Uudised

Kolleeg Heido Vitsur kirjutas Äripäeva veergudel (ÄP, 26.-28.06), et Eesti konkurentsivõime on sõltumata välisturgude arengust nõrk ja riik tervikuna vajab tahet muutuda. Selle tõdemuse aluseks on Arengufondi juures kogunenud majandusekspertide ühisseisukoht, mille esitasime koos ettepanekutega kriisist uue kasvuga väljumiseks Valge paberi kujul Riigikogule.

Me oleme oma majandusega fundamentaalselt teises olukorras kui kasvuaastatel - meil on kasvu finantseerimiseks väljast tulevat “värsket” raha pea kolm korda vähem kui buumi ajal - seega vajame paradigmaatiliselt teistsugust vaadet. Viimane Harvard Business Review nimetab seda innovatsiooniks turbulentsi tingimustes, kus lisaks ratsionaalsele vasakule ajupoolkerale tuleb kasutada ka paremat, visualiseerivat ja tervikpilti nägevat poolt ajust.

Kriisidest võidavad riigid, kes viivad raskete aegade kiuste läbi struktuurseid muutusi. Eesti peaks seega muutuma oluliselt aktiivsemaks majanduse toetamisel. See ei pruugi tähendada suuremaid rahalisi süste majandusse, vaid majandusarengu tugitegevuste ja motivatsioonimehhanismide mõjusamat kasutamist.

Iga kulutatud krooni taga peab otsima otsustava muutuse alget. Konkurentsis püsimiseks tuleb püüelda eesmärgipõhiselt ja selektiivsemalt toimiva riigi poole. Seda ka seni rangelt eranditevabas maksupoliitikas ja majandushuvisid liiga vähe tähtsustavas välispoliitikas. Edukas majanduspoliitika on suunatud suure kasvupotentsiaaliga valdkondade eelisarendamisele.

Oleme tööstuse kontekstis välja toonud tervise- ja heaolutooted ning säästva energeetika- ja keskkonnatooted. Ettepanekud tegudeks on Valges paberis esitatud neljas blokis – uus kapital investeeringuteks, ekspordivõime kasvatamine, talentide hoidmine ja Eestisse meelitamine ning olemasoleva tööjõu võimestamine koos hõive hoidmisega. Ekspordivõime kasvatamiseks on riik kavandanud mitmeid uusi samme.

Valges paberis soovitame olla veelgi aktiivsem, näiteks ühe-kahe välisesindaja asemel lähiaastail perspektiivseimatel turgudel teha riiklikku müügitööd 5-10esindajaliste “löögirusikatega“.

Töökohtade loomiseks ja säilitamiseks tuleb olla agaram ümberõppe pakkuja, soodustada ettevõtlusega alustamist (sh alustava ettevõtja palgaga), kaaluda maksueelistuste tegemist töökohti säilitavatele ettevõtjatele ning kasvõi riiklike tellimustega toetada siseturul töökohtade säilitamist.

Et kriisiaja järel uue kasvuni jõuda, tuleb toetada majanduse struktuurimuutusi. Need sõltuvad Eestis olevast inimkapitalist, millel ei tohi kriisis lasta hävineda / Eestist ära minna ja mida samas peame edasi arendama või riiki juurde meelitama.

Peamised mehhanismid on selleks paindlikum ümberõpe ja suurem fokuseeritus (välis)investoritele vajaliku tööjõu pakkumisele, aga ka rahvusvaheliste tippspetsialistide Eestisse toomise soodustamine (sh tööjõumaksude vähendamisega).

Esmaoluline on aga leida kõikvõimalikest allikatest juurde kapitali investeeringuteks. Eestis saab rohkem ära teha EL tõukefondide mõjusaks ärakasutamiseks. Eraisikute investeeringute hoogustamiseks tuleks vabastada väärtpaberiinvesteeringud maksust, vähendada kapitali Eestis hoidmiseks dividenditulu maksustamist, toetada riiklike nurgakivi-investeeringutega riskikapitaliste.

Et tuua riiki uusi otseseid välisinvesteeringuid, tuleb kiirelt alustada investoritele motivatsioonipakettide pakkumist ning luua valitsuse juurde investoritega suhtlemiseks riikliku esindusisiku ametikoht. Sellise “välismajanduse tsaari” koha loomine on seni enim toetust leidnud idee, mille võiks kohe kiirelt ära teha! Paralleelselt üksiktegevustega vajame hiljemalt sügiseks ka seostatud ja mõjusat tervikpaketti strateegilistest sammudest kriisi ületamiseks.

Kulude kärpimine on elementaarne kohandumine, mitte muutuste esilekutsumine.

Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees.

Loe lisaks Valge paber riigikogule (pdf)