Arhiiv - 2007

EPL Online Positiivseks peab hindama asjaolu, et Eesti on jõudnud viimase kahe-kolme aastaga jõukate riikide grupi lävepakule.

Meie SKT on nüüd piisavalt suur, et ei pea enam mõtlema eelkõige sellele, kuidas ellu jääda vaid meil jätkub ressursse konkurentsivõimelisema majanduse ja parema Eesti ülesehitamiseks.

Rääkides järgmisest aastast peame eelkõige mõtlema, kuidas elada siis, kui raha on tunduvalt kallim ja olemasolevate laenude teenindamiseks tuleb võib-olla kulutada kaks korda rohkem raha, kui aasta tagasi ning uusi laene võtta pole enam kuigi kerge.

Senisest enam tuleb käima panna oma teadmisele ja oskusele tuginevaid tootmisi, ettevõtjaid tuleb teavitada võimalustest, kuidas liikuda mööda väärtusahelat edasi tuluandvamatele positsioonidele.

• Loe arvamust tervikuna siit

Äripäev online "Toetus peaks tööstusfirmal aitama välja töötada kasvule orienteeritud ärimudelit. Meie eesmärgiks on suurendada ettevõtete ambitsioone minna uutele turgudele ning saavutada oma toodetega suuremat lisandväärtust," ütles Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Kitty Kubo.

• Loe edasi

HEI Kralingeri emotsionaalsele ja kohustusliku anekdoodiga lõppenud ettekandele järgnes kontrastina rahulik, põhjamaine ja informatiivne Markku Mäenpää ettekanne sellest, milliseid ettevõtteid Eesti Arengufond on valmis uuest aastast rahastama.

Arengufondi uksele on mõtet minna koputama säravate ideede, tugeva juhtkonna ja kenade finantsvoogudega ning kasvavat turgu sihtivatel ettevõtetel. Küsimus tekkis ühel erariskikapitalistil, kes leidis, et selliseid projekte rahastaksid nad isegi ning ilmselt soodsamatel tingimustel kui riiklik fond. Seega jääb õhku küsimus, et milline on ikkagi riikliku fondi roll, kui neid säravaid tähti Eestis kõigile ei jätku. Mäenpää sõnul võib Arengufondi ukse taha minna siiski juba ka varasemas arengustaadiumis, sest Arengufondi ambitsioon on pakkuda praktilist abi ka ettevõtte arendamise osas.

• Loe tervikartiklit siit
  

Ärielu Arengufondi nõuniku Heido Vitsuri sõnul leiab stabiliseerumine aset seal, kus ülemäärasus - mull - on olnud kõige suurem. Kuivõrd kõik Eesti majanduse suured mullid on olnud tingitud odava välisraha sissevoolust ja sellega kaasnenud kinnisvara hindade tõusust, toimub suurim stabiliseerumine seal, kuhu see raha suurimal määral ja esimeses järjekorras on liikunud ning kuhu ta enam nii soodsalt ja nii kiirenevas tempos ei liigu, räägib Vitsur. "Seega ehitussektor - eeskätt elamuehitus ja ehitusmaterjalide tööstus, aga mõnevõrra ka äripindade ehitus ja ehitusmaterjalide müük. Edasi sõiduautode müük ja liisimine," loetleb Vitsur.

Väiksem mõju on olnud üleüldisel kõrgkonjunktuurist põhjustatud tarbimisbuumi taandumisel. Senine optimism on asendumas karmimate lootustega, lisaks sellele on laenuraha kallim ja üldse raskemini kättesaadav ehk nõutakse rohkem omafinantseerimist, ütleb Vitsur.

• Kogu artiklit loe siit

Äripäev Pankur jääb alati pankuriks, ka Eesti edu sümboliks nimetatud Indrek Neivelt, kes praegu Bank Saint Petersburgi tegevuse koordineerimise kõrvalt Arengufondi kaudu ka Eesti asja ajab.

• Loe portreelugu tervikuna

Eesti Päevaleht: Arengufond toetab äri, mitte ideid ja plaane, rõhutab fondi uus investeeringute juht Markku Mäenpää. Soome näitel võin öelda, et umbes 93-96% investeerimisettepanekutest lükatakse tagasi," räägib Mäenpää. Ta loetleb põhjused ja kummutab mõned pettekujutlused, mis võivad Arengufondi rahapakke ootavaid inimesi vallata. Esimene ja kõige levinum raha mittesaamise põhjus on taotlejate juhtkonna nõrkus. Aga tihti tuleb keelduda ka seetõttu, et fond ei hakka toetama äriideid, tooteideid või mingeid arendusideid.

• Loe põhjalikumalt siit
  

Eesti Päevaleht Lõviosa meie tootmist on majandussektorites, mis konkureerivad riikidega, kus on kuni viis korda odavam tööjõud ja ammendamatud tööjõuressursid ning kiire majanduskasv. Ettevõtetele, kes ei suuda muutuda, on niisugune olukord keskpikas või isegi lühiperspektiivis lootusetu. Aga neile, kes suudavad maailmas toimuvaga kohaneda ja seda ära kasutada, on praegu maailmas toimuv võimalus. Kohanemine peab haarama kõike: tehnoloogiaid ja kogu majanduse tootmisprofiili, aga eelkõige siiski suhtumist koolitusse, teadusse ja arendustegevusse.

Toon mõne näite. Üldiselt peetakse õmblustööstust Euroopale perspektiivituks. Kuid kaks Euroopa Liidu liikmesriiki - Iirimaa ja Soome - on osanud teha õmblustööstusest rahvusvahelist tööjaotust ära kasutades suurepärase äri.

• Loe kogu artiklit