Uudised

Arvutimaailm / Raigo Neudorf Arengufondi IT-raportis välja pakutud fookusvaldkondades kasutatakse ekspertide hinnangul juba täna nutikaid IT-lahendusi, mida võiks väljapoole Eestit turustada.

Veebruari keskel tuli Arengufond välja seni ühe põhjalikuma Eesti IT-arengut puudutava raportiga, mis seni koostatud: EST_IT@2018. Kaante vahele sai enam kui 150 kohaliku eksperdi, ettevõtja ning IT-spetsialisti nägemus sellest, millises seisus on täna meie IKT-sektor.

Samas heidab raport pilgu ka tulevikku ning juurdleb selle üle, millised võiksid olla need sektorid, kus infotehnoloogia võiks meie elu järgneva kümne aasta jooksul oluliselt kergemaks ja paremaks muuta. Ekspertide hinnangutele tuginedes toodigi raportis välja kuus fookusvaldkonda, mille sidumisel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga nähakse Eesti jaoks parimaid võimalusi. Valdkondadest tõsteti esile haridus, tervishoid, tööstus, energeetika, finantsteenused ja IKT turvasüsteemid.

Kuigi Arengufondi raportist ja kõnealustest fookustest on erinevate meediakanalite vahendusel põgusalt juba räägitud, huvitas Arvutimaailma, mis meie elus siis ikkagi nende sektorite ja IT sidumise tulemusena paremaks muutub? Samuti oleks ju huvitav teada, kas nutikad lahendused, mis töötavad hästi Eestis, võiksid rakendust leida ka teistes riikides ning niimoodi meile eksporditulu teenida?
Ise me selle üle spekuleerima ei hakanud, vaid küsisime nõu eri valdkondade spetsialistide ja ekspertide käest.
Ühest vastust meie tõstatatud küsimustele pole. Jah, meil on tervishoiu- ja finantssektoris lahendusi, mis spetsialistide arvates võiksid olla teatud kujul eksporditavad ja kasutatavad ka mujal maailmas. Omaette küsimus on, kuidas neid lahendusi õigesti „pakendada" ja müüa?

IT visionäär Linnar Viik leiab, et eksportturgudele on alati lihtsam pääseda läbi siseturu toetuse. Pahatihti jäädakse aga siseturu esmastele loorberitele puhkama või arendatakse liialt siseturu-spetsiifilisi lahendusi. Seda saab vältida vaid siis, kui arenduse algfaasis on pidevalt silmapiiril ka rahvusvahelised turud ning nende vajadusi arvestatakse kogu arendusperioodi jooksul.
Viigi sõnul on väljavalitud sektorite puhul positiivne see, et nad on kõik tugeva siseriikliku nõudlusega.
„Nendes valdkondades saab IKT abil saavutada märkimisväärset sektorisisest efekti ning loomulikult on oluline ka see, et tegemist on rahvusvaheliselt mahukate tellimusvaldkondadega. Tegemist on loomulike valikutega, ei mingit üllatust."
Mida aga arvavad fookusvaldkondadest ja nende arengupotentsiaalist inimesed, kes ise nende valdkondadega tihedalt seotud? Etteruttavalt tuleb öelda, et spetsialistid on üldjuhul üsna optimistlikult meelestatud meie seniste saavutuste ning ka tulevikuväljavaadete osas.

Tervishoid
Ekspertide nägemused lahendustest, mida me võiksime aastal 2018 igapäevaselt kasutada, on igal juhul vinged. Nii ei pidanud E-tervise sihtasutuse juhatuse liige Madis Tiik paljuks tutvustada raportis oma nägemust „tuleviku WC-potist", mis võiks kümne aasta pärast määrata inimese kehakaalu ja rasvaprotsendi, mõõta vererõhku ja analüüsida isegi uriini koostist. Innovaatilise „nutipoti" poolt kogutud andmed edastatakse automaatselt keskserverisse, mis analüüsib inimese näitajaid ja edastab vajadusel perearstile ohusignaali.
Kas tulevikus ka tegelikult mõni selline lahendus olemas on, jääb ettevõtlike nupumeeste otsustada.
Üldiselt on tervishoid üsna konservatiivne ala, kus uuendustesse suhtutakse skeptiliselt. Paradoksaalne on aga see, et just IT abil on võimalik tervishoius rakendada uusi tehnoloogiaid ja muuta tööprotsesse efektiivsemaks. Eelmisel aastal valminud tervise infosüsteem on suur samm uue tehnoloogia sissetungile tervishoius.
Kuigi esmane eesmärk peaks olema läbi infotehnoloogia kõnealuse sektori (antud juhul siis tervishoid) paremaks muutmine just Eesti elanike jaoks, tundub vähemalt esialgu, et meie senised saavutused on rohkem heakskiitu leidnud just väljaspool Eestit.

Tiigi kinnitusel on Eestis tehtu pälvinud rahvusvahelist tähelepanu ja siinsetel arengutel hoitakse piiri silma peal. Põhjus ilmselt selles, et Eesti on esimene EL riik, kus on käivitatud üleriigilise e-tervise infosüsteemi.
On riike, kes tunnevad huvi meie täislahenduste vastu, olgu selleks siis haigla või perearstide infosüsteem, teatud integratsioonimoodulid ja portaalid. Mitmed riigid on kõrgetasemeliste delegatsioonidega käinud juba meie lahendustega tutvumas.
Esialgu aga konkreetsemaks mindud pole ning sellel on ka põhjus: Eestil puudub konseptsioon, kuidas loodud lahendusi (mis kuuluvad riigile) müüa. Teisisõnu tekivad omandi ja autoriõiguse k&u uml;simused.
„Selles osas peaks riik andma IT firmadele vabad käed Eestis loodud e-lahendusi müüa," leiab Tiik.
Samas on fakt see, et välisriikides pööratakse täna väga suurt tähelepanu e-tervishoiule ning sellele kulutatakse üüratuid summasid. Näitena toob Madis Tiik Poolas asuva Lodži piirkonna, mis investeerib e-tervise lahendustesse lähiaastail 250 miljonit eurot. Märkimisväärne on, et tegemist on vaid piirkondliku projektiga - terviklahenduseks pole Poola veel küps.

Haridus
Hariduse ja infotehnoloogia omavahelisel põimumisel on ühiskonnas aina olulisem roll. Üha enam maksab infotehnoloogias orienteerumine ning arvuti ja interneti kasutusoskus, ütleb Vaata Maailma SA juht Ain Järv.
Kui aga vaadata, kas haridusvaldkond võiks olla olulisteks infotehnoloogiliste arenduste kasvulavaks Eestis, pole Järv selles kuigi kindel. Eeskätt kahtleb ta meie võimekuses sellesse valdkonda piisavalt raha suunata. Jah, meie väga tore ja populaarne e-kooli rakendus parandab oluliselt õpetajate, laste ja lastevanemate omavahelist suhtlemist ja läbi selle soodustab ehk ka parema hariduse andmist. Kuid hariduse enda metoodika osas astutakse alles esimesi samme.
„Eestis üldiselt senised arendused, mis puudutavad e-õpet, simulatsioonikeskkondasid ja virtuaalseid keskkondi on ikkagi pigem vaid katsetused ja olemasoleva tehnoloogia kasutuselevõtt ja kohaldamine," tõdeb ta.
Hariduse edendamisel pole meil tegemist niivõrd IT-alaste väljakutsetega, kuivõrd on oluline vajaliku arengukeskkonna loomine. Seda on võimalik saavutada läbi tihedama koostöö muu maailma õppeasutuste, ülikoolide ja tehnoloogiafirmadega. Seejuures on alati abiks nende tähelepanu saamine läbi olulise arendusosakonna või filiaali Eestisse loomisega. Ehk meie arendused nimetatud valdkonnas peaksid haakuma mõne olemasoleva võrgustikuga. Vastasel juhul on väga raske läbi lüüa ja midagi laiapõhjalist saavutada.
„Kahtlustan, et meil ei ole piisavalt rahalist ja inimresurssi mõne "Made in Estonia" terviksüsteemi eksportimiseks."
Päris „kuival" me siiski pole.
„Tean, et e-kooli lahenduse osas käivad läbirääkimised ning teenuse pilootimised ja usun, et sellel on täiesti realistlik ekspordipotensiaal," vihjab Järv.
Üldjoontes usub Vaata Maailma juht, et koolide internetiseerimise osas on Eesti heal järjel. Arvutiõpe võiks olla vähem tehnoloogiline, kuid uute rakenduste kasutuselevõtt ja koolitus võiks olla laiem.

Finantsteenused
Swedbanki Balti IT üksuse juht Aivo Adamsoni kinnitusel on kohalike finantsteenuste kolimine elektroonsetesse kanalitesse pannud vähemalt ühe nurgakivi IKT arengusse Eestis. 
„Julgen arvata, et Eesti on oma elektroonsete kanalite kasutamise penetratsioonilt maailmas esirinnas." 
Väljaarendatud infrastruktuur aga lubaks oluliselt enamat. 
„Võtame näiteks telkodega koos loodud Sertifitseerimiskeskuse, mis lubaks riigil palju ulatuslikumalt osutada teenuseid ja leida kasutust ID-kaardile."
Adamsoni hinnangul on enamus meie pangateenuseid juba kolinud elektroonsetesse kanalitesse ning kindlasti tuleb lisa uute teenuste näol. Olulisemaks väljakutseks saab edaspidi aga andmete haldus ning informatsiooni töötlemine saab olema võtmesõna. Ja mitte töötlemine üksi - üha olulisemaks muutub sellest töötlemisest saadava info äriline kasutamine. 
Üks on kindelSeega on meil olemas väga tugeval IT-baasil põhinev finantsteenuste sektor. Kuidas aga sellest ka väljapool Eestit kasu lõigata? 
Adamson tunnistab, et Swedbankis on kõnealust küsimust arutatud. 
„Ma olen arvamusel, et tänases finantskeskkonnas, kus traditsiooniline pangandus on pehmelt öeldes „vee all", tulekski leida erakorralisi tegevusi, mis annaksid parimatele töötajatele väljakutseid ja looks lisakapitali. Miks mitte eksportida piirkonda, kus konkurentsis pole mõnda meie IT lahendust (nt internetipank). Loomulikult sõltub see paketeerimise võimalustest ja lahenduse paindlikkusest. Aga mina isiklikult teeks seda."
Adamson on enda kinnitusel kuulnud, et Aasia riikidest on huvi üles näidatud näiteks Tallinna Lennujaama logistika haldusprogrammile." Nii peab ta täiesti reaalseks, et mõni meie seoud IT-lahendus varsti ka teistes riikides kasutusele võetakse. 
„Minu meelest on meil siin ka juba näiteid. Võtame näiteks mobiilse parkimise Belgias."
Pangandussektoris kulutatakse infosüsteemide arendamisele üüratuid summasid. Adamson toob näitena Santander'i panga, kes 3 aasta jooksul pööras ringi oma infosüsteemid, investeerides selleks 100 miljonit eurot.

Tööstus
Eesti tööstus on seni kasutanud üsna lihtsaid IKT-lahendusi ning astunud keerukamate lahenduste (nagu kasvõi automaatika) kasutamise suunas pisisamme. Eesti Arengufondi majandusekspert ning Eesti tööstuse tulevikku käsitleva seire „Tööstusvedurid 2018" juhi Siim Sikkuti teada on seni laiemalt kasutusse jõudnud vaid kõige peamised IKT-lahendused, nagu majandustarkvarad või CAD/CAM süsteemid. 
Robootika, integreeritud tarneahelate ja terviklike protsessijuhtimislahenduste, andurite põhise tootmise ehk nn wireless factory ja muude edukates tööstusriikides juurdunud lahenduste laiema kasutuseni on meil veel üksjagu arenguruumi. Loomulikult on meilgi juba väga tehnoloogiliselt arenenud tööstusettevõtteid, aga neid on tervest tööstusest murdosa.

„Täna oleme olukorras, kus tööstuse tõhususe ja ka keerukuse kasvatamise vajadus on möödapääsmatu ning selle võrra olen ka optimistlik, et olukord on muutumas. Igal juhul on täna Eestis tööstuse ja infotehnoloogia sidumisel kõvasti rohkem kasutamata potentsiaali, kui reaalseid samme."

Sikkut usub, et Eestil on suur võimalus ka erinevate lahenduste kasutamisel, mis võimaldavad teha paindlikku, prototüübipõhist ja väiksekoguselist tootmist või tootearendust. See on Eesti tööstusettevõtete üheks peamiseks ärivõimaluseks, mille jaoks juba täna kasvõi 3D printerid ja erinevad simulatsioonilahendused toimimas on. Meil on neid aeg kasutama ja töö käigus enda jaoks edasi arendama asuda.
Mis puudutab tööstuse sidumist IKT lahendustega, peab silmas pidama, et arendus peab teenima alati ennekõike arendaja huve - et ettevõtte enda tootlikkus ja teenitav tulu suureneksid.
Teisalt ei ole Eesti väiksusest tulenevalt mõtet ainult ühe konkreetse ettevõtte jaoks lahendusi luua ning pigem võikski just laiemat rakendatavust ning sellega ka pikemat ekspordiplaani silmas pidama. Et kui juba teha, siis teha nii, et esmalt ise vahetu kasu saaks ning seejärel lisakasuna lahendust ka edasi müüa.
Samas on konkreetse toote eksporditavana loomise asemel olulisemgi saada kogemus üldse antud valdkonnas IT-lahenduste loomisest, mille baasil saab laiemalt eksporditavaid tooteid looma või piiriüleselt arendusteenust pakkuma edaspidi. Nagu öeldud, siis sellist kogemust ja baasi - aga seega ka kiirelt realiseeritavat ekspordivõimalust, on meil täna Eestis vähe.

Energeetika
Energeetika valimine fookusvaldkondade hulka väga perspektiivikas samm - selle valdkonna globaalne turumaht on üks suurimaid. Tegemist väga tehnoloogiaintensiivse sektoriga, kus leidub pideva hinnakõikumise tõttu piisavalt palju ebastabiilsust, et hoida alati kõrgel nõudlust igasuguse säästlikkuse tõstmiseks.
Ambient Sound Investmentsi investeeringute halduri Kristi Hakkaja sõnul on energeetikasektor valdkonnana nii suur ja hõlmab nii palju erinevaid nišše, et isegi paljude konkurentide olemasolul on globaalsel turul ikka veel piisavalt tegutsemisruumi. Teisisõnu on energeetika IKT võimaluste jaoks pinnas, kus saab veel palju tööd ära teha. Küsimus on ainult selles, kui hästi Eesti ettevõtted suudavad seda võimalust realiseerida.
Tehnoloogia areng on juba ammu õpetanud, et lahendused, mis ei ole kasutatavad rohkem kui ühes olukorras, asenduvad lõpuks universaalsemate lahendustega. Seega seisab Eesti valiku ees - kas arendada ise välja lahendused, mis sobivad ka mujal maailmas kasutamiseks või leppida sellega, et tulevikus asendavad sellised lahendused Eestis ühe süsteemi keskselt väljaarendatud lahendused.
ASI investeeringute halduri kinnitusel on meil energeetika vallas lahendusi, mida võiks ka väljapoole müüa.
„Eestis on tänaseks välja töötatud mitmeid energeetikaga seonduvaid IKT lahendusi kaugjuhtimissüsteemide, targa kodu, traadita mikrojälgimisandurite (nn. smartdust) ja teisteski huvitavates niššides. Kõik need tehnoloogiad on oma loomult rahvusvaheliselt turustatavad. Aga me ei hakka neid asju iial rahvusvaheliselt müüma, kui jääme ootama, et välisnõudlus meie juurde tuleb. Ükski toode ega lahendus, ka mitte kõige geniaalsem, ei müü end ise!"
Samas on Hakkaja kindel, et kümne aasta pärast on mõni Eestis väljatöötatud lahendus rakendust leidnud ka välisturgudel.
„Kindlasti, muidu oleme 10 aastat mõttetut arendust teinud. Me ei saa mõelda Eesti riigi keskselt - kui me ise ei taha seestpoolt välja tungida, siis väljastpoolt tuleb uusi lahendusi Eestisse nagunii ja kogu aeg. On ainult meie endi teha, kus me 10 aasta pärast oleme."

Tartu Ülikooli professor Jaak Vilo tõdeb, et väljatoodud fookusvaldkondade näol on tegemist nägemusega, kus võiksid peituda Eesti jaoks olulisimad võimalused edasiste sammude tegemiseks. Konkurentsitult tähtsaimaks väljakutseks peab Vilo aga hea hariduse pakkumist tulevastele spetsialistidele.
Vilo sõnul on vaja, et võimalikult paljud noored tuleksid ja tahaksid võimalikult kaugele õppida ning et riigil oleks võimalik konkurentsivõimelist haridust pakkuda.
„Kui see on paigas, hakkavad ka tulemused tulema," on Vilo kindel.

Arengufondi majandusekspert Marek Tiits ning infoühiskonna ekspert Kristjan Rebane tõdevad IT arenguseire raportit kommenteerides, et praeguseks on ära tehtud vaid üks osa tööst. Sel aastal seisab ees teine suur töö: iga väljavalitud fookusvaldkonna tarvis töötatakse välja täpsemad teekaardid, millele nende valdkondade puhul keskenduda.
Tiits ja Rebane on raporti koostamisel kokku puutunud kümnete spetsialistidega ning omavad vast parimat ülevaadet meie IKT-lahenduste hetkeseisust ja tuleviku väljavaadetest.
Uurisime ka neilt, et kui Eestil on ette näidata nii mitmed toredad edulood ( siinsete pankade ultramoodsad internetilahendused jne), siis miks ei võiks ka neid väljapoole turustada?
Marek Tiitsi hinnangul on selliseid terviklahendusi jube keeruline müüa, kuna üldjuhul on need loodud väga konkreetset organisatsiooni silmas pidades.
„See on mõtteviisi muutuse küsimus ja oskuse küsimus samuti - kuidas oleks nendest lahendustest võimalik välja tükeldada mingeid mooduleid või konkreetsemaid tooteid, mis oleksid rohkem müüdavad."
Ka Kristjan Rebane leiab, et eksporti silmas pidades oleks kõige parem müüa väljapoole mingit pakendatud, kindlapiirilist toodet. Hetkel pole meil sisuliselt ühestki valdkonnast taolisi valmistooteid võtta.
Tiits leiab, et kui pankade IT-lahendusi oleks suhteliselt keeruline väljapoole müüa, siis konkreetsete toodete puhul oleks asi tunduvalt lihtsam. Olgu selleks siis kasvõi PIN-kalkulaatorid.
„E-tervise suurt infosüsteemi või mõne haigla infosüsteemi on jube keeruline müüa, kuna see on kinni tohutult paljudes spetsiifilistes asjades. Samas on sportlastele mõeldud Polari pulsikella suhteliselt kerge müüa, sest selle näol on tegu konkreetse tootega. Keeruline on müüa ka mingit hariduslahendust suure infosüsteemina. Kui me teeksime aga mingi uue ja vastupidava e-vidina, milleks oleks kas siis elektrooniline õpik, töövihik või kommunikaator, oleks võimalik seda ka palju müüa."
Eelkõige tuleb Eestil enda jaoks teatud lahendused nimetatud fookusvaldkondades välja töötada, et meie endi elu lihtsamaks ja odavamaks muuta. Kui need lahendused õnnestuvad, võib hakata mõtlema ka sellele, kuidas neid ka välisturgudele pakkuma hakata. Ehk et Eesti oleks uute lahenduste puhul esmaseks testturuks.

ÜKS KÜSIMUS: milliseid IT-lahendusi võiksime kasutada kümne aasta pärast, millest täna paljud ei oska veel ehk undki näha?
Tervishoid
Saatekirjad, retseptid jt praegu paberil liikuvad dokumendid on unustatud ja asendunud digitaalsetega
• Arstiaja broneerimine telefoni teel on iganenud ja selle kasutus on jäänud marginaalseks
• Arstide kasutada on tarkvarad, mis sisaldavad ostuste toetamise süsteeme ja aitavad arstil teha õigeid valikud. Seetõttu on üha rohkme patsiente, kelle ravis järgitakse ravijuhiseid ja sellega vähenevad ravivead ning paraneb ravi kvaliteet.
• Päris palju kasutatakse interaktiivseid arstivisiite, olgu selleks siis Skype, videokõne või mõni teine kommunikatsioonivahend. Arstil on ligipääs patsiendi terviseandmetele ja patsient saab enda küsimused ja probleemid juba eelnevalt arsti jaoks kirja panna.
Haridus
• Virtuaalruumide kasutuselevõtt saab laialdaseks

Finantsteenused:
• Eestis on sularaha kasutuse määr sisuliselt null
• Kindlasti võiksid kadunud olla paberarved, dokumentide kinnitamine käib ainult elektroonsel.
• Olulist rolli pangaga suhtlemisel mängib mobiil, milles võiks olla juba täisfunktsionaalne internetipank

Tööstus
• Maailma mastaabis on enim arenguid oodata neljalt tehnoloogiasuunalt: robootika põhine automaatika, võrgustatud andurite kasutamine protsesside jälgimiseks ja suunamiseks, tehisintellekti rakendamine ning virtuaalreaalsuse kasutamine.

• Usutavasti tulevad neist ning eriti nende kolme suuna kombinatsioonist kõige revolutsioonilisemad lahendused. Nt tarneahela või kvaliteedijuhtimise süsteemid, mis tehisintellekti baasil ise end arendavad ja kohandavad

*Eestis oleks läbimurdeks see, kui me suudaksime tõsiselt võtta kasutusele robootikavahendid ning olla maailmas tarneahelate juhtimise lahenduse loomisel ja kasutamisel esirinnas

Energeetika
• Kümne aasta pärast on kasutusel mitmesugused traadita järelvalve ja juhtimissüsteemid, mille abil meie kodud ja kontorid suudavad iseseisvalt oma energiatarbimist optimeerida ning meile ise teada anda ja meid juhendada oma kodu ja seadmete mõistlikuma energiatarbimise kohta
• Energia tarbimine on muutunud oluliselt efektiivsemaks nii et 2009. aastal kasutusel olnud lahendused tunduvad siis sama aegunud kui tänapäeva Eestis näiteks dial-up iternetiühedus.
• Võib-olla on isegi olemas juba lahendused traadita energiaülekannete tarbeks.