Arhiiv - Märts 2012

Raporti kokkuvõte: kahe aasta pärast algab järgmine Euroopa Liidu eelarveperiood. Aastatel 2014–2020 on Eestil oma konkurentsivõime tõstmiseks – majanduse, inimeste ja riigi arendamiseks – kasutada orienteeruvalt 4 miljardit eurot. Käesolev Eesti Arengufondi koostatud väliskeskkonna tulevikutrendide analüüs on osa nende vahendite planeerimisprotsessist. Samas on sellest trenditööst tööriistana abi kõigile otsustajatele ja huvilistele nii eri poliitikavaldkondade strateegiate kui ka ettevõtete äristrateegiate kavandamisel.

Raport esitleb olulisemaid väliseid muutusi, mis Eestit eelseisval kümnendil mõjutada võivad. Neist lähtuvalt on mõttekohtadena välja toodud järeldused, mida EL vahendite kasutamise eesmärkide, prioriteetide ja tegevuste seadmisel arvesse võtta – et teha Eestile väliseid võimalusi ja ka ohukohti arvestavaid tulevikuplaane.

Selleks on analüüsis kasutatud n-ö väljast sisse loogikat: sammhaaval suurt välistrendide pilti kitsendades on jõutud Eesti-kohaste järeldusteni. Töö esimeses etapis kaardistati maailma tulevikuseire ekspertide ja mõttekodade hinnanguid aluseks võttes sadakond maailma ja Euroopat mõjutavat arengusuundumust. Neist sõeluti omakorda välja ligi 60 Eesti jaoks olu- lisemat trendi, pidades silmas töö lähteküsimust: „Millised väliskeskkonnast tulenevad tegurid võivad oluliselt mõjutada Eesti arengut aastani 2020?“

Eestile olulised trendid on jaotatud kuude klastrisse. Iga klastri nimetus on ühisnimetajaks omavahel seotud ja teatud koosmõjusid omavatele trendidele, andes lühidalt edasi suuremat muutuste mustrit, mida klastrisse kuuluvad trendid tagant tõukavad, võimendavad või leevendavad. Iga klastri juures on nimetatud ka mõned võimalikud šokid. Need on väikese tõenäosusega, kuid olulise mõjuga sündmused, mis võivad seni nähtud tulevikusuundi oluliselt muuta. Järgnevalt on välja toodud lühidalt iga trendiklastri sisu ning neist Eestile tekkivad peamised mõttekohad.

1. SOTSIAALSÜSTEEMID SURVE ALL

Vananemine ja suurenevad tervishoiukulutused seavad surve alla tänased riiklikud sotsiaalsüsteemid, eriti arenevates riikides. Kui muutusi ei suudeta algatada, on ohus sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkus ning teenuste kättesaadavus ja kvaliteet.

Võimalused ja väljakutsed Eestile:

5. EUROOPA OTSIB OMA KOHTA MAAILMAS

Kujunemas on mitmepooluseline maailmakord, milles Euroopa tähtsus paratamatult langeb. Euroopa jaoks on väljakutse end globaalsel areenil positsioneerida ja sisemiselt tugevamaks muutuda, et relevantsust säilitada.

Võimalused ja väljakutsed Eestile:

• tuleb suuta kohaneda multipolaarse maailma tekkega: minna kaasa Aasia esiletõusuga ja sellest uusi võimalusi leida
• uute maailma liiderriikidega suhteid madalalt tasemelt rajama asudes tuleb uusi liiderriike seada fookusesse eri poliitikaid läbivalt, et saavutada piiratud ressurssidega vähegi mõju
• Eestile on kasulik aidata kaasa Euroopa tugevuste säilitamisele oma huvidest ja võimekusest lähtuvalt, toetades sealjuures tihedamat EL integratsiooni ja laienemist ning ühise taristu väljaehitamist
• kui EL lõimumine jätkub mitmekiiruseliselt, on väljakutseks koostööpartnerite valik, nendega ennetavalt suhete arendamine ning mõju omamine oluliste otsuste tegemisele

6. VALITSEMISVORMID MUUTUSTES

Riikide ees seisavad keerukad väljakutsed, nagu uute kasvumudelite leidmine, surve sotsiaalsüsteemidele, kasvupiirid jms. Seepärast tuleb pidevalt riigivalitsemist edasi arendada, et muutuvates oludes mõjusalt tegutseda.

Võimalused ja väljakutsed Eestile:

• maailmas toimuvad valitsemisvormide otsingud ja uuendused annavad Eestile tuge oma riigivalitsemise uuendusteks, seetõttu on oluline parimat riigivalitsemise praktikat ja õppetunde järjepidevalt üle võtta 
• ühiskonna arenguprobleemide lahendamine sotsiaalse innovatsiooni abil omab ka Eestis suurt potentsiaali, mistõttu tasub maailma riikide heast eeskujust õppida, lisaks ise innovaatilisi lahendusi luua
• Eestile on kasulik andmete avatuks muutmise trendiga kaasa minna, sh toetaks see sotsiaalse innovatsiooni mudelite loomist
• oluliseks väljakutseks on ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide kasv, tingides vajaduse selliste mehhanismide loomiseks, mis aitaksid neid parimal moel ennetada või neile reageerida.

MITMED JÄRELDUSED ON TRENDIKLASTREID LÄBIVAD

Kõigist trendiklastritest joonistuvad välja teatud ühisosad ehk kattuvad järeldused, mis seovad erinevaid klastreid. Nende põhjal võib välja tuua läbivaid tegutsemissuundi, mille rakendamine võimaldab korraga toime tulla erinevate väljakutsetega.

Klastrite järeldustest tõuseb selgelt esile, et Eestil on võimalik maailma arengutest kasu lõigata, sh eriti tehnoloogiast või parimatest praktikatest. Seda juhul, kui oleme ise üleilmselt hästi võrgustunud ehk arenguga kursis ning lisaks suutlikud (sh organisatoorselt) uusi asju üle võtma.

Üks trendiklastrite ühisnimetajaid on muutuste vajadus kui selline. Et oma positsioone säilitada, tuleb väliseid trende arvestavalt aktiivselt tegutseda. Vastasel korral kasvab risk olemasolevaid konkurentsieeliseid ja heaolu maha mängida või uusi võimalusi kasutamata jätta. Samal ajal võimenduvad mitmete trendide najal Eesti sisemised väljakutsed, kui neid ignoreerida – nendega tegelemata ei saa samas ka seotud soodsatest välistest oludest kasu.

Siseriiklikele probleemidele uuenduslike lahenduste otsimine loob võimaluse tekkivaid häid lahendusi pakkuda väljapoole, sest murekohad on mujal maailmas sarnased. Sisuliselt tähendab see panustamist innovatsiooni, mis aitaks toime tulla koduste väljakutsetega ja ühtlasi pakkuda leevendust „maailma muredele“. Selliste võimalike tuleviku ekspordiartiklitena joonistusid eri trendiklastritest välja näiteks tervishoiuteenused, sotsiaalse innovatsiooni mudelid, rohelised tooted-teenused, julgeolekulahendused.

Nii kerkivad erinevate trendide najal ja klastrite vahelises koosmõjus esile mitmed uued kasvualad Eesti majanduse jaoks – näiteks rohemajanduses, tervise- ja heaolutoodetes-teenustes, avalike teenuste tõhusamas pakkumises, erinevates e-lahendustes. Just nendes valdkondades oma tugevuste väljaarendamine võib avada uusi kasvuvõimalusi, tuues lisaks lahendust kodustele murekohtadele.

See eeldab aga riigi poolt senisest täpsemate valikute tegemist ja erinevate poliitikate ülest ressursside rakendamist, näiteks uutele kasvuallikatele panustamist ja läbivalt ettevõtluspoliitikas, tehnoloogiate arendamisel ja rakendamisel või talentide meelitamisel.

Igas klastris omavad teatud mõju määramatud trendid, mille kulg võib ühele või teise poole kalduda. See tingib olude muutudes suurema vajaduse paindlikkuse ja kiire reageerimise järele, lisaks vajaduse pidevalt väliseid suundumusi jälgida ja analüüsida. See on oluline järeldus ennekõike riigivalitsemise jaoks, kuid puudutab ka teisi valdkondi – majandust, sotsiaalsfääri, keskkonda, tööturgu.

Trendiklastrid on omavahel tihedalt põimitud: paljudel trendidel on mõju ja siirded erinevatesse klastritesse. Samuti on klastritest paista, et neid moodustavad erinevate STEEP-kategooriate ehk valdkondade trendid. Seega ei saa eri klastrite väljakutseid ning lahendusi vaadata eraldiseisvatena, vaid need tuleb ette võtta tervikuna. Seepärast on oluline planeerimisotsuste tegemisel tugevalt valdkonnaülest vaadet silmas pidada – iga valdkonna otsuseid tehes tuleks automaatselt arvestada võimalike mõjudega seotud valdkondades ning samas sellist soodsat koosmõju taotleda.

Raportina tervikuna saad alla laadida siit.

Head lugemist ja peamurdimist tulevikuvõimaluste üle!

Tartu Postimees: Hiljuti jõudis tuuleturbiine tootva firma My!Wind meeskond tagasi Ghanast, sel nädalal on firma Saksamaal Euroopa suurimal tuulikute messil, et pürgida järk-järgult tuntud tuuleturbiinide tootjaks Euroopas.

Me kavatseme muuta tuuleenergia huvipakkuvaks kõigile eratarbijatele, ka neile, kes praegu pole veel kaalunudki tuuleturbiini püstitamist,» ütles My!Windi asutaja Lars Mach.

Ettevõtte peamiseks tooteks on väikesed viiekilovatised tuulegeneraatorid, mis katavad ära nelja-viieliikmelise majapidamise energiavajaduse. Müügijuht Jana Morozov nentis, et kuna tuuleenergia pole stabiilne, siis üksnes tuulikule lootma jääda ei saa, kuid ometi aitab see märgatavalt vähendada võrgust ostetava energia hulka. "Olenevalt majapidamise energiatarbimisest tasub generaator end ära kaheksa kuni kümne aastaga ning ülejäänud kümme aastat on tarbija juba kasumis,» lisas ta.

Langetab hindu

My!Wind toodab tuuleturbiine Durhami ülikoolist ostetud tehnoloogia alusel. Tehnoloogia peamine uuenduslikkus seisneb selle lihtsuses – energia tekib mehaanilisel liikumisel magneti ja metalli vahel. Erilised on ka tuuliku rootorilabad, mis muudavad kaldenurka vastavalt tuule tugevusele. Ühe tuuliku hind jääb 6000 euro kanti. Lääne-Euroopas toodetud niisugune tuulik maksab umbes 20 000 eurot ning Hiina toodang 4000 eurot, kuid Hiina kvaliteeti ei kipu Lääne-Euroopa tarbijad usaldama.  "Meie jäämegi kuskile vahepeale, pakkudes soodsat hinda, kuid ka lääne-eurooplasele usaldusväärset kvaliteeti. Hindade langetamist näeme mõneti enda missiooninagi, sest praegu on tuulegeneraatorid kohati väga ülehinnatud," lisas Jana Morozov.

Avalöök messil

Ligi poolteist aastat tegutsenud firma põhipingutused on kulunud seni olemasoleva viie tuuleturbiini katsetamiseks, kuid ostuhuvilisi on juba kümneid. Ametlikult alustab firma tellimuste vastuvõttu tuleval nädalal Saksamaal Husumis Euroopa suurimal väiketuulikute messil.

Esimesel aastal kavatseb firma valmistada umbes 80 tuulikut aastas, kuid tootmismahtu näevad nad kiirelt kasvamas. "Väiketuulikute turg areneb Euroopas kiiresti ja näeme end tulevikus müümas tuhandeid tuulikuid aastas," märkis Lars Mach ja kinnitas, et ka mahtude kasvades kavatsevad nad jätta tootmise Eestisse.Teiste hulgas on ettevõttesse investeerinud ka Eesti Arengufond.

"Me näeme sel firmal suurt ja ilusat tulevikku. Eestis on tuuleenergia kasutamine veel vähearenenud, aga mujal Euroopas on see suur äri," rääkis Eesti Arengufondi investeeringute ekspert Indrek Kelder. Samas rõhutas Kelder, et tegemist on nišiäriga. "Siit ei tule uut Facebooki. Firma käive võib küll tulevikus küündida kümnetesse miljonitesse eurodesse, aga maailma mõistes on see ikkagi väike äri," lisas ta. Firma energiamajanduse haridusega sakslasest asutaja Lars Mach on tuuleenergia valdkonnas töötanud aastaid. Eelmise kümnendi alguses sattus ta Eestisse Balti riikide tuuleatlase koostamise pärast ning leidis, et Eesti võiks olla hea paik ettevõtluseks.

Eesti Arengufondi portfelliettevõte , pilgu- ja emotsioonide mõõtmise tehnoloogia arendaja Realeyes, valiti 20 Briti ettevõtte sekka, kes esindavad Ühendkuningriike USA tehnoloogiafestivalil South by Southwest Interactive.

Realeyesi ühe asutaja Mihkel Jäätma sõnul võib South by Southwest festivalisarja käsitleda kui Woodstocki tänapäevast vastet, kus põimuvad film, muusika, tehnoloogia, loovus ja äri.
Jäätma kinnitusel koostasid selleaastase briti tehnoloogilise eliidi rünnakühma koosseisu Reuters ja UK Trade & Investmentsi esindajad. "Koos meiega valisid nad UK tärkavat ettevõtlust esindama veel WorldDeski, AppBuilderi ning huvitavamaid näiteid UK mängu- ja meediatehnoloogiatest."

Mihkel Jäätma tõdes, et kuigi tunnustus omaette on Briti delegatsiooni pääsemine, on selle kõrval väga tähtsal kohal ka ärilised kaalutlused. "Tehnoloogiahiiud, investorid ja suurkliendid on kohal ja me kavatseme avalikkusele esiltleda oma uuenduslikku emotsiooniseire platvormi", selgitas Mihkel Jäätma Realeyesi plaane.

Realeyes pilgu- ja emotsioonide mõõtmise tehnolooga arendajana pürib oma valdkonna google analyticsiks. Realeyesisse on investeerinud Eesti Arengufond ja Eesti äriinglid Relanderid.

Lisainfo:

andrus.oks[A]arengufond.ee, investeeringute ekspert, tel 50 87123