Uudised

Eesti Arengufond liigub uutes investeeringutes veelgi varasemasse ettevõtlusfaasi ning investeerib tärkavatesse ettevõtetesse Sportlyzer ja Inner Circle kokku kuni 3 mln krooni.

Sportlyzer arendab rahvusvahelisele turule veebikeskkonda, mis viib tervisesportlased kokku treening- ja motivatsioonitarkvaraga. Seni on lahendatud internetis päeviku pidamine, Sportlyzeri eesmärgiks on muud treeningsoovitused ja tagasiside tarkvaraliselt automatiseerida, tagamaks tervisesportlastele teenus sõltumatult nõustajate tunnipalkadest, ajagraafikutest ja asukohtadest. Sportlyzer on läbinud Arengufondi rahvusvahelise äri inkubaatori SeedBooster, kus lihviti äriplaani ja selle elluviimise taktikat kuni täpsete eesmärkideni-verstapostideni välja. Sportlyzeri meeskonda veab Vomax-i asutaja Tõnis Saag ja selles lööb kaasa CV Online ja Nagi asutaja Jüri Kaljundi. Kaasinvestorina tugevdab meeskonda Rein Lemberpuu, kes on Playtechi endine tegevjuht.

Inner Circle positsioneerib ennast müravaba Facebook'ina. Ettevõtte ambitsiooniks on luua kasutajasõbralik, kuid erinevalt Facebookist privaatne keskkond grupisuhtluseks ja sellega maailma minna. Inner Circle kaasasutaja on Allan Martinson ning tiimi veab kunagine Delfi Eesti-poolne juht Andrus Raudsalu. Asutajate meeskond kaasas Arengufondi kõrval erasektori investoritena ASi Regio (tegevjuht Teet Jagomägi) ja Live Nature Eesti OÜ (juhatuse liige Raivo Vare).

Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul on Sportlyzeri ja Inner Circle näol tegu seemnefaasi investeeringutega, kus prototüüp või ärimudel on alles katsetamisel.

"Väga varajase faasi startupidel on raha kaasamisel raskusi kogu maailmas, siinse riskikapitalituru arendajana suuname veelgi rohkem tähelepanu teovõimelistele meeskondadele ja väga noortele ettevõtetele. Alguses pole startup-ettevõtetesse investeeritavad summad suured, kuid aja jooksul turu hõivamisel kapitalivajadus kasvab ning selleks on vaja täiendavaid investeeringuid teha.

Näiteks portfelliettevõte Massi Miliano, millesse Arengufond sisenes aasta tagasi, on toonud tulemusi, mis veensid olemasolevaid ja lisandunud investoreid täiendavaks investeeringuks mahus üks miljon eurot,” kommenteeris Heidi Kakko uusi investeeringuid.

Eesti Arengufond on ellu kutsutud Riigikogu poolt, et teostada tulevikuseiret ja investeerida uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks kaasatakse projektidesse alati üks või mitu erasektori kaasinvestorit, kellega investeeritakse ettevõtetesse võrdsetel tingimustel. Arengufondis tegutseb ka rahvusvahelise äriinkubaator SeedBooster, kus arendatakse ambitsioonikate projektide ärimudeleid ja suurendatakse seeläbi nende investorvalmidust ja turupotentsiaali.

Lisainfo:

heidi.kakko[A]arengufond.ee, Arengufondi investeeringute juht, tel 6161 085

21. sajandi koolis peab õppimine võrreldes tänasega olema õpilasele põnevam ja tema individuaalseid huvisid ning võimeid paremini arvestav. Selle saavutamiseks tuleb senisest enam ära kasutada infotehnoloogia (IKT) võimalusi, tänu millele rikastub õpetamine heli, video ja muude multimeedia vahenditega. Õppeprotsess muutub efektiivsemaks, interaktiivsemaks ja mängulisemaks. Muutuse suunas liikumise alustamiseks on vaja eestvedajat - seda nii riigi kui koolide tasandil - ning teisalt õpetajatelt ja õpilastelt tuleva initsiatiivi toetamist.

Arengufondi juhi Ott Pärna sõnul oleme arvuti edukalt kooli toonud, ent nüüd on aeg seda sisukalt kasutama hakata. „Me seisame ajastu künnisel, kus tehnoloogia on avardamas õppeainekeskse klassitunni formaati, lubades siduda erinevaid õppeaineid ja elulisi probleemistikke,“ ütles Pärna.

Arengufondi täna esitletud seireraportis IKT kasutamisest hariduses pakutakse välja teekaart, mis võimaldab Eestil muuta üldharidussüsteem klassiõppe kesksest õpilaste keskseks. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et IKT-l saab olla õpilasi ja õpetajat lähendav roll. „Kui räägitakse ühes samas keeles, siis noor inimene tunnetab, et temale igapäevane on ka õpetajale tuntud,” sõnas Lukas.

Hariduse ees seisvatest väljakutsetest pakub IKT lahendusi  õpilaste individuaalsusega arvestamisel, õpetamise loovamaks ning probleemipõhisemaks muutmisel ja õppematerjalide ning hinnatud õpetajate kättesaadavuse tagamisel kõigile õpilastele. 

Raportis esitatud tulevikuvaate teoks saamises mängib olulist  rolli eestvedaja, kes tegeleks nii õpivara loomise koordineerimisega, õpetajate ning koolijuhtide innustamisega ja õpilaste kaasamisega. Edumeelseid koolijuhte tuleb tunnustada ja toetada. 

Õpetajate algatustele võimaluse andmiseks on vaja asutada innovatsioonifond, mis võimaldab ellu viia pilootprojekte konkreetsete IKT lahenduste katsetamiseks ja kogemuse laiemaks demonstreerimiseks. Mõttekas on IKT lahenduste sisseviimist alustada loodus- ja reaalainetest, kuivõrd õpihuvi on neis madalam, aga tulevikuvajadus spetsialistide järele on kõige suurem. 

Täna esitletud raport IKT kasutamisest hariduses valmis 30 IKT- ja haridusvaldkonna eksperdi mõttetöö tulemusena. Ekspertgruppi vedas eest Ene Koitla (Infotehnoloogia Sihtasutuse e-Õppe Arenduskeskus) ja  raporti kirjutas kokku Aune Valk (haridus- ja teadusministeeriumist). Värske raport on järg Arengufondi poolt 2009. aastal  avaldatud  EST_IT@2018 seireraportile "Eesti infotehnoloogia tulevikuvaated"

Lisainfo:

Pressiesitluse slaidid (30. aug 2010, 180 KB PDF)
kristjan.rebane[A]arengufond.ee, Arengufondi infoühiskonna ekspert

2008. aastal tegi Arengufond oma esimese investeeringu Smartpost OÜ'sse iseteeninduslike pakiautomaatide tehnoloogia arendamiseks, rahvusvaheliseks müügiks ning pakiautomaatide võrgu väljaehitamiseks Eestis. 2009.a. teises pooles saavutas käivitatud pakiautomaatide võrk kiiresti olulise turuosa Eesti eraisikute pakkide edastamise turul. Smartpost OÜ positsioneeris ennast tehnoloogiaettevõttena, mille juures pakiautomaatide võrk oli vajalik tehnoloogia arendusplatvormina, müügireferentsina ning käibekapitali teenimiseks.

Käesolevaks hetkeks on ettevõte saavutanud piisava tuntuse ning on tegemas olulisi edusamme tehnoloogia müügiks välisturgudel, mistõttu ettevõtte omanikud nõustusid sobiva pakkumise laekumisel Eestis opereeritava automaadivõrgu müümisega. 30. juunil 2010 allkirjastas Smartpost OÜ Soome postiettevõttega Itella äriüksuse müügilepingu, millega jõuti olulise teetähiseni ettevõtte arengus - logistikaüksuse eduka müügini. Eesti Arengufond Smartpost OÜ osanikuna on ettevõtte arenguga rahul ning aitab ettevõttel seada uusi edusamme pakiautomaatide tehnoloogia siirdamisel juba välisriikidesse.

Villu Zirnaski intervjuu Meelis Koikiga Venture Labis (Saldo 07.2010): Neli aastat Hiinas elanud ja töötanud Meelis Koik räägib, millega peaks arvestama ettevõtja, kes soovib Hiinas või hiinlastega äri ajada. Koik soovitab suhtuda suure lugupidamisega riigiametnikesse ja varuda kuhjaga kannatust, sest lihtsamadki toimingud võivad seal palju aega võtta.

Seltskond, kes oli kogunenud Arengufondi VentureLab semi­narile "Hiina äri eripärad", oli väike. Aga asjatundlik, nagu peagi selgus - esinema kutsutud Meelis Koigi jutt vallandas ebaeestlaslikult palju küsimusi, vahemärkusi ja täiendusi. Ainus viga, et sellesse ruumi kogunenud kümmekond inimest moodustasid olulise osa Hiinaga äri ajavatest eestlastest - väga palju rohkem neid ei olegi.

Küllap olete juttu sellest, kuidas Hiina tähtsus maailmamajanduses muudkui kasvab, kuulnud korduvalt. Päris uudis ei tohiks kellelegi enam olla ka fakt, et Hiina on mitte ainult allhanketurg, vaid ka paljude uute nutikate ettevõtete asukohamaa ja kasvava sisenõudlusega paik. Eesti kaubavahetus Hiinaga, rääkimata inves­teeringutest sinna või sealt siia, on samal ajal tagasihoidlik. Liiga tagasihoidlik.
Üks erandeid on Sauel metsaveo-ja põllumajandustehnikat tootev aktsiaselts Fors MW, kus Meelis Koik juhib ostu- ja allhankeosakonda. Fors MW-l on Hiinas kümmekond allhankijat ja nendega tegelev tütarettevõte Shanghais, ta peab Hiinal silma peal ka kui võimalikul eksporditurul.
Enne Fors MW-d töötas Koik kaks aastat meditsiinilasereid tootva USA firma Sybaritic juhatajana Hiinas ja kaks aastat mobiilsidevahendite detaile tootva Rootsi firma Nolato vaneminsenerina.

Kas Hiinasse tööle viis sind ammuse Hiina-huvi realiseerimine või oli tegu juhusega?
See oli juhus. Ühel päeval kuus aastat tagasi helistas tuttav ja küsis, kas ma tahan minna Hiinasse tööle. Pikalt ma ei mõelnud, rääkisin perega läbi ja tegime otsuse minna. Eks maailmas ringi vaatamise ja kogemuste saamise mõtet olin ma varemgi veeretanud, aga Euroopat ja Ameerikat silmas pidades.
Kõhklusi esialgu muidugi oli - et mis meid seal ees ootab -, aga need hirmud kadusid ära, kui tehast ja elamistingimusi kohapeal vaatamas käisin. Täiesti normaalne koht.

Kui pika ajaga tasuks Hiinasse sisseelamisel arvestada? Kaua aega võtab Hiina äri eksperdiks saamine?
Hiina äri eksperdiks ei loe ma ennast siia­maani, aga neli aastat kohapeal elamist annab päris korraliku teadmise ja kogemuse. Eksperdiks saamine nõuab rohkem aastaid, aga siis tekib mingil hetkel oht, et samastud liialt sealse ühiskonnaga ega oska enam näha võimalusi ja riske kõrvaltvaataja pilguga.

Kui tõsine takistus on Hiinas äri ajades keelebarjäär?
Hiina keel on eestlasele suhteliselt lihtsalt õpitav. Nagu iga keelega, jääb ka hiina keel kiiremini külge, kui sa saad seda kasutada. Alustasime eraõpetaja abil õppimist just sõnadest ja väljenditest, mida kõige rohkem vaja läheb. Grammatiliselt on hiina keel lihtne, keeruline on see, et eritähenduslikud sõnad on sarnase kõlaga, nendega võib mööda panna. Aga lohutuseks võib öelda, et see on ka hiinlaste endi jaoks probleem - ka omavahel rääkides küsivad nad asju mitu korda üle ja seletavad pikalt.
Hiina keele mitteoskamine äriajamist ei takista. Igas ettevõttes on keegi, kes räägib inglise keelt. Tõsi, esimesel korral võib olla probleem nendest aru saamisel, kuna aktsent on väga tugev.

Hiina suunal oled sa töötanud USA ja Rootsi ettevõtetele, nüüd Rootsi omanikule kuuluvale Eesti firmale. Kui palju oled sa kohanud Eesti ettevõtjaid, kes Hiinas midagi suurt teevad või otsivad selleks tõsiselt võimalusi?
Kui töötasin Pekingis, kutsus sealne Eesti saatkond kohapealseid eestlasi, sealhulgas mind, külalistele linna näitama ja kohalikest oludest rääkima - huvilisi Eestist ikka käis, aga ühtki tõsist ja suurt ettevõtmist ma ei teagi. Võib-olla Ingvar Kupinski eestvedamisel loodud Inkspinl on Eesti kapitali kõige suurem ettevõtmine Hiinas (Inkspinl on Ambient Sound Investmentsi rahastatud ettevõte, mis töötab välja lahendust tasuta videokõnede pidamiseks koduse teleri kaudu - toim).

Kui head eeldused Eestil on, et Hiina majanduslikku tõusu enese majanduse hüvanguks ära kasutada?
Kui kellelgi on hea äriidee, siis selle realiseerimist Hiinas võib loomulikult proovida. Füüsiliste esemete tootmine on keerulisem, sest see nõuab rohkem kapitali ja muud panustamist. Eesti võimalusi näen ma rohkem internetipõhistes või tarkvaratoodetes ja -teenustes.

Kas Eesti võiks läbi lüüa kui Hiina värav Euroopasse?
Me ei jää Hiina Euroopa-teele. Hiinast tuleb kaup suuremalt jaolt mereteed pidi ja jõuab mujale Euroopasse enne kui siia. Mida Eesti raudtee ja sadamad püüavad teha, on olla Hiina kaupade väravaks Venemaa lääneosa linnadele - raudteeühendus Hiinast läbi Venemaa hästi ei toimi. Kui siin arukalt asju ajada, siis selles nišis on Eestil küll võimalus.Lennutransport jääb ikka põhiliselt inimeste ja valitud kaupade vedamiseks. Päris masstoodangu vedamiseks on lennutransport liiga kallis.

Kui võrrelda erinevate Euroopa rahvaste ja ameeriklaste kultuuritausta, siis kui hästi eestlaste oma hiinlastega äri ajami­seks sobib?
Eestlastel on üks eelis - me oleme samuti läbi teinud kiire majandusliku arengu alates 1990ndatest ja Hiina, kus on käimas sarnane areng, on meile seetõttu arusaadavam. Loomulikult on mastaabid väga erinevad ja muidki erinevusi jagub, aga see kogemus aitab Hiinas toimuvast paremini aru saada.

Millised välisriigid on Hiinas oma kogukondadega kõige tugevamalt esindatud?
Seal on inimesi kogu maailmast. Pekin gis oli välismaalasi paari aasta eest um bes 400 000. Suurematel rahvastel - sakslastel, brittidel, ameeriklastel - on lastele oma koolid. Ka rootslastel on oma kool, aga nad ei pidanud selle taset väga heaks, 2000 rootslast ei anna vist hea kooli rajamiseks veel piisavat kriitilist massi.

Soomlasi on veelgi vähem, neil polnud Pekingis ka omakeelset kooli. Väga palju -saja tuhande ringis - on Pekingis venelasi. Loomulikult on väga palju korealasi ja jaapanlasi, nad on Hiinasse teinud suuri investeeringuid juba pikka aega.

Eks see võit ole toodete ja teenuste osas väga erinev. Võiduga kaasnevad ka alati omad riskid, mida tuleb arvestada.Tööjõud muutub Hiinas kallimaks, aga mitte kiiresti, sest väikelinnades ja maapiirkondades on odavat tööjõudu küllaga. Tootmist suurlinnadest väikelinnadesse ja maapiirkondadesse viies saab tööjõukulusid veel hästi madalal hoida.

Teine lugu on toorainetega - need on Hiinas natuke odavamad, ühed rohkem, teised vähem, aga üldiselt järgib nende hind ikka maailmaturu trendi.

Mis jüaani kursist saab? Kui kurss kunagi vabaks lastakse, siis mis see Hiina all­hankijate konkurentsivõimega teeb?
Jüaani kurss ongi ilmselt kõige suurem oht Hiinast kauba toomise kasulikkusele. Kuna euro on viimasel ajal kõvasti nõrgenenud, hakkab Hiina kauba eurotsooni toomise kasulikkus kohati juba küsita­vaks muutuma.
Kui jüaan dollarist vabaks lastaks, nagu ameeriklased väga soovivad, läheksid Hiina tooted päris kalliks. Ükskord laseb Hiina jüaani kursi kindlasti vabaks, aga ei usu, et lähitulevikus, sest see annaks Hiina ekspordile väga tugeva hoobi. Praegu on Hiina eksport võrrel­des SKPga veel liiga suur, Hiina ei saa endale seda eksporti tapvat sammu lubada.

Juhtusin hiljuti lugema üht Prantsuse majandusteadlase Guy Sormani kolumni, kes kirjutas, et Aasia edasiminek on seni paljuski seisnenud läänelike väär­tuste ülevõtmises. Kas sinu Hiina-kogemus ütleb ka, et sealne majandusareng tähendab eelkõige läänelikumaks muutumist?
Kui kukuksid järsku keset Hiina suurlinna, siis ega esimese hooga oskaks arvata, kuhu oled sattunud - inimeste järgi saaks arvata, et kuskile Aasiasse, aga majad, autod jmt sobivad ükskõik millisesse maailma suurlinna. Aga maal, väikestes külades, on ikka alles ka traditsiooniline Hiina.

Kas läänestumine avaldub ainult tarbimi­se tasemel või tungib vaikselt ka ärisuhe­tesse ja juhtimisse? Lugesid üles hulga Hiina eripärasid, kas need on viimase viie­kuue aastaga kahanenud?
Töö-ja ärisuhtluses ei ole ma erilisi muutusi täheldanud. Siiski on vaikselt läänelikumaks muutunud etiketid, seda just vä­lismaalastega suheldes. Ka Hiina riik teeb jõupingutusi äriprotseduuride, maksu-ja raamatupidamisreeglite lihtsustamiseks, et olla rahvusvahelistele investoritele vastuvõetavam ja arusaadavam.

Hiina äri eripärad

• Hiina ettevõtetele on omane selge ja paljutasemeline hierarhia. Raha (palk) on inimeste­le suur motivaator, kuid hästi toimivad ka mitterahalised motivaatorid - näiteks kõlavama ametinimetuse andmine. Tiitlid ja muud staatust näitavad atribuudid - auto, autojuht, assistent, alluvate arv jmt - on tähtsad.
• Hiinlasest alluv ei ütle juhile kunagi "ei". Seepärast tasub korralduste andmisel koheselt kontrollida, kas sinust saadi õigesti aru.
• Korraldused peavad olema täpsed: kõik korraldused täidetakse üldiselt väga kiiresti, kuid omapoolse initsiatiivi üles näitamine korralduste tõlgendamisel ei ole hiinlastele omane.
• Hiinlastele on oluline "mitte kaotada oma nägu", seepärast ärge sundige neid tunnistama oma vigu, eriti teiste kuuldes - see ei ole tulemuslik.
• Isiklikud suhted juhi ja alluva vahel on väga tähtsad. Juhi isiklik tähelepanu tekitab alluva­tes usalduse, juhi usaldust tunnetavad töötajad võivad olla väga pühendunud.
• Varuge aega, et äripartnerit tundma õppida. Esmast abi partneri tausta uurimiseks võib küsida EASi esindusest Shanghais (esinduse hiinlastest töötajad saavad kontrollida part­neri veebilehte ja teha paari kontrollküsimusega telefonikõne ettevõttesse), kuid põhjaliku­maks taustauuringuks on kõige otstarbekam ise kohale sõita.
• Hiinlastele meeldivad kontaktid isiklikul tasemel, kohtumised näost näkku. Usalduslike suhete loomiseks on väga tähtsal kohal ühineja rikkalik lõuna- või õhtusöök.
• Läbirääkimised on hiinlaste jaoks terve teadus, seepärast valmistuge läbirääkimisteks põhjalikult. Kõik on läbiräägitav, aga kokkuleppele jõudmiseks võib vaja minna mitmeid kohtumisi.
• Kontrollige alati, kas teist on õigesti aru saadud. Tihe koostöö ja pisidetailide seletamine vähendab probleeme tulevikus.
• Käivitades Hiinas mahukamat äriprojekti, tasub kasutada n-ö Jaapani stiilis lähenemist - viia alguses kohale kõik inimesed, keda projektiga seoses vaja võib minna, ja saata probleemide lahenemisel mittevajalikuks muutuvad hiljem koju tagasi. Suur delegatsioon näitab vastaspoolele, et suhtute ettevõtmisse täie tõsidusega. See ei pruugi ka kallimaks minna kui lähenemine, kus esialgu saadetakse kohale üksik projektijuht, kes peagi hakkab abiväge juurde nõudma.
• Suhtuge riigiametnikesse lugupidavalt ja olge nendega suheldes kannatlik. Riigiametnikud on Hiinas tähtsad tegelased.
• Järgige seadusi, nende vastu eksides on Hiinas suhteliselt lihtne eeluurimise ajaks vangi sattuda. Seadusandlus võib teatud osades piirkonniti erineda.
• Hiinas äri tehes on hädavajalik mõelda oma autoriõiguste kaitsele ja know-how hoidmisele.

Arengufondi seirejuht Kitty Kubo HEIs: Vananemine on üks 21. sajandi suuremaid globaalseid väljakutseid. Sellele vastamine nõuab vananemisega kimpus olevatelt ühiskondadelt paljude seniste lähtekohtade ümber hindamist ning innukat uute, ebatraditsiooniliste lahenduste otsimist ja katsetamist.

See saab toimuda riigi, teenusepakkujate, kogukondade ja teiste koostöös ning loomulikult eakaid endid arendustesse kaasates. Neile, kes suudavad innoveerides uute ja konkurentsivõimeliste lahendustega välja tulla, avanevad boonusena praktiliselt piiritud ekspordi- ja ärivõimalused.

Vananemine on suur probleem
Vanemate inimeste osakaal maailma rahvastikus on suurenenud juba sajandeid ilma märkimisväärse tähelepanuta. Luubi alla on see nüüd viimaks sattunud protsessi olulise kiirenemise tõttu. Näiteks kasvas sel aastal maailmas vanurite arv iga kuuga keskmiselt 870 000 võrra; järgmise kümnendi projektsioonid aga näitavad, et kuus hakkab keskmiselt juurde „sündima" ligi kaks miljonit vanurit. Kui praegu on maailmas 650 miljonit üle 60-aastast, siis aastaks 2050 on nende arv tõusnud kahe miljardini. Õige pea on saabumas ajalooline hetk, mil üle 65-aastaste inimeste osakaal maailmas ületab alla viieaastaste laste oma.

Paranev elujärg, terviseteadlikkuse kasv ja saavutused meditsiinis lisavad inimeste elueale järjepanu aastaid juurde. Kõige kiiremini kasvabki maailmas väga vanade ehk üle 80-aastaste vanuserühm, keda aastaks 2050 on üle kahe korra rohkem kui praegu. Ennustatakse, et täna sündivatest lastest iga neljas elab juba saja-aastaseks ja võib arvestada kuni 40-aastase pensionipõlvega. Maailma riikide vananemise pingereas võtavad esimesed 25 kohta enda kätte Euroopa riigid (kui Jaapan välja arvata). Kui Euroopas, sh Eestis on täna ühe pensionäri kohta neli tööealist, siis aastaks 2050 on neid alles jäänud vaid kaks. Siiski ei vaeva probleem vaid Euroopat või arenenud riike: aastaks 2040 on Põhja-Ameerikas iga viies inimene pensionär ja kiirema tempoga vananevad arenevad riigid on saanud koduks 76 protsendile maailma eakatest.

Probleemi kõrval on ka suur võimalus
Eeltoodud arvud illustreerivad vananevate ühiskondade ees seisvate väljakutsete suurust - seda mitte ainult riigieelarve koormuse vaatenurgast - ja annavad vihjeid ka võimalustele.
Vananemise-teemalises avalikus diskussioonis kõlab kõige valjemini jutt pensionide jätkusuutmatusest ja hooldusravi olematust kättesaadavusest. Käsikäes langeva sündivuse ja tööealiste hulga kokkutõmbumisega tähendab vananemine tõepoolest survet riikide tervishoiu- ja sotsiaaleelarvetele. Pea kõigil riikidel terendavad tulevikus probleemid vastavate kulude katmisega. Euroopa Komisjoni 2009. aasta vananemise raportis toodud tänaste poliitikate põhjal tehtud tulevikuprojektsioonid näitavad, et riikide vananemisega seotud kulutused osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust ulatuvad aastaks 2060 näiteks 40 protsendini Luksemburgis ja Kreekas kuni 30 protsendini, Põhjamaades, Hollandis ja Maltal 30 protsendini. Kõige enam kasvavad kulutused pensionitele, tervishoiuteenustele ja hooldusravile.

Vananemine on aga pensionidest jms ääretult mitmepalgelisem teema, mis tekitab kasvava vajaduse innovaatiliste lahenduste järele alates terviseteenustest, hooldusärist ja funktsionaalsetest toodetest kuni elamuehituse ja transpordi korralduseni välja. Ja seda mitte ainult meil vaid ka mujal: nõudlus vananevat ühiskonda rahuldavate lahenduste järele on kasvav ja pakub ärivõimalusi kogu laias maailmas. Philips Designi strateegiadirektor Josephine Green on nimetanud 21. sajandit sotsiaaltööstuse sajandiks. Sellega tähistab ta asjaolu, et selle sajandi suuremad ärid kasvavad välja sealt, kus kõige paremini suudetakse vastata neile küsimustele, mida esitavad sotsiaal-majanduslikud väljakutsed. Nii on elektroonikatoodete tootjast saanud heaolulahenduste pakkuja. Seesuguseid transformatsioone leiab ärimaailmast juba hulgaliselt.

Hinda lähevad lahendused, mis lubavad inimeste tervislikku seisundit hoida ka kõrges eas, tagada aktiivse töö ja muu elu elamise võime ning elukvaliteedi ka lisandunud eluaastatel. Vanad inimesed vajavad teist laadi teenuseid ja tooteid, samal ajal on nad ise valmis ja võimelised varasemast enam majanduselus kaasa lööma ja neid teistele pakkuma, sh endale vajaminevaid tooteid-teenuseid arendama.
Oluline on julgustada vanemaid inimesi püsima aktiivsena ja olema kauem tootlikud, muutes nad niiviisi probleemist üheks lahenduseks. On ju üle 65-aastased veel igati aktiivsed ühiskonnakodanikud, täis tahet ja ka võimet tööd teha ning oma kogukonna tegemistes kaasa lüüa. Kuidas aga muuta suhtumist eaka tööl hoidmisesse või värbamisse? Näiteks on USA-s ja Suurbritannias tehtud uuringud vastupidi tavaarvamusele näidanud, et viimasel 15 aastal on seal ettevõtlusaktiivsus olnud kõrgeim just 55-64-aastaste seas.

Hooldusvaldkonnast kasvamas arvestatav majandusharu
Pikem elu tähendab nende inimeste arvu kasvu, kes vajavad hooldust. Seega kasvab nõudlus eakate hooldusteenuse ja selle pakkujate järele maailmas lähikümnendil märkimisväärselt. Hinnanguliselt kasvab sektor lähitulevikus 1,5-2 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis on võrreldav arenenumate riikide põllumajandussektori osakaaluga. Kuid juba praegu valitseb selles sektoris tööjõupuudus. Vajaka on nii intensiiv- ja hooldusravi spetsialiste kui ka lihtsama abi osutajaid, kes vanainimese eest oste tegemas käiksid, tuba koristada aitaksid või lihtsalt aeg-ajalt seltsi pakuksid. Näiteks Suurbritannias peab praegusel ajal üks kaheksast täiskasvanust hooldaja ametit. See teeb kokku kuus miljonit inimest. Aastaks 2037 ennustatakse hooldajate arvu kasvu üheksa miljoni inimeseni. Ajakirja Time selle aasta üks märtsinumbritest hindas põetaja ameti lähikümnendi nõutuimaks.

Kindlasti vajab uuenemist ka hooldusteenuse pakkumise mudel ise, mis avaliku sektori õlule jäetuna riikidele tulevikus ilmselgelt üle jõu käima hakkab. Lahendusena nähakse siis kogukondade ja vabatahtlike aktiivsemat kaasamist. Sedasorti teenuseinnovatsiooni näitena on üks huvitavamaid Jaapani, kui maailma esivananeja, Fureai Kippu mudel. See on 1995. aastal kasutusele võetud kogukonna raha kontseptsioon, kus kogukonna sees vanuritele hooldusteenuseid osutades saab teenida krediiti, mida siis teenuseosutaja ise või tema lähedased võivad kas või teises Jaapani otsas vajadusel kasutada samalaadse abi soetamiseks. Kogukondadel põhinev teenuse pakkumise mudel on kogunud Jaapanis tublisti usaldusväärsust ning abivajajad eelistavad seda n-ö ametlikult ja jeenide eest pakutavale. Kuuldavasti on sarnast skeemi juurutamas ka hiinlased.

Vananemisega seotud lahendusideid laiast maailmast

Paljud inimesed elavad veel mitu kümnendit pärast pensionile jäämist. See nõuab paindlikumaid kodusid, mis suudavad rahuldada vananeva inimese ajas muutuvaid vajadusi ja võivad tähendada kõrgemas eas mitut elukohavahetust praegusaja ühe, kodust hooldekodusse, liikumise asemel. Kuidas muuta kodu vananeva inimese muutuvaid vajadusi arvestavaks, et pikendada tema iseseisvat toimetulekut ja vältida isoleerituse teket? 

Rahvusvahelist kogemust vaadates on heaks näiteks vanainimeste vajadusi arvestavad ühiselamu tüüpi elamulahendused, mille kontseptsioonis on leitud tasakaal eaka inimese erinevate soovide vahel. Spetsiaalselt disainitud lahendused võimaldavad vastavalt tujule nii privaatsust kui ka võimalust sotsiaalseks läbikäimiseks. Selliseid lahendusi leiab Taanist ja Hollandist, kuid see on kogumas populaarsust ka mujal.

Traditsioonilistes ühiskondades hoolitsevad lapsed ja kogukond vanade ja väetite eest. Globaliseeruvas maailmas ja linnastuvates ühiskondades jäävad need traditsioonilised sidemed üha nõrgemaks. Mis aitaks seda kompenseerida, et vältida vanainimeste üksildust? Kuigi meie ühiskonnas on pensionäride teema keskmes veel peaasjalikult materiaalne hakkamasaamine, siis arenenud riikides on fookuses pigem vanurite psühholoogilised vajadused. Näiteks peetakse Suurbritannias suurimaks probleemiks, et 10,5 miljonist vanast inimesest on pooltele peamiseks kaaslaseks televiisor ja üle poole miljoni vanakese veedab jõuluõhtut üksi.

Lahendusi üksinduse vastu leidub kindlasti erinevaid, Singapur näiteks on sellisele probleemile lähenenud põlvkondadevaheliste sidemete tugevdamise kaudu, pakkudes 50 000 dollarit tagastamatut abi lastele, kes kolivad kilomeetri raadiusesse oma abi vajavatest vanematest. Poola on juurutanud „vanaemade adopteerimise" skeemi, mis liidab üksikemad „vanaemadega". Austraalias ja Uus-Meremaal soodustatakse aga kodu jagamist viisil, kus abivajaja annab ülearuse osa oma elamispinnast nooremale, kes vastutasuks teda aitab ja seltsi pakub.

Vananemisega seotud vajadusi rahuldavate info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisse on riigid ja ettevõtted juba märkimisväärselt investeerinud. Põhilisteks märksõnadeks on olnud kaugmonitooring, telemeditsiin, „targad kodud", aga ka sotsiaalsed võrgustikud ehk nn vanainimeste Facebookid jms. Näiteks piloteeritakse Euroopas parasjagu 13 miljoni euro eest projekti Netcarity, mis uurib ja arendab tehnoloogiaid, mis võimaldaksid tõsta vanemate inimeste heaolu, säilitada iseseisvust, lisada turvatunnet, jälgida tervise seisu ja meeleolu ning püsida sotsiaalselt aktiivsed.

Eri tehnoloogiate baasilt on eesmärk jõuda integreeritud kodulahendusteni, mis toetaksid vanuri igapäevast iseseisvat elamist ning suhtlust pere, sõprade ja hooldajatega. Visioonis säiliksid traditsioonilise kodu välimus ja tunne ning erinevad tehnoloogiad teeksid oma tööd n-ö lava taga. Lahenduse arendus toimub living lab-meetodil, kuhu on kaasatud selle tarbijate esindajad - vanurid Itaaliast ja Hollandist.
Living lab tundubki olevat üks neist innovatsioonimudelitest, mida tasub vananemisega seotud toodete ja teenuste arendamisel kasutada: selle asemel, et varustada vanureid „meie teame, mis on teile parim"-tüüpi lahendustega, on mõistlik neid endid disainimise ja testimise juurde kaasata. Heaks näiteks, kuidas seda praktikas korraldada, on Helsingi linna, Soome IKT ettevõtete ja mitmete Soome avaliku sektori innovatsioonirahastajate ühine arendusplatvorm Forum Virium Helsinki.

Kokkuvõtteks
Maailmast on vananemise teema käsitlemisel ja eri aspektidele lahenduste otsimisel kindlasti üht-teist õppida. Samas on see valdkond igal pool üsna arengu algfaasis, kus napib globaalselt skaleeritavaid valmislahendusi ning seega ollakse suhteliselt avatud kõikvõimalikule uuele. Kuigi Eestis vajab teema alles üleskorjamist ja konkreetseid lahendusi napib, aitaks innovatsiooni ja eksperimenteerimist soodustava keskkonna loomine Eesti väikeses pilootühiskonnas kindlasti nii leida lahendusi meie enda ühiskonda vananemisega seoses vaevavatele probleemidele kui ka saada kasu ostujõulise „hõbejuukselise turu" kasvust maailmas. Vananemisega seotud innovatsioonis kehtib vägagi Franklin D. Roosevelti öeldu: „Tehke midagi. Kui see toimib, tehke seda veel. Kui aga ei toimi, tehke midagi muud".
Noppeid Eestis rakendatavatest vananemist toetavatest lahendustest:

• Tallinna linna häirenupuga käepael, mis lubab üksi elavatel vanuritel kauem iseseisvalt hakkama saada, andes vajaliku turvatunde, et häda korral on abi kiiresti käepärast. Ka mitmes teises riigis nagu Soomes, Saksamaal, Suurbritannias ja mujalgi on selline nupp kasutust leidnud. 
• Virtuaalse hooldusteenuse arendamise pilootprojekt Saaremaal, mille mõte on liita vanainimesed ühisesse suhtlusvõrku, mille abil saavad nad omavahel suhelda, võtta ühendust sotsiaaltöötajatega, kuulata loenguid ja saada mitmesuguseid hooldusteenuseid. Vanainimesel oleks kodus puutetundliku ekraaniga seade, mis on ühenduses sotsiaalkeskuse konverentsikeskuse laadse teeninduspunktiga. Inspiratsiooni on tegijad saanud Soomest.
• Eestlaste loodud doc@HOME kaugmonitooringu seade, mis võimaldab näiteks edastada arstile krooniliste haigete terviseandmeid, Eestis tuult tiibadesse ei saanud. Lahendus on kasutusel Suurbritannias ja hiljutiste meediauudiste põhjal jõuab varsti ka Austraaliasse. Kolm kroonilist haigust - diabeet, kardiovaskulaarsed- ja kopsuhaigused - mis prevaleerivad just üle 60-aastastel, moodustavad eri riikides 50 kuni 80 protsenti tervishoiukulutustest. Seetõttu peetakse üldiselt haiguse igapäevast kontrolli all hoidmist arsti ja haige vahelise partnerluse kaudu odavamaks kui episoodiliselt tehtavaid operatsioone või muud haiglaravi nõudvat sekkumist.
• Villa Benita - Niitväljal asuv modernne eakatekodu ja hooldushaigla, mis võiks olla pakutava poolest küll iga vanainimese unistus, jääb enamikule Eesti vanainimestele oma hinnataseme tõttu kättesaamatuks. Samal ajal on teenus konkurentsivõimeline võrreldes rikaste Euroopa riikidega ja võiks siia meelitada hooldust ja taastumist vajavaid eakaid lähinaabrite juurest ning olla teerajajaks seda tüüpi teenuse ekspordi mudeli laienemisele Eestis.

Artikli kirjutamisel on üh e allikana kasutatud The Young Foundationi poolt selle aasta mais koostatud töödokumenti „Innovating better ways of living in later life", mille autorid on Carmel O'Sullivan, Geoff Mulgan ja Diego Vasconcelos.

Kitty.Kubo[A]arengufond.ee, Arengufondi seirejuht