Arhiiv - Veebruar 2010

Edukaks läbimurdeks peab innovaatilisel kasvuettevõttel olema lisaks tugevale ja huvipakkuvale tootele ka teadmine ja võimekus seda toodet rahvusvahelisele areenile viia. Kui ettevõtjal on olemas testversioonis toode, kuid seda ei ole veel rahvusvahelisel turul ostuhuvi osas kontrollitud, on erakapitali pakkumine vähene, sest isegi riskikapitalifondide jaoks on liiga varases faasis investeerimine liiga riskantne. Kuna noored innovaatilised ettevõtted on teadmistele põhineva majanduse peamiseks kasvumootoriks, siis tuleb riiklikul tasandil luua võimaldav lähenemine või ärimudel selliste ettevõtete kasvatamiseks.

Ehkki Soome on nii oma konkurentsivõimelisuse kui ka innovatsioonile suunatud investeeringute mahu poolest üks juhtivaid riike maailmas, on põhjanaabrid leidnud, et neil on siiski mitmeid nõrkusi, näiteks on uute innovaatiliste kiirekasvuliste ettevõtete arv Soomes liiga madal võrreldes riikidega nagu USA või Iisrael. Soome on keskkonnatingimuste võrdluses alla jäänud nii ettevõtjate ambitsioonikuse taseme kui reaalse tegevuse elluviimise edukuse osas. Keskkonnatingimuste analüüsi ja võimaliku lahenduse otsimise tulemusena jõuti Soomes Vigo programmi väljatöötamiseni.

Tekese poolt koordineeritud Vigo programmi eesmärgiks on kiirekasvuliste start-up ettevõtete arendamine uuteks kasvuettevõteteks nii, et rakendatud oleksid parimad reaalse rahvusvahelise kogemusega äriarenduseksperdid, kellega koos ettevõtted viiakse rahvusvahelisele turule ja kaasatakse laienemiskapital järgmise vooru investoritelt. Riigi tasandil on täiendavaks eesmärgiks Soome riskikapitaliturule lisajõu andmine ning rahvusvaheliste äriarendajate ning riskikapitalistide huvi suurendamine Soome kasvuettevõtete suhtes.

Programmi raames valiti välja 6 erineva valdkonna riskikapitaliinvestori profiiliga äriarendajat (nt. Cleantech invest, Lifeline Ventures jt), kes startup ettevõtetes võtavad aktiivse rolli nende juhtimistegevustes. Alles seejärel investeerib riiklik riskikapitali pakkuja Finnvera arendatavatesse ettevõtetesse seemnekapitali.

Püüdes sama skeemi Eestis rakendada: kui Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid sihtotstarbeliselt suunata kasvuettevõtete arendamiseks, võiks Eesti jaoks võistleva dialoogi käigus kvalifitseerida 3-6 rahvusvahelist äriarenduse ja/või riskikapitaliinvesteeringute kogemusega meeskonda (business accelerators), kellel on varasem edukas kogemus kasvuettevõtete rahvusvahelisele areenile viimises.

Äriarendusmeeskonnad valivad investeerimiseks hea potentsiaaliga start-up ettevõtted, millele tagatakse ELi struktuurifondide toetusraha vähemalt 3 aastaks. Äriarendaja/riskikapitaliinvestor investeerib start-up ettevõttesse ning võtab aktiivse rolli selle arendamisel juhatuse tasemel, saades vastu kuni 10% osalust ning riskikapitaliinvestorina teenib ta oma tootluse start-up ettevõtte väärtuse kasvult: eeldatavasti toimuks ettevõttest väljumine 5-10 aasta jooksul.

Skeemi Eestile kohandades ja nutikalt edasi arendades võiks see näiteks tähendada, et EL struktuurifondide vahenditest toetataks keskmiselt 10 start-up ettevõtet 20 miljoni krooniga aastas 3 aasta jooksul; äriarendajast erainvestor ning Arengufond investeeriksid omalt poolt ettevõtte arenguks vajaliku omakapitali. Eesmärgiks võiks siinkohal seada:

• 30 startup ettevõtte rahvusvahelistumine toetatud 
• 20 elujõulist kasvuettevõtet optimaalselt finantseeritud 
• 10 edukat väljumist investeeringutest

Kui Eesti majanduskeskkond oleks noorte innovaatiliste ettevõtete jaoks piisavalt atraktiivne, tekiks siia lisaks kohalikele ka välismaiste meeskondade poolt asutatud ümberasuvaid ettevõtteid, mis aitavad kaasa sünergia tekkele ja rahvusvahelistumisele. Kui Eestis küll maksueeliseid ei ole, kuid on olemas näiteks tugev IT-eduloo kuvand, tugevad valdkondlikud spetsialistid ning korraliku sillana finantseerimistugi kuni rahvusvahelise riskikapitali kaasamiseni, siis aitaks see ka kohalikke ettevõtjaid oma eesmärke kõrgemale seada.

Loe ka taustaks "Riikliku riskikapitali dilemmad 1"

Heidi.Kakko@arengufond.ee; investeeringute divisjoni juht

HEI / Karol Kallase intervjuu Arengufondi investeerimisekspert Andrus Oksaga, kes on ühtlasi Massi Miliano nõukogu liige.

Kas Massi Miliano torkab Eesti Arengufondi teiste investeeringute taustal silma millegi erilisega?
Massi Miliano (kaubamärk Fits.me) puhul on tegemist maailma mastaabis väga suurel turul väga olulise probleemi lahendamisega tegeleva ettevõtmisega. Erilist on selles lahenduses nii mõndagi, tegemist on täiesti unikaalse lähenemisega, milles on ühendatud robootika tippteadlaste ja IT-ekspertide parim kompetents. Ettevõtte tegevjuhil, Heikki Haldrel, on mitmekülgne ettevõtluskogemus ja seda ka veebikaubanduse alal.

Eeldan, et jälgite Fits.me teenuse arendamist tähelepanelikult kõrvalt. Oskate viimasest poolest aastast välja tuua midagi märkimisväärset?
Viimase aasta jooksul on ettevõte teinud olulisi arendustöö läbimurdeid. Tegemist on olnud ka selliste probleemidega, mille puhul ei olnud alguses selge, kas teaduslikust aspektist on lahendus üldse võimalik. Esimesed kliendikontaktid toimuvad juba praegu ja selles osas saame varsti olulisi uudiseid kuulda.

Kui kerge või keeruline on Teie hinnangul ühel Eesti alustaval tehnoloogiaettevõttel oma tegevusega algust teha? Millised on Teie hinnangul positiivsemad näited ja millised on tõsisemad ohud?
Eestis on alustava ettevõtte käivitamine mitmel põhjusel suhteliselt keeruline. Siiski on praegune majanduskeskkond uue ettevõtmisega alustamiseks tegelikult soodne ja palju soodsam kui eelneval perioodil. Seda osalt ka põhjusel, et olemasolevad ettevõtted on kriisi käigus palju räsida saanud, nad pingutavad, et oma vanu kohustusi teenindada ja mitmed on juba uksed sulgenud.

Samuti on suuremad firmad alustava ettevõttega koostööd tegema praegu altimad, kui nad buumi ajal olid - asi lihtsalt selles, et praegu on ka väike tellimus oluline. Seega konkureerida on lihtsam ja seda nii toodete müügi mõttes kui ka ressursside kaasamise osas.

Kui finantsressursside poole pealt vaadata, siis laenuturu olukord on endiselt keeruline, samal ajal ei ole alustava ettevõtte laenu abil finantseerimine olnud kunagi lihtne. Oluline on siinkohal tähele panna, et mitmesuguseid riiklikke toetusmeetmeid jagatakse praegusel ajal rohkem kui kunagi varem ja tõenäoliselt ei pruugi ka tulevikus võrreldavaid abisummasid nii lihtsalt saadaval olla.

Fits.me ettevõtjad on hea näide ärilise visiooni ja kogemuse ning teadustöö tulemuste kombinatsioonist. Eestis tõesti leidub tehnoloogiaettevõtete jaoks vajalikku erialast kompetentsi. Kuna Eesti on saanud areneda suhteliselt lühikese perioodi jooksul, siis rahvusvahelist äriarenduse ja müügikogemust on vähe. Seda saab põhimõtteliselt ka sisse osta, aga ega seegi lihtne ja odav ole.

Samuti ei saa ettevõtlikkuse või ka ettevõtlusjulguse taset pidada mitte just väga kõrgeks, see on pudelikaelaks tehnoloogiaettevõtete tekkimisel. 

Hiina ülikoolilõpetajatest on 65%-l kavas asutada oma ettevõte, siis Eestis vastukaaluks võeti headel aegadel mitme aasta jooksul üle 45% ülikoolilõpetanutest tööle riigisektorisse.

Kui meil aga näiteks Ajujahis esinevad haritud ja targad inimesed päris hea ideega, siis see ei tähenda üldse, et sellest ettevõtet välja koorub - sest leitakse, et näiteks palgatöö on turvalisem. Eks ses osas on praeguse kriisi tulemusena suhtumine ka muutumas.

Uute rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtjate pealekasvatamiseks oleme Arengufondis loonud SeedBoosteri. See on virtuaalne inkubaator ettevõtjatele, kes tahavad võtavad rahvusvahelist ambitsiooni tõsiselt ja kellel on seeläbi enese tõestamise käigus plaanis rikkaks saada. Sportlyzer, SelfDiagnostics, GrabCad - need on kõik suure potentsiaaliga ettevõtted. Aga nendesarnaseid on vaja Eestisse kümneid ja kümneid, kui mitte sadasid. Jaapanlased maadlevad sama murega, sest kultuuritraditsiooni tõttu on neil ettevõtlikkust vähe. Seal tehti ettevõtlikku vaimu tekitamiseks 2001. aastal kolmeaastane riiklik programm „1000 ettevõtet ülikoolidest". 2005. aastaks oli sellest programmist 12 ettevõtet jõudnud börsile, valdavalt Jasdaqile. Tagantpoolt ettepoole arvutades - selleks et Eestist oleks OMX Balticule kolme-nelja aasta pärast üks esmaemissioon tulemas, peaks sel aastal ülikoolidest tekkima sada alustavat ettevõtet! 

Alati ei pea tegu oleme nn raketiteadusega. Meie investeeringute portfellist on sobivaks näiteks United Cats and Dogs, kes teeb rahvusvahelist koera- ja kassifännide portaali. Nad alustasid väikeste kuludega, algul ilma kontorita ja põhitöö kõrvalt, Eesti turgu peeti algusest peale liiga väikeseks ning oma idee realiseeritavuse testimiseks jõuti kiiresti keskkonna beta-variandini. Praeguseks tegutsevad nad 14 riigis ja neid võib lugeda juhtivaks rahvusvaheliseks loomaomanike sotsiaalvõrgustikuks. Siit ka klassikaline ja ajaproovile vastupidanud soovitus tehnoloogia ettevõtte tegemiseks: start small, think big, act fast (alusta väikselt, mõtle suurelt, tegutse kiirelt).

Loe lisaks HEIst: Rõivatööstuse uued rajad tallatakse sisse eestimaiste robotitega

Oluline mõte Äripäeva Gaselli konveretnsilt. J. Parts: loobume hoiakust, et euro on ainutähtis

Peaksime loobuma kiiresti hoiakust, et euro on ainuke asi ja ainult koos euroga tulevad ka investeeringud, märkis majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts täna Äripäeva Gaselli konverentsil.

Vastates ühe gaselli küsimusele rõhutas minister, et ainult eurot kui imelooma oodata ei tasu, vaid ise tuleb tegutseda ja kasvu tekitada. "Teie ise tekitategi selle järgmise kasvu, tule taevas appi!" märkis Parts.

"Aprillis ja mais toimub Eesti riigi majanduse hindamine. Me ei saa ette ära otsustada hinnanguid, mida annavad sõltumatud eksperdid. Rahanduslik positsioon toimunud sündmuste kohta vastab Maastrichti kriteeriumitele. Hindamisel analüüsitakse, kas perspektiiv on jätkusuutlik.

Selle perspektiivi tagamiseks on riigi majandus kokkuhoiu surve all. Lõplik vastus euro tulemise kohta saabub mais," vastas Parts küsimusele, kui kindel on euro tulek.

Ministri sõnul oleme me hetkel igatahes eurokursil ning n-ö poolel teel hobuseid vahetada pole enam mõtet. Eurotsoon on Partsi sõnul aga siiski oluline tükk pildist Eesti kohta, mis peaks taastama meie veidi mõranenud eduka majandusega riigi. See kõik juhtub 2010. aastal.

"Ma tahaksin kuulda seda, et ühel Eesti väikeettevõttel, kes on sündinud Võhmas või Võrus, on kasvuvõimalused ELi turul. Oleme 1,3 miljoniline hästi haritud ja uudishimulik rahvas. Me vajame eeskujusid selleks, kuidas väikesed kasvuettevõtted tegutsevad ELis ükskõik, mis nurgas vabalt, ilma barjäärita," rääkis Parts.

Äripäeva Gaselli konverentsilt sisukas sõnavõtt Allan Martinsonilt:  Eestis on palju ettevõtteid, kel on hea idee ja tugev tiim, kuid mingil põhjusel ei taheta siit välja murda. See on üks põhjustest, miks riskikapitalist tänastesse ÄP gasellidesse ei investeeriks.

Vaadates gasellide viimase kümne aasta investeeringuid võib Martinsoni sõnul välja tuua vaid üksikuid ettevõtteid, mis on riskikapitalisti hinnangul saavutanud korralikke käibeid.„Üksikud ettevõtted on teinud suuri käibeid ja teised ettevõtted pole mitte kasvanud, vaid on kahanenud. Need ettevõtted olid 90aastate alguses näiteks naftatransiidiettevõtted. Kui üksikud ettevõtted on saavutanud korralikke käibeid, siis absoluutne enamik jääb saja miljoni piiri peale," märkis Martinson, kelle sõnul gasellide tabelit hinnates jäävad esimesena silma kaubandus, ehtitus, kinnisvara, puidutöötlemine, nafta ümbervalamine jms harud. Kuid need harud ei ole ühe riskikapitalisti huviorbiidis.

„Nende harude kasvuvõimalused on piiratud. Enamik ettevõtteid on suuantud Eesti turule või on lihtsalt suurte riskidega, näiteks nafta ümbervalamine, mis sisaldab ka suuri poliitilisi riske. Samuti oli gasellidel madal lisaväärtuse tootmise võime, nad olid vähe innovatiilised ja fokusseeritud väikestele turgudele," märkis Martinson ja lisas, et äkki võiks Äripäev oma gasellide arvutamise metoodika üle vaadata või teha veel ka teise metoodikaga tabeli, mis ei põhineks niivõrd palju kasumile. Sest tema sõnul alustavatel ettevõtetel polegi alguses kasum nii suur, pigem läheb see alguses isegi alla. Samuti puudus Martinsoni sõnul tabelist selline ettevõte nagu Skype ja veel teised tehnoloogiaettevõtted.

Kuid ühe eduka ettevõtte startupi juures on riskikapitalisti sõnul 3 põhilist omadust:

• ambitsioon (kas?), 
• visioon (mida?) 
•  execution (kuidas?). 

Meil on endal väike turg, logistiliselt on siit raske välja saada ja me tähendame maailmas ikka väga vähe," lausus ettevõtja ja lisas, et kui ühe ettevõtte tegevusest koduturul ikka tolku ei saa, siis tuleb kohe minna väljapoole. „Eestlased lähevad enamasti edukamalt välja kui poolakad näiteks, sest neil on seal ka endal turg, kus toimetada."

Teine oluline punkt on Martinsoni hinnangul visioon. „Osad ettevõtjad ei kasuta Google'it, kust võib tulla tuhandete viisi vastuseid, et see „asi" on juba tehtud. Peab ikka olema infoväljas, et aru saada, mis toimub. Visioon tekib tavaliselt siis, kui sa näed tühja kohta või võimalust kaks asja kokku viia," lausus riskikapitalist ja lisas, et tuleb leida mingi asi, millest on puudus, mõelda läbi, kuidas sellega oleks võimalik ka raha teenida ning siis sellega tegelema hakata. „Häid ideid on tulnud ka lihtsalt lakke vaatamisest, laisklemine ja unistamine on head ideegeneraatorid " lisas ta.

Kolmanda olulise punktina tõi Martinson välja executioni faasi ehk kuidas tegutseda. „Miks mõni viiuldaja või näiteks Bill Gates on edukad? Seepärast, et nad on pikalt tegelenud selle asjaga. 10 000 tundi ja viie aasta töö on vajalik selleks, et saaks hea ettevõte. Ilma selleta enamasti ei saa. Enamasti ei ole nii, et klõpsti kargad välja ja saavutad edu. Inimesed selles organisatsioonis peavad omama ka erinevaid omadusi, üksiküritajad enamasti läbi ei löö," lisas ta.

Riskikapitalisti sõnul on hetkel oluline näha kriisis võimalusi ja kohti, kust kinni haarata ja tegutsema asuda. "Ärgem raisakem nii vahvat kriisi," lõpetas Martinson viimase slaidiga oma ettekande optimistlikult.

Küsimuse peale, kui palju Eesti ettevõtetesse on pandud riskikapitali, vastas Martinson, et väga vähe. "Kamba peale kokku oleme pannud sisse 100-200 miljoni krooni vahele. Eestist tuleb meie puhul 20%. Eesti latt on veidi allpool. Kuskil 400st asjast me teeksime kuskil neli," lisas Martinson.

Loe ka minister Juhan Partsi arvamust ettevõtluse ja Eesti jätkusuutlikuse teemal Äripäeva Gaselli konverentsil.