Arhiiv - 2010

EPL/Jan Jõgis-Laats: Riikide konkurentsivõimet uurinud Harvard Business Schooli õppejõud Christian Ketels soovitab selleks, et Arengufondi eestvõttel otsitavast Eesti tulevikuvisioonist ei saaks üks järjekordne sahtlis tolmuv arengukava, panna Eesti valitsuse juhi ja võtmeministrid eesmärkide täitmise eest reaalselt vastutama.

Arengufondi abil otsitakse Eestile praegu uue kasvu allikaid, tinglikult aastaks 2018. Ent esimene küsimus on üldse, kas globaalne kriis on üldse läbi? Ehk kas me teame, kuhu maailmamajandus tervikuna läheb, et eestimaalastena omale uusi sihte seada?

Ma usun, et on kujunemas pilt sellest, kuidas maailmamajandus edasi areneb. Halb uudis on siin Eestile see, et Euroopa tervikuna pole selles pildis väga hästi positsioneeritud. Osaliselt demograafilistel ja osaliselt ka muudel põhjustel. Tegelik kasv tuleb Aasiast ja ka muudest piirkondadest maailmas, mis üritavad majanduslikult järele jõuda.

Ent teie õnneks on Eesti Euroopa olnud viimase aasta-paari jooksul väga hästi positsioneeritud, kuna te olete jätkuvalt madalate kuludega asupaik. Seda eriti pärast palgatasemete kohandumist. See seletab ka, miks Eesti näitab viimasel ajal nii tuntavat ekspordikasvu – [Euroopa] firmad on odavamaid lahendusi otsides valmis oma tarnijaid muutma ning kui Eesti on siinsamas olemas, siis pole mõtet Aasiasse minna.

Teil hea stardipositsioon, kuid Eesti jaoks on küsimus, kuidas edasi liikuda. Sest te ei soovi ju jääda teiste jaoks madalate kuludega asukohaks. Pluss on veel ju Kagu-Euroopa – Ukraina, Valgevene ja teised, kes teile selles osas kuklasse hingavad. 

Mainisite juba ekspordikasvu ja eksport on ka meil justkui mantra, et otsime uued edukad sektorid ja sealt tuleb kasv? Eksport on siis võidu valem?

Jah, seda küll. Ent minu arvates on pisut eksitav ainult ekspordisektoritele mõtlemine. Kui vaadata piirkondlikke ja rahvuslikke majandusi, siis jah, see rahvusvahelisele konkurentsile avatud osa majandusest on tihti kõrgemate palkadega, konkurentsivõimelisem. Ja selle osa „rikkiminek“ on halb uudis, sest tekib küsimus, kust raha tuleb. Aga on sama tähtis mõista, et kohalikule turule orienteeritud majandus annab enamuse töökohtadest ja enamuse SKP-st. Nii ka ei, et see osa pole tootlik. Näiteks IT-st rääkides – kohalike firmade jaoks on IT-süsteemide uuendamine sama oluline kui ekspordile orienteeritud ettevõtetele. Ei saa teha viga, et valitsus keskendub ainult ekspordisektorile, sest see on mootor. Kui auto ülejäänud osad on näruse kvaliteediga, siis ka hea mootor eriti kaugele ei aita.

Praegu tuleb kolmveerand Eesti ekspordist aladelt, kus on väga palju töötajaid ja keskmised palgad madalad. Kõrval on elualad nagu IT, finantsteenused, telekommunikatsioon ja muu selline - palgad on küll kõrged, ent seal pole väga palju töötajaid ja need sektorid on tihti siseturule orienteeritud. Kuidas seda vahekorda ümber pöörata?

Seda debatti ennast tuleb muuta, sest väga eksitav on öelda, millised sektorid on teistest paremad. Tootlikkust on vaja tõsta kõigis sektorites. Pole halbu sektoreid, mis on väikese lisandväärtusega. Alati on küsimus, kuidas lisandväärtust suurendada või kasutada olemasolevat võimekust ja teadmisi selleks, et minna uutesse ettevõtmistesse. Just seda oleme edukates regioonides näinud – neil õnnestub lõpuks „migreeruda“ aladele, kus saab rohkem raha teenida. Seal on kõrgema lisandväärtusega tooted ja suurem tootlikkus ja see kokkuvõttes toetab jõukuse kasvu.

On teil mõni konkreetne näide tuua?

Vaadakem näiteks Rootsit ja seda, kuidas nende regioonid arenesid. Läheme nüüd küll juba ajalukku tagasi, aga hea näide sellegipoolest on Rootsi autotööstuse sünd Göteborgi regioonis. Tegelikult oli seal algselt tekstiilitööstus, seda tänu sadama lähedusele ja toonastele madalatele tööjõukuludele. Kuid neil tekkis innovatsioonivajadus, kuna sealne maapind oli väga ebastabiilne. Ja nad hakkasid kasutama [kardaanvõllide juures] kuullaagreid, sealt läksid nad aegamööda töötlevasse tööstusesse. Seda tehnoloogiat kasutades ja arendades jõuti autotööstuseni. Ja selliseid lugusid on palju. Mõned läksid tekstiilitööstusest tööstuslikku materjalitööstusesse, sealt edasi õhujahutussüsteemidesse. Muidugi, poliitikategijatel on väga raske teada, kuidas need dünaamikad arenevad. Aga nad peavad olema pidevas dialoogis firmadega – mida teha, kuidas neid otsuseid rakendada, kuidas haridussüsteemi ja teadustegevust toetada?

Kui jutt läheb avaliku ja erasektori koostööle, tuleb kõigi silme ette PPP ehk valitsuse jutt sellest, kuidas tuleb ehitada uus teejupp või muu infrastruktuuriobjekt või siis tööandjate appihüüe odava tööjõu järele. See vist pole ikka dialoog, millest räägime?

Näited, mida tõite, on suurepärased ja nad on paljudes riikides väga tavapärased. Valitsus tuleb ja ütleb: „tahaksime natuke raha erasektorilt, et makstaks selle või tolle infrastruktuuriprojekti eest. Ja võib-olla mõeldakse veel ka, et ehk saab selle ka kuidagi efektiivsemalt tehtud, kui erasektor on kaasatud."

PPP-projektid on väga keerulised. Nad võivad toimida, kuid neid pole kerge teha. Ja see on mõnes mõttes väga kitsas tehniline koostöö kirjeldus.

Ettevõtjad, teisalt, tulevad tavaliselt ja ütlevad: „meil on vaja madalamaid makse, meil on vaja viisasid neile odavamatele töölistele näiteks Valgevenest, et nad võiks töötada näiteks siin laevatehases või muus sellealases ettevõttes". Ehk tegu on lahendusega hetkehädadele.

Mõlemalt poolelt on dialoogi vaja muuta – ühelt poolt firmad, te peate aru saama, et sõltute sellest keskkonnast, kus toimite. Et olla tootlikumad. On väga tähtis vahe tootlikkuse ja kasumlikkuse vahel – muidugi firmad keskenduvad kasumlikkusele ning kõrgem tootlikkus tähendab ka kõrgemat kasumlikkust. Aga valitsuste poliitika peaks keskenduma tootlikkusele ja mitte ilmtingimata kasumlikkusele.

Valitsus peab teisalt aru saama, et erasektor on neis aruteludes – nagu ka siin kasvuvisioonil – tegelik partner. Sest ettevõtted kuulevad iga päev, mida turg vajab. Mida inimesed tahavad, mis tooteid-teenuseid. Mis on võimalused ja miks firmad ei suuda neid teenindada või neid soove rahuldada.

Märksõna on üheskoos lahenduste mudeli kujundamine. Valitsus peab oma vastutusalas otsuseid tegema ja firmad omakorda otsuseid, kuidas investeerida, kuidas töötajaid koolitada. See on protsess, mis ei toimu lihtsalt nii, ühel konkreetsel päeval. Ja see, mida Arengufond teeb – tuleb anda pisut aega, et inimesed usaldust koguksid. Usaldust, et mõlemad pooled ei ole oma lühiajaliste eesmärkide nimel väljas, vaid tunnistatakse, et osapooltel on jagatud pikaajalised ühishuvid. 

Viitate justkui, et peaksime tegema mingi tarkade klubi, kes neid asju vaatab?

Just, tuleb natuke oma varjust välja astuda! Mõelda, et „jah – muidugi on ok, et mul on huvid ja neid taga ajan. Aga pean nägema oma huvisid ka laiema käsitlusena. Sest see ongi Eesti edukam areng ja kasuks meile kõigile. Mina ka saan sinna panustada."

Vahe on praegusega võrreldes selles, et inimesed ei mõtleks alati lühiajaliselt, kui palju ma annan ja palju ma kohe tagasi saan.

Ma ei tea, milline on teie kogemus teiste riikidega, kuid vähemalt Eestis on küll nii et kui ka on olemas „tarkade klubi" ja muude osaliste koostatud arengukavad, siis tihtipeale midagi ei järgnegi ja dokument jääb sahtlisse tolmu koguma. Sama oht on ju ka siin kasvuvisioonil väljapakutavate tulevikuteede osas. On teil „rohtu" või näiteid, kus sellised arutelud ka reaalsuses tulemusteni viivad?

Kahjuks viskate tõesti praegu lahtisele haavale soola. Tegelikult üleilmselt üritatakse leida selles osas parimat tegutsemisviisi.

Mõnes riigis on väga tõhusad valitsused, kes seda siiski suudavad. Mittekorrumpeerunud, erapooletud. Näiteks nagu Singapur. USA-s on muidugi näiteid, kus ülikoolide juhid või juba oma raha teeninud ning ühiskondlikult mõtlevad ja panustamissoovi evivad ettevõtjad sellele mõtlevad.

Kuid oleme ka näinud, et on vaja luua institutsionaalne struktuur, näiteks niinimetatud konkurentsivõime nõukogu. Muidugi on riike, kus selline kogu on olemas, kuid väga ebatõhus. Lihtsalt mingi kogu loomisest ei piisa. See käib läbi moraalse mõjukuse – nad lihtsalt on tunnustatud inimesed. Või on neil ka institutsionaalne võimekus.

Peate muidugi ise välja mõtlema, mis kujul ta Eestile kõige paremini sobiks. Aga peab olema mingi struktuur, kus ka valitsusjuht on kaasatud. Sest on ülioluline, et otsustajad reaalselt panustavad.

Arengufondi kasvuvisiooni ettevõtmise puhul on ülioluline saada valitsuse juhtivad jõud ka tegelikkuses osalema. Kui kõik päädib vaid dokumendiga, mis tehakse valmis ja siis esitatakse valitsusele kinnitamiseks, siis võib juhtuda, et valitsuse jaoks pole see „oma". Muidugi ütlevad nad, et „see siin mulle meeldib ja seda ma ka toetan". Kuid teisalt jälle teine asi ei meeldi ja ei hakata seda ka tegema.

Kui vaadata nüüd naabreid, siis Rootsil oli konkurentsivõime alane nõukoda, aga väga ebaefektiivne. Nad tegid oma tegevuskava, kuid kedagi see ei huvitanud. Taanil aga oli globaliseerumise nõukoda (loodi 2005 – toim), mida juhtis peaminister ja kus osalesid kõik võtmeministrid. Seal küll alati kõiges üksmeelselt kokku ei lepitud, kuid põhiolemuses kasutati seda dialoogiks vaid valitsusliikmetest suurema rühma inimestega. Pärast seda sai peaminister öelda: „see on otsus, mille tegime selle sisendi baasil. Igaühele ei pruugi see meeldida ja kui ei meeldi, siis võite järgmistel valimistel kellelegi teisele hääle anda". Ent tegu oli väga avatud aruteluga ja inimesed teadsid, et nüüd hakkab valitsus seda tegema. Kõigele järgnesid ka automaatsed jätkuteavitused, kus ministrid teatasid, mida nad oma valdkondades tegema hakkasid.

See on mudel, mida kasutada. Ma loodaks, et see on Eesti jaoks atraktiivne. Tegu oleks avatud dialoogiga. kuid on samas on vaja selget vastutusala. Vaid valitsus on valitud selleks, et vastavaid otsuseid teha ning peab valijaskonnale hiljem ka nende otsustega silma vaatama. Seetõttu tuleb paika panna, mida vastav nõukogu saab otsustada. Et siis selle peaminister läheb ja ütleb, et teeme nüüd seda või toda.

Viitate, et valitsus peaks justkui majandusellu sekkuma. Mis meie „liberaalse“ maailmavaatega erakondadele ei sobi, küll turg reguleerib kõik. Kuigi teisalt käib meil siseriiklikult diskussioon valitsusaparaadi suurusest ehk bürokraatia võimest iseend kasvatada. Kuidas nüüd siis võtta soovitust, et valitsus peaks majandusellu rohkem sekkuma ja uutmoodi majanduspoliitikat ajama.

Esiteks, meil kõigil on muidugi oma ideoloogilised tõekspidamised. Aga reaalsus on ka see, et majanduspoliitikas sõltuvad vastused faktidest, mitte ainult ideoloogilistest uskumistest.

Kui näiteks Rootsis sotsiaaldemokraadid ütlevad alati, et kõrgemad maksud on hea mõte ja „suurem riik“ on hea sõltumata kõnealusest küsimusest, on see vale. Samamoodi on vale, et madalamad maksud ja vähem valitsust on õige lahendus. Mulle tundub, et keskusteludes on sees liiga palju ideoloogiat. Pigem peaksime vaatama tähelepanelikult ja mõtlema, kas siin on ehk liiga palju valitsuse sekkumist ja siin ehk liiga vähe? Ehk mis tüüpi valitsuse sekkumist me tahame?

Ka Eestis tuleb vaadata – siin aspektis ei lähe ekspordis nii hästi, miks? Tehakse ju küll palju häid asju õhukese riigi asjus, aga nähtavasti ei suudeta seda õigesti kasutada või sellest ei piisa. Seepärast on vaja esmalt probleemi olemust diagnoosida.

Olen kuulnud Eestis liiga sageli minevikus ütlusi, et „oh meil probleeme pole, me oleme Lätist ja Leedust paremad, võtame kasutusele euro ja meil läheb hästi.“ Ja et siinne põhiline ülesanne on rääkida välisriikidele meie nn „head lugu“. See kõik on muidugi mõistetav, kuid see pole kogu tõde. Tõde on ka see, et Eestil on lahendamata küsimusi. Ja neid on vaja arutada, sest siis saab lahendusi pakkuda.

Kui Eesti aga otsib nüüd oma suunda, siis kas ei või tekkida probleemi niigi väikese riigina midagi välja valides, et üldiseid eesmärke mingi ühe alaga sihtides võime tabada mineviku trendi ja oleme taas hädas?
Tõsi on, et tuleb olla ettevaatlik. Kuid tõsi on ka see, et spetsialiseerumata ei saa ka heaks saada. „Meri" on konkurente täis ja justkui ei jäägi üle muud võimalust kui spetsialiseeruda.

Teisalt avab see muidugi sind rohkematele riskidele, kui satud elualale, mis ükskõik mis põhjusel käib alla. Seega tuleb mõelda, kuidas luua robustset süsteemi selliste olukordadega tegelemiseks.

Tähtis on siin meeles pidada – vaid turuprotsessid ütlevad, mis sektorid on edukad. See tähendab, et meil pole vaja valitsust või Arengufondi konverentsi, kes mõtleks piltlikult välja „need" kolm sektorit. Aga on vaja struktuure, mis turusignaalide korral suudavad pakkuda õigeid instrumente ja tuge olukorras, kui midagi huvitavat Eestis arenemas või kerkimas on. Tuge uurimaks neid võimalusi täiel määral. Mõned, tõsi küll, lähevad ka metsa. Aga mõned saavad ka edukaks, me ei tea seda ju ette.

Pool aastat Singapuris veetnuna jäi mulle mulje, et valitsus ei pidanud end turgudest targemaks edu valemi hindamisel. Ent niipea kui nad nägid võimalust, olid nad niivõrd järjekindlad küsides: „mida teha selleks, et see siin õnnestuks või kuidas luua sobiv õigusliku keskkond, rääkida haridussüsteemiga, et õigeid inimesi juurde kasvaks."

Mulle tundub, et Eesti kardab teha midagi konkreetset. Te justkui ei toeta häid ega ka halbu ideid. Aga siis on ka heade ideedega väga raske edukas olla.

Tuleb kindlasti spetsialiseeruda, ja tegevust fokusseerida. Ning olla valmis, et kui mingi asi ei toimi, siis vaatame muid asju. Peab olema väga tugev sooritusele orienteeritud toetuspoliitika. Toetust on, aga kui miski ei toimi, siis tõmmatakse „juhe välja".

Kas sellisel väikesel majandusel nagu Eesti on üldse siin Euroopas, kasvulootust? Eriti kui oleme kasvumootor Aasiast üsna kaugel.

Esiteks ma ei usu, et India ja Hiina kasvavad praegu pelgalt seepärast, et nad nii suured on. Neid riike juhiti aastaid halvasti ja nüüd reformivad nad end, see toob kasvu. See on olulisem kui lihtsalt suurus. Ei majanduskirjanduses ja ega ka ajaloolises kogemuses ei tule välja, et suurus iseenesest on edu valem. Kas nüüd Eestil on võimalusi? Muidugi, te olete jätkuvalt maas Euroopa keskmisest. Mõnda võimalust saab kasutada siis, kui valitsus „eest ära astub". Kuid teised jällegi vajavad aktiivsemat osalemist.

Tulevikukasv tuleb meil ilmselt ikka siit regioonist, vaevalt et me Aasia kasvu turjale hüppame?

Reaalsus on loomulikult, et te ei muuda seda, kus asute. Kui Ladina-Ameerika kasvab mühinal, on see neile muidugi see hea ja mõningat kasu võib olla ka Eestil. Aga mitte sellevõrra, kui Soome ja Rootsi kasvavad.

Muidugi tuleb olla teadlik, kus on globaalse majanduse kasvumootorid. Ent palju olulisem on teada seda, millele keskenduda oma regioonis. Milles oleme põhjanaabritest erinevad ja mis annab meile eeliseid? Mis on järgmine samm, mida teha, et minna nishidesse, kus tugev olla? Seetõttu usun kindlasti, et teie regionaalne keskkond peab olema lähtepunkt sellele, kuidas end positsioneerida.

Lõpetuseks pöördun korra veel võlusõna Hiina juurde. Meil käib avalik debatt, et kindlasti tuleb seal kohal olla suuremate jõududega kui praegu. Mitte keskenduma vananevale ja aeglase kasvuga Euroopale. Kas peaksime siis meie ka sadades sinna sõitma, panema riiklikku raha sinna alla, õpetama lastele esimesest klassist hiina keelt jne?
Muidugi on Hiina aina tähtsam ja peab olema võimekust nendega ühel lainel toimida. Aga teisalt, kui teil on ka 1000 või 1500 eestlast Hiinas, on nad Hiinast vaadatuna so what?

Pelk asjaolu, et Hiina on suur turg, ei tähenda et see on kasumlik turg, kus igal juhul õnnestub edukas olla. Võtmetähtsusega on, mis väärtust me pakume? Kui sul on midagi pakkuda – ja see võib olla IT või muul alal – siis on ka hiinlased sellest huvitatud. Neid ei huvita teie suurus. Neid huvitab, mis paeluvaid teadmisi teil on.

Muidugi, kui oled juba Hiina turul ja hästi positsioneeritud, saab seda ka ära kasutada. Kuid mõelda ei tule, kas me peaks või ei peaks Hiinas olema. Vaid mida me neile pakkuda suudame? Ülejäänu on juba tehniline küsimus, kuidas potentsiaali kasutada. Aga hetkel pole te veel oma „pakkumist" Hiinale paberile pannud.

• Vt ka C.Ketelsi Eesti tulevikufoorumi ettekande videot "Towards an Economic Strategy for Estonia"

Loe ja vaata lisaks: 

• Võtmevaliku kokkuvõte - majandus( (PDF, 177 KB)
  
• Raport - majanduspoliitika iseloom (PDF, 263KB)
  
• Videoselgitused majanduse võtmevaliku juurde töörühma juhilt Urmas Varblaselt
  
• Timo Hämäläinen, Sitra uuringute juht: "Pärast kriisi" (pdf, 0.5 mb)

Ambient Sound Investments ja Eesti Arengufond koos Bellusega investeerivad uue põlvkonna modemtehnoloogiat arendavasse ettevõttesse Modesat Communications ligi 2 miljonit eurot.

Uute mobiiltelefonide ja teiste mobiilsete netiseadmete levik on suurendanud 3G/4G teenuste kasutatavust ning nõudlus nende järele kasvab. Uute 4G-põlvkonna võrkude turuletoomine on lahendanud juurdepääsuvõrkude laiaribalisuse probleemi (kiirused kuni 150 Mbit/s), ent „pudelikaelaks“ on jäänud tugijaamasid ja võrgukeskust ühendav ülekandevõrk. 72% puhul juhtudest kasutatakse veel raadiolinke, mis olid mõeldud peamiselt kõnede edastamiseks. Need kitsaribalised seadmed tuleb operaatoritel lähiajal välja vahetada, mistõttu prognoositakse lähema 3-5 aasta jooksul raadiolinkide turu kahekordistumist, seda peamiselt uue põlvkonna süsteemide baasil. Juhtivad sidetootjad otsivad seetõttu tehnoloogiaid, mis võimaldaksid sama sagedusressursi juures tagada oluliselt kiirema andmeside ning tehnoloogiaettevõtetest partnereid, kes suudaksid uue tehnoloogia nende süsteemidesse juurutada.

Modesati Communicationsi patenteeritud PilotSyncTM tehnoloogial põhinevad modemlahendused võimaldavad sama kanalilaiuse juures tagada kuni 30% suuremaid andmekiirusi. Samuti on nad töökindlamad halbade sidetingimuste korral ja ka senistest kuluefektiivsemad. Modemlahendusi pakutakse telekommunikatsiooni-, satelliitside- ja militaarsidesüsteemide tootjatele. Ettevõte on praeguseks läbirääkimiste faasis maailma juhtivate sidesüsteemide tootjatega, kes kontollivad ligi 98% maailma raadiolinkide turust. 2010.a. käivitusid ka esimesed integratsiooniprojektid klientidega. Modesat juhib ka ühte Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Eesti vahel sõlmitud PECS koostööleppe raames rahastatavat kosmoseside arendusprojekti.

„Juhtivate sidetehnoloogiaettevõtete kasvav huvi Modesati poolt pakutava vastu näitab meie valitud strateegia õigsust, kompetentsi ja võimekust olla usaldusväärne koostööpartner teadusmahukates arendusprojektides,“ ütles Modesat Communicationsi president ja tegevjuht Peep Põldsamm. Tema sõnul ei kavatse Modesat kavatse täita pelgalt alltöövõtja rolli sidetehnoloogia suurtootjatele, vaid leida oma koht rahvusvahelises väärtusahelas.

„Peame oluliseks investeerida ettevõttesse, mis tegeleb maailmatasemel insener-tehnilise arendustegevusega ning millel on mastaapne ambitsioon,“ lisas Andrus Oks, Eesti Arengufondi investeeringute ekspert. „Modesat on minemas start-up’ist kiiresse kasvufaasi. Maailma juhtivate sidetehnoloogiaettevõtete huvi näitab firma suurt kasvupotentsiaali, millesse Arengufond soovib koos kaasinvestoritega panustada.“

 Investorid paigutavad ettevõttesse kokku 1,85 miljonit eurot.

Modesat Communications on juhtiv modemtehnoloogia ettevõte teadus- ja arenduskeskustega Eestis, Valgevenes ja USAs ning esindustega Silicon Valleys (USA), Tel Avivis (Iisrael), Tallinnas ja Gomelis (Valgevene). Modesat pakub patenteeritud PilotSyncTM tehnoloogia baasil väljaarendatud modemlahendusi erinevateks maapealse, satelliit- ja turvaside rakendusteks maailma juhtivatele sidesüsteemide ja -seadmete tootjatele. PilotSyncTM tehnoloogia võimaldab suuremaid andmeedastuskiirusi, paremat spektraalefektiivsust ja töökindlust väiksemate kulude juures.
PilotSyncTM on Modesat Communications poolt registreeritud ja kaitstud kaubamärk.

Eesti Arengufond on ellu kutsutud Riigikogu poolt, et teostada tulevikuseiret ja investeerida uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Modesati Communications on üheteistkümnes ettevõte Arengufondi investeerimisportfellis. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks otsib Arengufond projektidesse alati ühe või mitu varase faasi kaasinvestorit, kellega investeeritakse ettevõtetesse võrdsetel tingimustel.

Lisainfo:
peep.poldsamm[A]modesat.com, Modesat Communicationsi president ja tegevjuht, mob 545 10100,
 andrus.oks[A]arengufond.ee, Arengufondi investeeringute ekspert, mob 5087123 

Loe ka:

Äripäev 9.12.2010 Modesat sai raha ASI-lt ja Arengufondilt

Martin Noorkõiv: Võime tulevikust rääkida nii palju kui tahame, kuid kui me ei kaasa vestlusesse neid, kes selles tulevikus lõpuks elama hakkavad, st. praegused noored, siis avastame väga tõenäoliselt hiljem üllatusega, et oleme saanud asjadest valesti aru ning teinud täiesti valesid otsuseid.

Albert Einstein on tabavalt öelnud:„Probleeme ei saa lahendada sama mõtteviisiga, mis need on tekitanud“ – ilmselt seetõttu ongi Arengufondi veetud Eesti Kasvuvisioon 2018 loomise protsessi kaasanud ka praegused noored Eesti tegijad, kes annavad loodetavasti oma värske perspektiivi ning uute ideedega tugeva panuse Eesti riigi tulevikuplaanide kujundamisesse.

Millest eelmine põlvkond aru ei saa

Aprillikuisel Arengufoorumil aitas mõista ja Eesti konteksti tõlgendada lähikümnendi olulisemaid maailmatrende Eamonn Kelly, nimeka strateegia-võrgustiku Global Business Network endine juht ja mitmete tulevikku käsitlevate raamatute autor. Kelly rääkis laiapõhjalistest muutustest kogu maailmas – uutsorti globaliseerumisest, mitteformaalsete institutsioonide tõusust, inimenergia kasvust, väärtuste muutumisest, linnastumisest ja tehnoloogiaga kaasnevatest muutustest. Üks punkt mida ta aga eriti põhjalikult rõhutas, on pealekasvava noorte põlvkonna uued väärtused, mis hakkavad järjest enam muutma seda, kuidas maailma majandus ja ühiskond üldiselt toimib. Ainuüksi USA-s on nn. millenniumi põlvkonnas 78 miljonit noort (sünd. 1980-2000) ning veel palju rohkem on selliseid noori tärkavates Aasia majandustes, samamoodi palju on selliseid noori ka Eestis.

Kahjuks ei saa eelmine põlvkond muutustest, mida need noored kaasa toovad, veel aru. Tahaksin viidata lõigule umbes kuu aega tagasi toimunud „Talendid koju“ teemalisest Vabariigi kodanike saatest, kus üks väike, aga äärmiselt oluline detail mulle kõrva jäi. Räägiti uuringust, kus noored järjestasid olulisuse järgi tegureid, mille tõttu nad välismaalt tagasi Eestisse tööle tuleksid ning üks projekti „Talendid koju“ eestvedajatest tõi välja, et kuigi esimesel kohal oli elatustase, siis noorte jaoks oli olulisuselt teisel kohal väljakutse, mille peale saatejuht Aarne Rannamäe kommenteeris, et „see sõna on küll minu jaoks vaid üks hall udu.“ Tunnen, et selline arusaam on praeguses ühiskonnas valdav, kuid pean ülimalt oluliseks, et kui vaadata ja planeerida tulevikku, siis peame esmalt aru saama, et järgmise põlvkonna jaoks, ehk nende jaoks, kes seda tulevikku looma hakkavad, on see sõna äärmiselt oluline. Samamoodi ka sellised sõnad ja ideed nagu „eneseteostus“, „mitteformaalne juhtimine“ või „isiklik areng“.

Minu arvates üks olulisemaid asju, mida Eamonn Kelly välja ütles, on see, et tänapäeva noored inimesed ootavad mõtestatud tööd, nad tahavad teha midagi, millel on eesmärk ja mille väärtusi nad ise jagavad. Neid mõtteviiside muutusi eirates tehakse otsused ja viiakse läbi muutused, mis lähevad lihtsalt raisku, kuna järgmine põlvkond peab kõik uuesti ümber tegema.

Sularahavaba Eesti ja miks noored ei räägi

Millegipärast on aga noorel inimesel Eestis väga raske oma arvamust avaldada. Ei, mitte sellepärast, et ajalehed ei avaldaks (kuigi ka siin on paranemise ruumi) ning mitte ka seetõttu, et midagi öelda ei oleks - vastupidi, öelda on vägagi palju.

Probleem on hoopis selles, et Eesti ühiskonnas ei sallita enda arvamuse avaldamist. Lugege ainult mõnd rida kommentaaridest laupäeval Raul Eametsa poolt TEDxTartu konverentsil välja pakutud sularahavaba Eesti idee artikli all ning tunnete kohe, kuidas teile tahetakse ilmtingimata selgeks teha, et midagi, mis erineb üldisest arusaamast, Eestis välja öelda ei tohi. Kes julgeks midagi öelda, kui on teada, et vastas istuvad mitutuhat valvast inimest, kes iga viga stigmatiseerida üritab ja igal juhul teisitimõtlejatele „ära panna“ tahab? Mõni ime siis, et meie noored oma arvamust ei julge avaldada.

Samas on oma arvamuse välja ütlemise julgus ülimalt oluline nii meie demokraatia säilimise seisukohast kui ka ühiskonnas vajalike muudatuste üle arutamiseks ning nende läbiviimiseks. Meil on aga peale kasvamas terve põlvkond inimesi, kes on kogu oma teadliku elu elanud vabas Eestis, kuid on, nagu Ühtse Eesti kurikuulsas kõnes öeldud sai, „sama kuulekad nagu nende ema ja isa, kes ei lähe tänavale, kes ei astu ametiühingutesse, kes k***t ei ütle oma arvamust välja“. See on üliohtlik tendents ning seetõttu on eriti tänuväärne, et 6. detsembril Arengufond ka noorte häält tulevikuvisiooni loomise juures kuulda kavatseb võtta. Loodetavasti teeb seda ka ülejäänud Eesti ühiskond.

Praegu kasvab peale põlvkond, kes usub uutesse asjadesse – kodanikuühiskonda ja koostegemisse (Teeme ära, Community tools, Noored kooli jpt), mitteformaalsesse juhtimisse, eneseteostusse ja -arengusse, põlvkond, kes on sündinud telekapult ja arvutihiir käes ning kelle jaoks sotsiaalmeedia ei ole mitte suhtlemise surm, vaid selle uus ja täiendatud, parem versioon.

Aktiivsed noored kuuluvad vabatahtlikesse noorteorganisatsioonidesse, eeldavad poliitikutelt avatust, suhtlevad vabalt rahvusvahelise sõpruskonnaga, on õppinud, töötanud või elanud mõnda aega välismaal ning tahavad olla kaasatud ühiskonna arendamise ja suunamise protsessidesse. Neil ei ole vahetut nõukogude taaka ja nad pürgivad ideaalide poole, mida eelmised põlvkonnad isegi ette ei kujutanud.

Tänased noored on need kes elavad homses ühiskonnas ning seetõttu on see ühiskond igal juhul ka just nende nägu. Kui suudame õigel hetkel neist trendidest aru saada, siis on võimalik, et loome Eestisse keskkonna, mis tuleviku liidreid siin hoiab ning neid oma võimeid siinsamas Eestis ja Eesti heaks rakendama paneb.

Martin Noorkõiv, Endine Tartu Noortevolikogu juhatuse liige, TEDx Tartu peakorraldaja

Ideeturg on kogum ettepanekuid, lahendusi ja ideid, mille pakkusid välja maakondade visioonipäevadel osalejad.

Ideeturul saavad ideid toetada ja kommenteerida kõik huvilised. See toimub nädala jooksul, 29. novembrist kuni 5. detsembrini.

Enim toetust kogunud ideed esitatakse aruteluks Eesti kasvuvisiooni tulevikufoorumil, mis toimub 7.detsembril Tallinnas. Seal võetakse kokku aasta jooksul tehtud visioonitöö tulemused.

Kui soovid pakkuda oma mõtteid Eesti kasvuvisiooni 2018 suhtes, palun kirjuta aadressil kasvuvisioon@minueesti.ee

Soovi korral logi sisse oma Facebooki kontoga , siis saad ideeturgu ka sõpradega jagada! Või jaga linki http://ideeturg.arengufond.ee

• Ideeturg

• Ideeturg: vaata ja avalda arvamust maakondlike visioonipäevade ettepanekute kohta

Eesti maakondades peeti laupäeval aru, millisena tahetakse näha Eestit ja tema majandust aastal 2018 ning millised sammud meid soovitud sihini viiks.

Maakondade visioonipäev on osa Arengufondi eestveetud Kasvuvisioon 2018 väljatöötamisest ja see toimub koostöös Minu Eesti - Teeme ära meeskonna, kohalike eestvedajate ja organisatsioonidega. 

Maakondade arutelude aluseks on aasta jooksul ekspertide, otsustajate ja tegijate analüüside tulemused. Visioonipäevaliste poole pöördunud president Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Kasvuvisioon 2018 parimate kavatsuste loetelu ja üks võimalik tee ühe eesmärgini. “Meie kõigi võimalus ja kohustus valimiste eel on teha Kasvuvisiooni kava paremaks, sisukamaks ja realistlikumaks ja seejärel tuleb tõsta need teemad ja sihid valimiskampaania keskmesse,” ütles president.

Kasvuvisioon 2018 loomise eripäraks on mitmesuguste valdkonnade tervikuks sidumine Eesti majanduse tuleviku kontekstis. Arengut mõjutavate võtmevalikute hulgas on lisaks majandusele ka riigivalitsemise, ühiskonna väärtussüsteemi, välispoliitika, hariduse ning talentide sisserände jms teemad.

Arengufondi juhi Ott Pärna sõnul meie majanduse suurim väljakutse selle lihtsakoelisus ja vähene rahvusvahelisus. “Paraku ei saa oluline arenguhüpe toimuda ilma selge sihita, mis annab erinevatele tegevustele mõtte ja suuna. Seepärast vajamegi sisukat ja kaasahaaravat tulevikuvisiooni, mis inspireerib erinevate eluvaldkondade inimesi, tõmbab kaasa noori ja paistab ka maailmas silma,” sõnas Pärna.

Ida-Virumaa eestvedaja Katri Raik: "Täna arutame Eesti ja kodumaakonna tuleviku üle. Kui me sõna sekka ei ütle, siis ei tea ega saa riik meiega arvestada. 

Maakondade visioonipäeval välja pakutud ideede ning kasvuvisiooni võtmevalikute teemadega saab tutvuda ja oma toetust avaldada siin, 29. novembrist kuni 5. detsembrini.

Enim toetust saanud ettepanekud esitatakse aruteluks 7. detsembril peetaval Tulevikufoorumil, kus aastane visioonitöö kokku võetakse. 

Lisainfo:

Hille Hinsberg, maakondade visioonipäeva korraldaja

mob 52 47 308

Vaata ka:

• Vabariigi Presidendi video-pöördumine visioonipäeval osajate poole
• Arengufondi juht Ott Pärna videoselgitused kasvuvisioon 2018 sisust ja loomise teest
• ETV 27.11.2010: Visioonipäeval vaadati tulevikku

UUS: Ideeturg: vaata ja avalda arvamust maakondlike visioonipäevade ettepanekute kohta

Postimehe erikülg: Visioonipäeval tuleme maakondades kokku selleks, et arutada, milline on meie jaoks maailmas edukas ja koduselt armas Eesti ning milliste sammudega on võimalik sinnani jõuda.

Igaühel meist on Eesti tuleviku osas omad ootused. Ühise arutelu käigus saab need ootused välja öelda, teistega jagada, ühisosa otsida. Visioonipäev on osa Eesti majanduse järgmise kümnendi visiooniotsingust koondnimega Kasvuvisioon 2018, milles on seni kaasa löönud juba üle 300 inimese. Aastasel teekonnal on nii mõndagi juba läbi käidud – analüüsitud, arutatud, vaieldud. Selles mõttes ei alusta maakonnad oma aruteluga tühjalt kohalt. Käsitleme visiooni tuleviku mõttes olulisemate teemade kaupa, otsime mõjukamaid lahendusi, teeme ettepanekuid ja põhjendame neid. Iga teema osas pakume välja visioonipäeval osalejate arvates kolm kõige kaalukamat ettepanekut.

Maakondade poolt välja pakutud ideed liiguvad edasi avalikule hääletusele, mis toimub veebikeskkonnas siin. Visioonipäevale järgneva nädala jooksul, 29. novembrist kuni 5. detsembrini, saavad kõik maakondade aruteludel kaasalöönud, aga ka kõik teised huvilised üle Eesti kokku tulnud ideedega tutvuda ning oma toetust avaldada. 

Veebikeskkonnas enim toetust kogunud ettepanekud esitatakse aruteluks Kasvuvisiooni protsessi kokkuvõtvale Eesti tuleviku foorumile, mis toimub 7. detsembril Tallinnas. Tulevikufoorumil osalevad ka maakondade visioonipäevade juhid, kellel on hea võimalus oma maakonna poolt väljapakutud Eesti tulevikuideede saadikuks olla.

Head koosmõtlemist!

hille.hinsberg[A]minueesti.ee, maakondlike visioonipäevade Meie Eesti 2018 korraldaja

Arengufond investeerib ligi 5,5 miljoni krooni  Eestis tüvirakkude kasvatamise tehnoloogiat arendavasse firmasse Cellin Technologies OÜ.

Cellin Technologies OÜ on välja arendanud tehnoloogia inimese kudedest või luuüdist eraldatud tüvirakkude senisest kiiremaks kasvatamiseks raviprotseduuriks sobivateks koepreparaatideks. Kuna meditsiinis kasutatavate tüvirakuprotseduuride loetelu on käesoleval ajal veel suhteliselt lühike, siis näeb ettevõte olulist turgu muuhulgas ka kosmeetilisel meditsiini (näonaha silendamine) ja regeneratiivmeditsiini (näiteks liigesekõhre taastamine) valdkonnas.

Cellin Technologies OÜ vastu on juba huvi üles näidanud mõned võimalikud partnerid, kes näevad muuhulgas suurt perspektiivi lähiriikidest maksujõuliste klientide toomises ning seeläbi nn. meditsiiniturismi edendamises.

TTÜ juures asuva ettevõtte Cellin Technologies OÜ senisteks suuromanikeks on olnud läbi teadus- ja arendusettevõtte Protobios OÜ Eesti teadlased Dr. Kaia Palm ja Prof. Toomas Neuman.

Investeeringu tulemusena omandavad üle kolmandiku ettevõttest Eesti Arengufond ja kaasinvestor äriingel Sirli Sipp Kulliga seotud ettevõte. Sama kaasinvestoriga tegi Arengufond investeeringu ka BiotaP OÜ-sse.

Eesti Arengufond on ellu kutsutud Riigikogu poolt, et teostada tulevikuseiret ja investeerida uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Cellin Technologies OÜ on kümnes ettevõte Arengufondi investeerimisportfellis. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks otsib Arengufond projektidesse alati ühe või mitu varase faasi kaasinvestorit, kellega investeeritakse ettevõtetesse võrdsetel tingimustel.

Lisainfo:

Indrek Kelder, Eesti Arengufondi investeeringute ekspert, tel 6161 083

Täna, 7. oktoobril 2010 toimub Swissôteli konverentsikeskuses Arengufondi foorum „Tervishoiuteenused 2018“, kus vaagitakse Eesti võimalusi tervise- ja heaoluteenustest majanduse uus kasvuala kujundada.

Tervishoiuteenuste eksport, mis seni on Eestile olnud marginaalse tähtsusega, võiks maailma trende ja Eesti tugevusi oskuslikult kokku sobitades olla üks neist aladest, millele üles ehitada Eesti uus majanduskasv, selgub raportis „Tervishoiuteenused 2018“, mis avalikustatakse foorumiga samaaegselt.

Eesti tervishoiuteenuste ekspordi olukorda ja sellesse teemasse suhtumist uurinud Poliitikauuringute keskuse PRAXIS juhatuse liige Ain Aaviksoo ütles, et kuigi tervishoiuteenuste eksporditulu on praegu vaid napp 350 miljonit krooni aastas, on seda keskpikas perspektiivis võimalik tõsta 1-2 miljardi kroonini. „See summa on võrreldav Eesti tänase IT teenuste ekspordikäibega“, kommenteeris ta eeltoodud väljavaadet majanduse laiemasse konteksti asetades.

Vaatamata ohtudele, mida kriitikud tervishoiuturismiga seoses märgivad, lubab rahvusvaheline kogemus väita, et oskuslikul kavandamisel võimaldab see pigem tuua tervishoiusüsteemi lisaraha ning tõsta teenuste kvaliteeti tervikuna, sh kohalikele elanikele. Sellesse uskus uuringu käigus läbi viidud küsitluse põhjal ka 68% Eesti tervishoiuasutuste ja – ettevõtete juhtidest. Eestil on tervishoiuteenuste ekspordi arendamise soovi ambitsioonikusest lähtuvalt võimalik valida erinevate strateegiate vahel või neid ka omavahel kombineerida.

Raporti üks autoritest, Arengufondi teenusemajanduse ekspert Imre Mürk’i sõnul on Eesti jaoks „madalad viinamarjad“ ehk kõige kiiremini realiseeritavad ekspordi kasvu võimalused tervishoiu, heaolu ja turismi vahelise sünergia tugevdamises.

Kui aga otsida „ladvaõunu“ ehk ambitsioonikamaid strateegiavalikuid, siis need tipnevad piirkondliku meditsiini-hub’i väljaarendamisega. Viimane eeldab valmisolekut fokusseeritult meditsiiniteenustesse ja sellega seotud sidusvaldkondadesse (meditsiiniharidus, teadus- ja arendustegevus, tervishoiu e-lahendused, meditsiiniseadmete arendus ja tootmine, meditsiiniga seotud konverentsiturism) fokusseeritult ja pikaajaliselt investeerida.

Edukate riikide kogemust ja Eesti lähtepositsiooni arvestades saab tervishoiuteenuste ekspordi käimatõmbamine ja arendamine toimuda vaid avaliku ja erasektori pikaajalise koostööna.

Seda arvesse võttes, pakub raport edasiseks arutelus välja konkreetse idee Eesti tervishoiuteenuste ekspordi agentuuri loomiseks. „See ei ole mingi uue asutuse loomine. Tegu oleks virtuaalse koostööplatvormiga, mis koondaks ekspordi huvipooled jagatud strateegia alusel tegutsema ja aitaks välisturgudel läbimurret saavutada,“ kommenteeris ettepanekut Imre Mürk.

Lisaks Eesti ekspertide ettekannetele ja sõnavõttudele on foorumi ligi sajale osalejale oma kogemusi vahendama kutsutud Euroopa tervishoiuturismi teemadel aktiivselt kirjutav  Keith Pollard Londonist, Läti tervishoiuteenuste ekspordi allianssi Baltic Care üks eestvedajatest, plastikakirurg Dr. Janis Zarzeckis ja Euroopa edukaima hambaravi eksportija VitalEurope asutaja Richard Petho Ungarist.

Nii foorum kui ka raport on Eesti Arengufondi poolt eest veetava Eesti teenusemajanduse arenguseire osad. Raport sündis koostöös uuringupartneri - Poliitikauuringute keskusega PRAXIS.

Foorumi programmiga, videosalvestuse ning ettekannete slaididega saab tutvuda siin.

Imre Mürk, Arengufondi teenusemajandue ekspert
tel 5690 7627
imre.myrk[A]arengufond.ee

Samal teemal:

• Villu Zirnask "Kui väljavalitu ei lähe lendu" (EPL, 7.10.2010)
• Dr Ain Aaviksoo tervishoiuteenuste ekspordi võimalustega Eestimaad äratamas saates "Terevisioon"