõtlikke professionaale, kes suudaksid tegeleda kõrgetasemelise erinevaid valdkondi ühendava tootearendusega. IKT kõrghariduse ees seisvad väljakutsed on mitmetahulised ning kompleksset lahendust nõudvad.

Probleemi peavad asuma lahendama kõik asjassepuutuvad osapooled – ülikoolid, riik ja ettevõtted üheskoos.

1. Ühelt poolt peavad ülikoolid koos leidma lahenduse IKT põhidistsipliini hariduse taseme tõstmiseks ja süsteemseks arendamiseks. Kõik ülikoolid peavad tegelema põhidistsipliini õppekavade edasiarendamise ja rahvusvahelistumisega. Selleks tuleb välja töötada ühine IKT põhidistsipliinide kvaliteedi tõstmise strateegi. 

2. Teiselt poolt tuleb leida lahendus ettevõtete poolt nõutud interdistsiplinaarsete oskuste ja rahvusvahelise töö võimekusega ettevõtlike spetsialistide tootmiseks. Tuginedes Eesti IKT arengu senisele eduloole, on Eestil hea võimalus rajada siia maailmatasemel IKT nišikõrgkool Northern IT Academy (töönimena "NORITACA"). NORITACA tegevusmudel põhineb avatud globaalsel koostööl ning spetsialiseerutakse IKT ristseostele teiste valdkondadega (meditsiin + IKT, avalikud teenused + IKT, keskkond + IKT, disain + IKT jne).

Olemasolevate põhidistsipliinide taseme tõstmine ning uudsete interdistsiplinaarsete õppekavade arendamine on võrdselt olulised ja üksteist täiendavad ülesanded. Mõlemasse tuleb panustada oluliselt ressursse ning arendustöö peab käima osapoolte tihedas koostöös.


Taustalugemist:

 

 

 

Hinnanguliselt tuleks järgneva 5 aasta jooksul investeerida IKT kõrghariduse arendamisse 1 miljard krooni: 1⁄2 sellest põhidistsipliinide taseme tõstmisesse, 1⁄2 uue interdistsiplinaarse hariduse pakkumisse.

Mõlemat suunda tuleb toetada nn hariduse ja talentide impordiga. Hariduse import tähendab Eesti andekate tudengite välisõpingute ja väliskoostöö aktiivset toetamist. Talentide (IT spetsialistide) impordi soodustamiseks tuleb luua selleks sobilikud tingimused.

Põhisoovitused kokkuvõtvalt:

1. IKT kõrghariduse koordineeritud, süsteemseks ning eesmärgistatud arendamiseks tuleb luua IKT Kõrghariduse Ümarlaud. 

2. IKT potentsiaali maksimaalseks realiseerimiseks tuleb IKT spetsiifiliste õppekavade arendamise kõrval viia sisse IKT baasõppe moodulid ka kõikidesse teistesse õppekavadesse. 

3. Suurema lisandväärtuse pakkumiseks tuleb panustada IKT teaduse taseme tõstmisele ning tootearendusoskuste edendamisele. 

4. Kriitilise massi kohalike tudengite puudumise tõttu tuleb aktiivselt tegeleda välistudengite värbamisega. 

5. Välja tuleb arendada unikaalsed interdistsiplinaarsed õppekavad. 

6. IKT põhidistsipliinide õppekavade arendamine peab toimuma AINULT ülikoolide tihedas KOOSTÖÖS. 

7. Teadustöö mahu ja kvaliteedi tõstmiseks tuleb Eestisse tuua välisprofessoreid ning arendada rahvusvahelisi koostöösuhteid. 

8. IKT teaduse finantseerimine peab toimuma koordineeritult ning eesmärgipäraselt – konkurentsil põhinev finantseerimissüsteem tuleb asendada vajadustel põhineva süsteemiga. 

9. Õppejõudude koosseisu tuleb jõuliselt uuendada ja selleks tuleb valmis olla maksma konkurentsivõimelist palka.

Tutvu tervikdokumentidega: "Eesti IKT kõrghariduse konkurentsivõime tõstmine" (pdf 0,5 mb), "IT akadeemia äriplaan" (pdf 5 mb) ja IT akadeemia tervikplaani kokkuvõttega (pdf 0,3 mb)

 


Lisainfoks:

 

Meediakaja:

 

  

 

 




 
Logi sisse
 

Uudised

Postimees: India pakub järgmist rongi, millele Eesti võiks hüpata

16.01.2012 - Postimees kirjutab, et kui Eesti ärimehed Aasia poole kiikavad, on tavaliselt esimene kandidaat Hiina. Sel riigil on aga palju kosilasi ja huvi uute tulijate vastu kasin, Indias on Eesti ettevõtete lootused paremad.

Kõik uudised

Sündmused

Personalijuhtimise konverents 2012

Eesti Arengufondi ekspert ja Talendiseire juht Imre Mürk juhib töötuba ja esineb sissejuhatava ettekandega: "Tuleviku töötaja ja tuleviku töö - milliseks need erinevate trendide koosmõjul kujunevad ja kuidas ettevõtteid mõjutavad?"

Sündmuste arhiiv

Videocastid

Talendifoorumi päeva videosalvestus

Talendifoorumi päeva videosalvestus

Talendifoorum tõi esmakordselt Eestis talendi temaatika ümber kokku eri elualade ja vaatenurkadega inimesed. Eesmärk ühine: teha algust Eesti jaoks parima talendipoliitika "segu" leidmisega.

Video-castide avaleht

Blogid

Mis piirab ettevõtlust Eestis?

Andke teada, mida teha, et Eesti tõuseks, mitte ei langeks rahvusvahelises Doing Business pingereas.