Taust

 
Logistika mõistemahu muutused ja logistika kasutatavuse piirid on mitmete traditsiooniliste teadus-ja majandusterminite kõrval kiiresti muutunud ja kaasajal on logistika mõiste selgitustele ja definitsioonidele palju erinevaid versioone ja ka nende määratlejaid.
Logistika termin tuleneb kreekakeelsest sõnast logistikos ja tähendas esmalt aritmeetiliste tehete sooritamise oskust. Lähedane sõna logos tähendab arukust, mõistust, sõna.
Ladinakeelest tulnud prantsuskeelne verb loger tähendab sõdurite majutamist ja substantiiv logis majutuskohta.

Kaasaegne logistika mõiste määratlus on seotud tihedalt tarneahela käsitlusega. Globaalse tarneahela juhtimise foorum ( The Global Supplay Chain Forum , mis koosneb äri- ja akadeemilistest institutsioonidest ning mille eesmärk on logistika käsitluse ajakohastamine. Eelpool nimetatud institutsioon on defineerinud logistikat järgmiselt:

• Logistika on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine lõpptarbijast kuni tarneahela alguseni (tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasulikkus kliendile või aktsionärile ja täiustada tarneahelat kui tervikut.

Läbi Eesti veetakse kümneid miljoneid tonne transiitkaupu ja seda on edukalt tehtud juba üle 700, aasta kui mitte kauem. 1248. aasta 15. mail annetas Taani kuningas Erik IV Tallinnale Lübecki õiguse, millega Tallinn liideti keskaegsete Saksa kaubalinnadega ühisesse õigusruumi. Seda kuupäeva peetakse Eestit läbiva mastaapse ja organiseeritud transiidi algusajaks.

Tallinna sadam on olnud Läänemere sadamate nimekirjas kaubakäibelt pikki aastaid peale Peterburi kaubasadamat teisel kohal.

Pärast naftasadama Primorski ilmumist Soome lahe kirdekaldale jäi Tallinna sadam kolmandale kohale, 2008. aastal möödusid Tallinnast paraku ka Klaipeda ja Riia sadam. 9 kuuga käideldi Tallinna sadamas 21,872 mln tonni kaupu, Riia sadam 21,946 mln tonni ja Klaipeda 23,145 mln tonni. Kaubakäibelt teine Läti sadam Ventspils on kohe kannul - 21 314 mln tonni (MKM, 2008).

Vaata veel:

• Tegevus
• Tegijad
• Lugemist

Eesti transpordi infrastruktuur ja veondusettevõtted suudavad katta kaugelt rohkem kui ainult oma riigi veovajadusi. Kaubavedude käibes ulatub rahvusvaheliste vedude osakaal 79,9%-ni, sh maanteetranspordis 71,6%-ni ja avalikul raudteel koguni 93,7%-ni (2008. I poolaasta). Enne transiidi vähenemist olid need näitajad isegi oluliselt kõrgemad.
Suur rahvusvaheliste ja transiitvedude osakaal kinnitab Eesti head geopoliitilist asendit, mis soodustab kaupade ja reisijate liiklust ida ja lääne vahel.

 Eesti on transiidiklastri arendamisel rakendanud kaasaegse logistika põhitõdesid: muuta vedu võimalikult lihtsaks ja mugavaks, pakkuda oma partneritele moodsaid logistilisi lahendusi ja kõrget kvaliteeti ning olla neile usaldusväärseks partneriks. Samuti ei saa alahinnata Eesti suhteliselt ettevõtlussõbralikku majanduskeskkonda ja loomulikult meie ettevõtjate kogemusi suhelda nii lääne kui idaga.

Kõik senitehtu on ka igati põhjendatud, sest paljud inimpõlved nii Eestis kui mujal on adunud - transiit on riigile kasulik tegevus, see tagab tööhõibe inimestele, maksutulu ja tuntuse riigile. Pealegi on transiit üks majandussektoreid, mis kujutab endast puhtalt teenuse eksporti. Pidevalt negatiivse väliskaubandusbilansiga maadlevale Eestile on see aga ilmselt kõige tähtsam argument transiidi kasuks.