Korduma kippuvad küsimused

1. Võitjale pakutakse võimalust idee teostamiseks töötada Arengufondis. Kas see tähendab ka töö(võtu)lepingu sõlmimist?

Jah. Võitjaga sõlmitakse leping, mis oma olemuselt on töölepinguga sarnane.

2. Kas stipendium/tasu on kasutatav vaid idee elluviimiseks või ka nn töötasuna, sest tõenäoliselt tuleb selleks ajaks oma igapäevasest palgatööst loobuda?

Jah, nii ongi mõeldud – stipendiumi/tasu eesmärk on pakkuda võimalus võtta aeg oma idee teostamiseks, st loobuda selleks perioodiks muudest töödest (kas täielikult või osaliselt).

3. Kas nõutud punkt: “Idee rakendamise eeldatav mõju Eesti majandusele ja ühiskonnale laiemalt”, tuleb esitada numbriliselt, st tuua välja majanduslikud näitajad, protsent vms või võib seda selgitada ka teoreetiliselt?

Esitatav idee peab olema piisavalt konkreetne. Kui seejuures kasutatakse konkreetseid arvnäitajaid, võib see olla idee mõistmiseks ja selgitamiseks hea, kuid see ei ole tingimata nõutav.

4. Tingimuste p. 5 on muuhulgas öeldud: „Konkursil osaleja peab tagama, et Arengufondil on õigus konkursil osaleja poolt esitatud idee ja muu informatsiooni (sh isikuandmete) mis tahes viisil avalikustamiseks ja kasutamiseks.“ Kas iga osaleja (ka need, kes lepinguni ei jõua) ideed ja ideede rakendamise detailid on avalik info ja kõigile arutamiseks?

Konkursi tingimuste kohaselt on Arengufondil tõepoolest õigus avalikustada ideed, võimaldamaks nende avalikku arutelu. Avalikku arutelu peame soovitavaks, kuna see peaks eeldatavasti stimuleerima uute ideede esitamist, samuti pakkuma tagasisidet ideede autoritele, kel seeläbi on võimalik juba esitatud ideed täiustada ning arendada.

Kui konkursile esitatav idee sisaldab ärisaladust, mille avalikustamist esitaja ei soovi, peab konkursil osaleja selle idee kirjelduses selgesõnaliselt ära märkima. Sellisel juhul arvestab Arengufond esitaja taotlusega ärisaladuse mitteavalikustamise osas.

5. Millal rakendatakse seda punkti: “Arengufondil on õigus nõuda Konkursil osaleja poolt Konkursi ja/või selle tulemusel sõlmitud lepingute raames loodu suhtes tekkivate autoriõiguste ja muude intellektuaalomandi õiguste üleandmist.” Kas see tähendab, et kui ma annan oma idee Arengufondile, siis ma lepingujärgselt sellest ka loobun?

Käesolevas punktis peetakse silmas lepinguid Konkursi võitnud idee(de) realiseerimiseks, mis sõlmitakse eeldatavasti 2014. a septembris. Antud punkt ei tähenda kindlasti seda, et idee autor peaks loobuma oma õigustest ideele.

Kirjeldatud punkti rakendatakse juhul, kui see on vajalik idee elluviimiseks Arengufondi kaasabil ning sellisel juhul üksnes ulatuses, milles õiguste üleandmise või litsenseerimiseta ei saa Arengufond mõistlikul viisil idee elluviimisesse panustada (nt ideed tutvustada asjassepuutuvatele osapooltele, ideed täiendada ja arendada, avalikustada jne). Kui tegemist on ärilise ideega, jäävad idee autorile kõik õigused idee realiseerimisest tulu teenida. Õiguste üleandmise vajalikkuses ning selle ulatuses lepitakse kokku idee elluviimiseks poolte vahel sõlmitavas lepingus.

6. Kuna konkursil osaleja võib olla füüsiline isik, siis millise juriidilise keha alt hakatakse ideed teostama?

Leping idee realiseerimiseks sõlmitakse konkursi võitnud füüsilise isiku ja Arengufondi vahel. Kui idee realiseerimiseks on vajalik eraldiseisva juriidilise isiku asutamine, lepitakse selles poolte vahel eraldi kokku.

7. Kui palju see idee, mida teostama hakkaks, peab olema suunatud ainult Eesti turule?

Maailma vallutada sooviv äriidee, mida arendatakse ja testitakse Eestis oleks igati sobiv.

 

Konkreetsed ettepanekud Eesti majanduse edendamiseks, on oodatud veebikeskkonda arenguidee.ee. Seal saab ideid kommenteerida, kiita ja kritiseerida — ning leida oma ideele mõttekaaslasi.