Arhiiv - 2008

Arengufond korraldab homme 11. detsembril Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses EST_IT@2018 konverentsi, millel käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate (IKT) kasutamise tulevikuväljavaateid aastani 2018.

Enam kui 140 Eesti arvamusliidrit kaasaval foorumil tutvustatakse Arengufondi tulevikuseire projekti EST_IT@2018 tulemusi ja arutletakse IKT tulevikuväljavaadete üle seireprojektis esile tõusnud olulisemates kasutusvaldkondades: hariduses, meditsiinis, tööstuses, energeetikas, finantsteenustes ja IKT süsteemide turvalisuse tagamisel.

Samuti saab konverentsi raames ülevaate IKT maailmatrendidest ja arengutest Eestis ning ülevaate meie valdkondlikest võimalustest ja ohtudest. Konverentsil osalejad annavad ka omapoolse panuse Eesti IT visiooni loomisse.

Arengufondi majandusekspert Marek Tiitsi sõnul mõõdeti 90.-ndatel aastatel IT valdkonna edukust enamasti läbi selle kui palju oli Eestis teiste riikidega võrreldes arvuteid ja internetiühendusi. Täna on hoopis olulisem küsida, kuidas IT saaks Eesti ühiskonna ja majandusarengut veelgi enam toetada.

"Võti on lihtne! Hariduses, meditsiinis, energeetikas ja tööstuses on Eestis oodata suurimaid muutusi. Samas on neis valdkondades nii meil kui mujal maailmas võimalik elu IT-ga oluliselt mõnusamaks muuta. Miks mitte seda siis teha?" rääkis Marek Tiits.

Konverentsi peaesineja, briti ajalehte "The Independent" kaastoimetaja ja majanduskommentaator Hamish McRae tutvustab IKT valdkonna maailmatrende.

Lisaks räägib Arengufondi majandusekspert Marek Tiits seireprojekti EST_IT@2018 tulemustest. Konverentsi teises pooles jätkatakse diskussioonidega kuues töötoas, kus eksperdid avavad oma ettekannetes IT kasutusvaldkondade tulevikuvisioone.

1. Hariduses: Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Ene Tammeoru, e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

2. Tervishoius: Madis Tiik, e-Tervise SA juhatuse liige Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor.

3. Tööstuses: Jüri Riives, Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Kalle Kuusik, Enics Eesti juhatuse esimees.

4. Energeetikas: Tarmo Mere, Eesti Energia jaotusvõrkude juht Jaan Järvik, TTÜ energeetika professor.

5. Finantsteenused: Andrus Alber, NASDAQ OMX Tallinna Börs juhatuse esimees Tõnu Grünberg, EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor

6. IKT turvalisuses: Ülo Jaaksoo, Cybernetica juhatuse esimees ja Margus Vaino, Santa Monica Networks ASi juhatuse liige.

Töötubade eesmärgiks on selgitada välja, millised võiksid olla valdkondlikud arenguvisioonid ning mis on neist tulenevad ohud ja võimalused eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile.

Täiendavat infot konverentsi kohta saab Arengufondi kodulehelt Sündmuste alt siit.

Seireprojekti EST_IT@2018 kohta saab täiendavalt siit.

Lisainfo:

Ott Pärna, Eesti Arengufondi juhatuse esimees 616 1100
info[A]arengufond.ee 

Kristjan Rebane, Arengufondi infoühiskonnaekspert 616 1063 kristjan.rebane[A]arengufond.ee 

Ain Alvela kirjutatud Äripäeva terviklugu on saadaval siin

Arengufondi Tööstusfoorumist loe pikemalt siit

"Me ei peaks praegu rääkima sellest, milliseid tooteid Eesti omab ja maailma müüb," sõnas Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut eilsel Arengufondi foorumil "Tööstusvedurid 2018". Tema sõnul on olulisem see, millise rolli võitleme me enda jaoks välja rahvusvahelises tööjaotuses. Ehk milliste toodete valmimise ja kliendini toimetamises me millist tööd teeme.

 "Meil tuleb oma osa iPodist välja võidelda," sõnas Sikkut. "Ainuke tee selleks on aga nutika allhanke tegemine," lisas ta.

Omavahel ei konkureeri tööstusharud ja tooted

Sikkuti sõnul ei toimu rahvusvaheline konkurents tööstusettevõtete vahel põhiosas enam mitte toodete tasandil ja ammugi mitte harupõhiselt. Ettevõtted ja riigid konkureerivad pigem ärifunktsioonide ehk väärtusahela osade tasandil. Seega ei ole maailmaturul vastamisi täna enam mitte niivõrd erinevad mobiiltelefonid, kuivõrd mobiiltelefonide arendajad omavahel, kokkupanijad omavahel ning turustajad omavahel.

Seega ei määra ka ettevõtte kasvuvõimalusi konkreetses riigis enam mitte nende tööstusharu, nagu see siiani on valdavalt toimunud. "Pole olemas hääbuvaid tööstusharusid, on ainult hääbuvad tegevused," toonitas ka Massachusetts Institute of Technology tööstuse arengu ekspert Richard Lester.

Arengufondi Tööstusfoorumist loe pikemalt siit

Ahelate omaja kontrollib kogu majandust

Riigid, kelle ettevõtted kontrollivad globaalseid ahelaid, kontrollivad ka maailmamajandust, lisas Sikkut. „Kliendihoidja saab enamasti suurima kasumi ning määrab väärtusahela raames konkurentsitingimused,“ rääkis Sikkut.

Globaalsed juhtivad ettevõtted võistlevad selles, kes oskab maailma eri paigus valitsevaid turutingimusi, kulutaset ja oskusteavet oma ärimudelisse ühendada. Teised ettevõtted rivaalitsevad selles, kuidas globaalsete väärtusahelate osi kõige paremini täita ja väljavalituks osutuda. Nii tegutsevad nad juhtivettevõtete jaoks allhangete tegijana.

"Just niimoodi töötab uutmoodi tööjaotus, milles allhange on norm ja mitte häbiasi, nagu Eestis vahel kuulda võib," kommenteeris Sikkut.

 Juhtivad ettevõtted ei tule aga tema hinnangul enam kaugeltki mitte ainult läänemaailmast. Üha rohkem tuleb neid ka suurte tärkava majandusega riikide hulgast, nagu Hiina, India, Brasiilia.

Kärt Blumbergi kirjutatud Äripäeva terviklugu on saadaval siin

Täna Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses toimunud Arengufondi seireprojekti "Tööstusvedurid 2018" tööstusfoorumil jõuti seisukohtadele, et 10 aasta plaanis suurima kasvupotentsiaaliga tööstus on keskkonna- ja energeetikatoodete ning tervise- ja heaolutoodete alal.

Foorumil ettekande teinud Arengufondi majanduseksperdi Siim Sikkuti sõnul on arenguvõimalusi võimalik leida pea kõikides tööstusharudes. "Keskkonna- ja energeetikavaldkonnas ning tervise- ja heaolutoodete vallas on aga kõige suurem tõenäosus kiireks kasvuks. Samas on pea kõikides valdkondades võimalik edukalt toimetada, kui suudame tänasest tootmispõhisest tööstusest edasi liikuda," rääkis Sikkut. Foorumil leiti, et tööstuses väärtuse kasvatamiseks on täna kolm põhisuunda:

•  Liikuda lihtsast tootmisest tootearendusteenuse poole 
•  Hakata tootma kõrgema lisandväärtusega tooteid 
• Pürgida brändihoidjaks 

Ära märgiti ka sihtturgude olulisus, kus eristub samuti kolm keskset võimalust:

• Vana-Euroopa küllastunud kuid rikas turg 
• Ida-Euroopa ja SRÜ kiire kasvuga turud 
• Suure kasvupotentsiaaliga kaugemad, kuid täna eksootilised turud

"Tööstusvedurid saavad tekkida ettevõtetest, kes liiguvad lisandväärtuse kasvatamise teed ning seda eriti kiiremini kasvavatel ärialadel. Ja ühtviisi head võimalused on seejuures nii brändi hoidjate, tootearendajate kui allhanke tegijate jaoks. Samuti tuleb kaaluda, millistel turgudel oleks meie suurema lisandväärtusega toodetel kõige enam turgu. Valdavalt on sellised turud meie jaoks täna tundmatud," selgitas tööstusvedurite tekkevõimalusi Siim Sikkut.

Tööstusfoorumi videosalvestuse leiate siit ning ettekannete materjalid ja arutelu kokkuvõtte siit.

Tööstusfoorumil osales umbes 150 Eesti tööstuse tuleviku kujundajat nii äri- kui riigisektori esindajat. Ettekannetega esinesid foorumil Massachusetts Institute of Technology (MIT) professor ja üks maailma tunnustatumaid tööstusarengu uurijaid Richard K. Lester; Soome suurfirma KONE Corporation nõukogu esimees Antti Herlin, Iiri valitsust hiljuti nõustanud kõrgetasemelise töörühma juht Joe Harford ning Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut.

"Tööstusvedurid 2018" on arenguseire projekt, mis käsitleb töötleva tööstuse tulevikku Eestis. Projekti eesmärkideks on leida Eesti tööstuse kasvuvõimalused globaliseeruvas maailmas järgneva kümne aasta jooksul ning määratleda nende võimaluste ärakasutamiseks vajalikud sammud 3–5 aasta jooksul. Teisisõnu – Arengufond otsib vedureid, kes Eesti tööstust tulevikku ja tulevikus vedada võiksid.

Projekti tulemusena valmib 2009. aasta veebruaris lõppraport, mis annab suunised Eesti tööstuse kasvuvõimaluste ärakasutamiseks globaalses kontekstis.

Lisainfo: Siim Sikkut Arengufondi majandusekspert 6161065 siim.sikkut@arengufond.ee

UUS! Konverentsi materjalid!

Käesoleval aastal on Eesti Arengufondi üheks seiretööks Eestis IKT kasutamise tulevikku käsitlev EST_IT@2018. Konverentsil tutvustame ja arutame selle seire tulemusi, muuhulgas võimalusi Eesti IKT tulevikuseire ekspertküsitluses esile tõstetud olulisemates rakendusvaldkondades: haridus, meditsiin, tööstus, energeetika, finantsteenused ja IKT turvalisus.

EST_IT@2018 raames saab:

• teada saada IKT maailmatrendidest ja arengutest Eestist,
  
• arutada globaalses kontekstis meie IKT kasutamise tugevuste ja nõrkuste üle ja  
  
• panustada Eesti IT visiooni loomisesse.

EST_IT@2018 konverents toimub 11. detsembril kell 10-18 Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses.

KONVERENTSIST OSAVÕTT ON KUTSETEGA. Huvi korral võta ühendust birgit@carrot.ee või tel 6177336. Konverentsi kokkuvõte, materjalid ja videosalvestus avaldatakse peale üritust Arengufondi kodulehel.

Osalejaid tervitab Arengufondi nõukogu esimees hr Indrek Neivelt. Konverentsi avasõnad ütleb e-valitsusele oma peaministriks oleku ajal hoo sisse lükanud hr Mart Laar. Lisaks Eesti Arengufondi esindajatele ning valdkondlikele arvamusliidritele paraleelsessioonides ning arutelupaneelis astub konverentsil peaettekandega üles:

Hamish McRae, kes on on briti ajalehtede "The Independent" and "The Independent on Sunday" peamine majanduskommentaator. Hamish McRae nimetati Briti Pressiauhindade jagamisel 2006. "Aasta Äri- ja Finantsajakirjanikuks." Muude auhindade hulgas on ka 1979. "Aasta Finantsajakirjanik," eritunnustus Amex panga esseekonkursil (1987), 1996. a. perioodikakirjastajate auhindadest "Aasta Kolumnist" ning 2005. a. David Watt'i auhind silmapaistva poliitilise ajakirjanduse eest. McRae on Lancasteri Ülikooli ärijuhtimise kooli professor ja Kuningliku Majandusseltsi (Royal Economic Society) nõukogu liige.

Hamish McRae on hinnatud tulevikuteemalise raamatu "Maailm aastal 2020: võim, kultuur ja õitseng" ("The World in 2020: Power, Culture and Prosperity") autor. Raamat ilmus esmakordselt trükist 1994. a. ja on tõlgitud enam kui tosinasse keelde, k. a. jaapani, korea ja hiina keeltesse. Tema muude teoste hulgas on ka Frances Cairncross'iga kahasse kirjutatud "Kapitali linn – London kui finantsekeskus" ("Capital City - London as a Financial Centre") ja koos Tadashi Nakamae'ga kirjutatud „Ärka üles, Jaapan“ ("Wake-up Japan"). Tema praegused peamised töövaldkonnad on majandusvõimu keskme nihe Aasiasse ja uute tehnoloogiate mõju maailmamajandusele.

Hamish omandas hariduse Fettes kolledžis ja magistrikraadi majanduses ja politoloogias Trinity kolledžis Dublinis. Enne "The Guardian" ajalehe finantstoimetajaks saamist 1975. aastal oli ta "The Banker"-i asetoimetaja ja "Euromoney" toimetaja. 1989. aastal asus ta tööle ajalehes "The Independent," kus ta täna on kaastoimetaja.

Paraleelsessioonides tutvustavad oma tulevikuvisioone:

Hariduses:

• Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler ja
• Ene Tammeoru, e-Õppe Arenduskeskuse juhataja.

Tervishoius:

• Madis Tiik, e-Tervise SA juhatuse liige ja
• Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor.

Tööstuses:

• Jüri Riives, Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees ja
• Kalle Kuusik, Enics Eesti juhatuse esimees.

Energeetikas:

• Tarmo Mere, Eesti Energia jaotusvõrkude juht ja
• Jaan Järvik, TTÜ energeetika professor.
  
  

Finantsteenused:

• Andrus Alber, NASDAQ OMX Tallinna Börs juhatuse esimees ja
• Tõnu Grünberg, EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor.

IKT turvalisuses:

• Ülo Jaaksoo, Cybernetica juhatuse esimees ja
• Margus Vaino, Santa Monica Networks ASi juhatuse liige.

Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees: Eesti 90. aasta oli tagasivaatamise aasta. Andsime olnule hinnangu ja olime saavutatu üle põhjendatult uhked.

Samuti saime aru, et ilma oluliste struktuurimuutusteta meie kasvuallikad ammenduvad. Meie konkurentsivõime kahaneb. Teeme liiga palju tööd käega ja liiga vähe peaga. Töötame vähetootlike valdkondade lihtsamates väärtusahela osades. Kasvu jätkumiseks peab meie eksport kahekordistuma ja tulusamaks muutuma. Aga kuidas?

Selleks vajame visiooni. Visiooni sellest, millisena soovime Eesti majandust kümne aasta pärast näha, ja tegevusstrateegiat selle realiseerimiseks. Harvardi ärikooli professor John P. Kotter on öelnud: „Ilma mõistliku visioonita võivad muutuste eesmärgil tehtavad jõupingutused kergesti hajuda arvukateks seoseta ja vastuolulisteks toiminguteks, mis viivad meid kas vales suunas või üldse mitte kuhugi."

Visioonina võib käsitada soovi jõuda rikaste Euroopa riikide sekka, muuta oma majandus teadmuspõhiseks, rohkem eksportida, eurole üle minna jne. Kuid ükski neist ei anna sisulist aimust, millise majandusega me rikkaks saame. Millised saavad olla meie läbilöögivaldkonnad? Kuidas arendada neid kiirendatult ja terviklikult? Kuidas jõuda eesmärki toetava maailmatasemel hariduskeskkonnani? Kus võiksid olla meie ettevõtete tulevikuturud ja millist eeltööd oleks seal vaja teha? Millised riigimeeste otsused toetavad soovitud suunas liikumist? Mis missiooniga saadame oma esindajaid Brüsselisse, Pekingisse või Ankarasse?

Ühine tulevikuvisioon

Arengufond teeb sellel ja järgmisel aastal hulga seiretöid, mis loovad tausta Eesti Kasvuvisioonile. Analüüsime Eesti töötleva tööstuse ja ekspordiorientatsiooniga teenusemajanduse aren guvõimalusi. Samuti uurime, kuidas kasutada majanduses senisest mõjusamalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. 

Lisaks kogume kokku seni tehtud analüüsid ja seome need tervikuks. „Eesti kasvuvisioon 2018" valmib 2009. aasta lõpuks, pakkudes välja majanduse kasvuvõimalusi kümne aasta plaanis, samuti tegevusstrateegia visiooni realiseerimiseks.Visioon on mõjus, kui kriitiline hulk meie majandust mõjutavaid inimesi räägib Eesti sih­tide osas sama keelt. Selle loomine pole tagatoa töö.

Juhtusin hiljaaegu sirvima rändurist vaarisa riiulilt pärit 1922. aastal Ameerikas ilmunud raamatut „We and Our Government". Selles räägitakse, et riiki peavad valitsema intelligentsed kodanikud, kes aduvad riigijuhtimise organisatsiooni ja tegevusi. „Demokraatia on meeskonnatöö selle laiemas tähenduses. /- - -/ Ilma koostööta ei suuda me tänapäeva ühiskonda säilitada ega arendada." Nende 86 aastat tagasi kirja pandud mõtete hea näide on tänapäeval meie põhjanaabrid soomlased. Nad räägivad oma riigi väärtuste ja tulevikueesmärkide osas maa eri otstes sama keelt. Igapäevaotsuseid tehes tuginetakse samale tulevikuvisioonile. Eesti kontekstis: kasvuvisioon ja selle elluviimise strateegia ei ole olulised pelgalt paberina. Vähemalt sama oluline on visioonini jõudmise protsess ehk meeskonnatöö ühiste võimaluste läbimängimine.

Eesti Vabariigi 90. aasta oli tagasivaatamise aasta. Saagu Eesti 91. aasta meie ühiseks tulevikuvõimaluste mõtestamise ja otsustamise aastaks. President Ilvese moodi öeldes: et ka vabariigi 100 aasta juubelil oleks millelegi uhkusega tagasi vaadata.

Heido Vitsur, Aregnufondi majandusekspert: Iseseisev Eesti on ülemaailmses kriisis teist korda. Arvan, et nüüd on meil vedanud rohkem kui esimesel korral. Kui vastsündinud Eesti sattus juba oma kümnendal eluaastal ülemaailmse majanduskriisi keerisesse, siis nüüd oleme saanud oma riiki ja majandust üles ehitada peaaegu kaks korda kauem. Lisaks sellele on tänane maailm tunduvalt targem, kogenenum, võimekam ja koostööaltim.

Võrreldes toonase ajaga, ei ole Eesti ega ükski teine maa oma raskustes enam üksi. Me kuulume rikkasse Euroopa Liitu, kes teeb omakorda koostööd maailma rahanduslike suurvõimudega, et vältida sügavat majanduskriisi. Seitsekümmend kaheksa aastat tagasi oli nii Eesti kui ka iga teine riik praktiliselt üksi. Veel enam, iga vähegi tugevam maa püüdis oma probleeme lahendada nõrgemate arvel. Tollastes tingimustes oleks nii Island kui ka Ungari olnud tänaseks majanduslikult täielikult kokku varisenud ja edasine oleks jäänud nende enda mureks.

Finantskriis rahuneb

Tõsi, meie praeguses olukorras on ka miinuseid, näiteks oli toona meil vähemalt söök omast käest võtta, aga nüüd paraku mitte. Teiseks polnud valitsustel kolmveerand sajandit tagasi arvestatavaid võimalusi ega reserve kriisi mõjutamiseks. Tolleaegsed õhukesed valitsused ei saanud midagi olulist ära teha isegi oma riigis, teiste aitamisest rääkimata. Tänaseks on aga suurriikide valitsused oma reservidest võtmise või kohustuste suurendamise teel toonud kriisis olevale turule neli triljonit dollarit. Teist sama palju on lisanud keskpangad (kokku umbes tuhat Eesti riigieelarvet) ja nii on välditud majanduse ning panganduse äkilist kokkuvarisemist, nagu see juhtus eelmise suure kriisi ajal.

Pole kahtlust, et sama poliitikat jätkatakse iga hinna eest seni, kuni majanduses on taastunud hädavajalik usaldus ja tasakaal. Aga kui valitsused poleks neid samme õigeaegselt astunud, oleks maailm juba praegu samas või veel hullemas seisus. Kas või ainuüksi sellepärast, et igasuguse info või müra levimise kiirus ja inimeste võimalused sellele kohe reageerida muudavad paanika veel ohtlikumaks kui varem.

Seni on olukord terves maailmas olnud piisavalt hea kontrolli all. Vaatame näiteks Eestit ja siin tegutsevaid Rootsi panku. Veel enne kui finantskriis Rootsi jõudis, võttis sealne valitsus vastu otsuse enam kui 200 miljardi euro suuruse majanduse stabiliseerimise fondi moodustamise kohta. Sellega andis Rootsi valitsus mõista, et ta on valmis mängu panema rahvusliku kogutoodanguga võrreldava summa, et päästa majandus kokkuvarisemisest. Sellise otsuse eesmärk on ilmne - vältida usalduse kadumist nii valitsuse kui ka Rootsi pankade suhtes ja olla valmis majandusse nii jõuliselt sekkuma, et üksikute ettevõtete raskused ei tooks kaasa doominoefekti kogu majanduses.

Siinkohal on väga ilmekaks näitajaks seik, kui kiiresti, ainult 24 tunni jooksul, tehti oktoobri viimastel päevadel lõpp SEBi katsele hetkehuvides hoiustajate usaldust ohustada. Sest tänane maailma finantssüsteem ei põhine enam kullal ja alles seejärel usaldusel, nagu möödunud sajandi algul, vaid ainuüksi usaldusel. Kuid samasse kategooriasse kuulub otsus hakata hoiuseid tagama senise 90 protsendi asemel täismahus ning tagamise piirmäära suurendamine 50 000 euroni ühes pangas.

Selles, et maailma finantskriis maha rahustatakse, pole kahtlust. Seepärast pole minu arust ka meie peamine mure seotud sellega, kas hoiused säilivad või mitte ega sellega, mis saab teisest pensionisambast, sest nendega ei tohiks otseselt midagi erilist juhtuda. Loomulikult ei saa lähiaastatel, ka pärast aktsiaturu põhjast kerkimist, enam näha sellist progressiivsete fondide kasvu nagu möödunud viiel aastal. Võib-olla ei näe me seda enam kunagi, kuid meie peamine mure ei ole mingil juhul seal.

Tarbimispeo tagajärjed

Eesti peamine mure on selles, et me lasksime end viimaste aastate jooksul täielikult ära lollitada ilusa elu kerge kättesaadavuse filosoofiaga, et me pidasime laenatud raha sama heaks kui enda teenitud raha ja laenasime oma teenitule tarbimiseks veerandi võõrast raha juurde, kuni möödunud aastal sai meie laenukoorem aastateenistusega võrdseks. 

Kuni alanud majanduslanguseni oli see ainult pool probleemi, sest kuigi eriti palju juurde laenata ei saanud, oli laenude teenindamine siiski jõukohane.

Kuid laenudel põhinev majanduskasv oleks ikkagi ära langenud ja mõnevõrra oleks kasvama hakanud ka tööpuudus või tööjõu väljavool. Kahjuks ei seisa homne Eesti enam silmitsi ainuüksi välisraha sissevoolu pidurdumisest tingitud tööpuudusega, vaid finantskriisi jõudmisega reaalmajandusse - tööstusesse, kaubandusse, teenindusse, ja mitte enam ainult Eestis ning veel mõnes üksikus tarbimispidu pidanud riigis, vaid juba terves maailmas.

Probleemid, mis siin meid ees ootavad, on tunduvalt pikaajalisemad ja raskemad ületada kui finantskriis. Peame arvestama, et maailma reaalmajandus alles hakkas vähenema ja selle vähenemise mõju saame tunda mõne aja pärast.

Prognoosid ütlevad, et raske aeg võib seekord kesta üsna kaua - umbes kolm aastat. Loomulikult võib mõni riik kriisi kergemalt üle elada, mõni raskemalt ja kindlasti saab olema maid, kus majanduse kasvutempo alaneb vaid mõne protsendi võrra. Kuid meie ettevõtjad ja üksikisikud peavad lisaks ülemaailmsest majanduskriisist tulevatele raskustele arvestama ka oma tarbimispeolt tulijatega, vajadusega võlgu tasuda ja uute krediitide saamise raskustega.

Aastasadade kogemus

Võrreldes töökohtadega on meie hoiused normaalselt kaitstud. Nende pangast ära toomisel oleks ainult üks kindel tagajärg: rahanappuse ja intresside kallinemise tõttu satuksid ettevõtted veel suurematesse raskustesse kui muidu, mis tähendaks meie jaoks veelgi kõrgemat tööpuuduse taset.

Kui palju väheneb maailma ja iga üksiku riigi SKT, millal algab majanduse taastumine ja kui kiire see olema saab, kui suureks kasvab tööpuudus ja kaua see püsib häirivalt kõrgel tasemel, sõltub sellest, kui konkurentsivõimeline ja tootlik on ühe või teise maa eksportiv tööstus- ning teenindussektor.

Meil pole siin kahjuks millegi üle rõõmu tunda. Esiteks on meie konkurentsivõime viimase kahe-kolme aasta jooksul kõrge inflatsiooni tõttu tugevalt vähenenud. Teiseks on meil eksportivaid ettevõtteid kogu aeg olnud umbes poole vähem kui omal jõul välja tulemiseks vaja oleks. Oleme kogu aeg lohutanud end alusetult sellega, et küll välisraha tuleb - meil ju nii hea maksusüsteem.

Aga nüüd ei jää meil muud üle, kui tõdeda, et ilus elu saab meie maile tulla üksnes väga tootliku tööga. Sedagi alles siis, kui õpipoisiaeg maailmamajanduses on edukalt seljataga ja saame hakata oma eksportivat majandust samm-sammult visa tööga üles ehitama - just nii, nagu Eestimaal aastasadu tehtud ongi.

Ärileht: Mis aitaks Eesti majanduse taas kasvule?

Pärnu juhtimiskonverentsi diskussioonil osalenute olulisemad seisukohad.

Ott Pärna, Eesti Arengufond

• Selleks et asendada laenurahal ja sisetarbimisel põhinenud majanduskasv samas ulatuses ekspordil põhineva kasvuga, peaks Eesti eksport kahekordistuma.

• Esmane väljakutse on leida rahvuslik üksmeel selles, kuidas ja millega Eesti majanduses edasi minna. Praegu seda ei ole. Me ei tea, mis sektoritesse või valdkondadesse rohkem panustada.

• Peame väikeriigina täpsemalt otsustama, millistel kasvavatel turgudel on meil suuremat konkurentsieelist ja huvi, ning võimaluste realiseerimiseks fokuseeritumalt tööd tegema. Vana Euroopa on küll maksujõuline turg, kuid ei kasva oluliselt ja on väljakujunenud tarbimisharjumustega.

Kristel Kivinurm, Avaron

• Kui valitsus soovib, et Eesti edu põhineks ettevõtlusel ning ettevõtete kaudu uute töökohtade loomisel, tuleb teha kiired ning radikaalsed muudatused tööjõumaksude alandamiseks ning töösuhete paindlikumaks muutmiseks.

• Kosmeetiliste muudatustega piirdudes jookseb kapital Eestist välja. 

• Eesti valitsuse uus slogan võiks olla “Ettevõtlik Eesti, kus kogu riik töötab selle nimel, et Eestisse tuleks uusi investoreid“. Selleks peaks kehtestama eraisikute väärtpaberituludele ja investeeringutele 0%-se tulumaksu.

• Me ei vaja masstootmist, vaid massinnovatsiooni. Innovatsioon on inimkauge, müstifitseeritud mõiste, mida seostatakse vaid tippteaduslike uuringutega.

• Märkan tihti reaalsust mittearvestavat soovmõtlemist Eestist kui kohast, kuhu kõik maailma spetsialistid tahaksid elama ja tööle tulla, kui neid vaid lastaks. See ei ole nii ja me eksitame end, kui arvame, et immigratsiooni lihtsustudes valgub meie ümbruskond võõramaalasi täis.

Andres Allikmäe, Harju Elekter 

• Tehniline kutseõpe on Eestis täiesti abitu, ehkki sinna on suunatud kümneid ja kümneid miljoneid EL-i abiraha. Keegi ei küsi tööstusettevõtjatelt, mis eriala lõpetanuid nad vajaksid.

• EL-i abiprogrammid tuleks ümber struktureerida pehmetelt projektidelt tööstuse ja infrastruktuuri ridadele, mitte uimastada arusaamu pisikeste innovatsiooniprojektide kõikvõimsusest.

• Äri ei aeta riikide vahel, äri ei aeta isegi ettevõtete vahel, vaid äri aetakse inimeste vahel! Aga meil mõistetakse hukka, kui helistada ja õnnitleda iga ilmakaare naabreid neile tähtsatel päevadel või pühadel, selle asemel et poliitiliste kardinate taha peituda.

•  Eesti on langenud maailma riikide konkurentsivõime pingereas 32. kohale, olles samas jätkuvalt Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest esimene

•  Mitmete konkurentsivõime tegurite osas pole Eesti olukord paranenud (nt innovatsioon, infrastruktuur), aga seniste tugevuste osas oleme järgi andnud (nt makromajanduslik stabiilsus)

•  Maailma kõige konkurentsivõimelisematest riikidest jääb Eesti enim maha ettevõtluse keerukuse poolest

Maailma Majandusfoorumi värske raporti kohaselt on Eesti maailma riikide konkurentsivõime pingereas 32. kohal. 2007. aastaga võrreldes on Eesti langenud 5 kohta. Maailma kõige konkurentsivõimelisem riik on jätkuvalt Ameerika Ühendriigid, kellele järgnevad Šveits, Taani, Rootsi, Singapur ja Soome.

Eesti on pingereas endiselt Euroopa Liidu uutest liikmesriikidest esimene. „Siiani paistis Eesti silma eelkõige heade makromajanduslike näitajate poolest,“ ütles raporti esitlusel Eesti Arengufondi seirejuht Kitty Kubo. Kuna need näitajad on Eestis viimase aastaga oluliselt halvenenud, on see mõjutanud ka kohta pingereas. Eelkõige on ettevõtete konkurentsivõimet pärssimas kiirelt kasvanud inflatsioon. „Samas ei ole teised konkurentsivõime tegurid oluliselt paranenud,“ lisas Kubo. Lisaks statistikale kasutatakse pingerea koostamisel ettevõtete juhtide küsitlemist.

„Inflatsiooni kõrval peavad Eesti juhid oluliseks äritegevuse piirajaks jätkuvalt tööjõu hariduse mittevastavust ettevõtete vajadustele ning tööturu regulatsioonide vähest paindlikkust,“ märkis Marje Josing Eesti Konjunktuuriinstituudist.

„Maailma kõige konkurentsivõimelisematest riikidest jääb Eesti enim maha ettevõtluse keerukusastme poolest,“ tõi välja Eesti Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut. Ettevõtluse keerukus tähistab lihtsustatult seda, millist tööd ja kuidas ettevõtted teevad. Mida keerukam on ettevõtlus, seda suuremaid osi rahvusvahelistest väärtusahelatest ja seda suurema lisandväärtusega ettevõtted täidavad

„Ettevõtluse keerukuse suurendamiseks on esmajoones võimalik tihendada tarnesuhteid," ütles Siim Sikkut. „Seda nii Eesti ettevõtjatel omavahel kui ka välisinvestorite ja Eesti ettevõtjate vahel." Täiendavalt tuleb pöörata ettevõtjail ja riigil tähelepanu klastrite arengu soodustamisele, tootmisprotsesside keerukuse ning innovatsioonialase tegevuse suurendamisele. „See loob aluse riigi konkurentsivõime pika-ajaliseks kasvuks ning võimaldaks ka Eestil taas pingereas tõusta," kommenteeris Sikkut.

Maailma Majandusfoorum (World Economic Forum) annab riikide konkurentsivõimet käsitletavat raportit välja alates 1979. aastast. Raporti koostamise Eesti poolsed partnerid on Eesti Arengufond ja Eesti Konjunktuuriinstituut. Maailma Majandufoorumi raport avaldamise ametliku pressiteate ja seda tutvustavad materjalid leiate siit

Eesti-poolse esitluse pressikit zip failina siin (1,4mb)

Lisainfo:

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing, tel 646 6439

Arengufondi seirejuht Kitty Kubo, tel 616 1061

Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut, tel 616 1065

Äripäev: Otseinvesteeringud tööstusesse on võrreldes teenindussektoriga kordades kasumlikumad, selgus Arengufondis esitletud ÜRO investeeringuraportist.

 Sama teemat kajastab InnoLabi videocast siin.