Uudised

Siim Sikkut EPL arvamusküljel 09.09.2009

Eesti konkurentsivõime keset kriisi

Eesti on 133 riigi arvestuses 35. kohal. Vaatamata kriisile ja majanduslanguse sügavusele oleme pingereas langenud vaid kolm kohta. Siiski tasub raporti põhjal olla murelik selle üle, kuidas konkurentsivõimet edasi hoida ja kasvatada - sellest sõltub ju ka kriisist väljatulek.

Maailma Majandusfoorum seab riigid pingeritta kaheteist-kümne nn konkurentsivõime teguri põhjal. Ettearvatavalt tuleneb Eesti langus üldrivis eeskätt meie majandusolukorrast, suurim on kukkumine just makromajandusliku stabiilsuse kui ühe konkurentsivõime baasteguri puhul. Seda tasakaalustavad mõnevõrra edenemised sellistes tegurites nagu tööturu toimimise efektiivsus ning Eesti ettevõtete tehnoloogiline küpsus (s.t suutlikkus tipptehnoloogiat kasutada).

Makromajanduse kõrval on teine oluline tagasiminek olnud innovatsiooni teguris. Maailma Majandusfoorumi küsitlusele vastanud ettevõtete hinnangul on Eesti ettevõtete ja riigi üldine uuendusvõime ning vastavate spetsialistide kättesaadavus Eestis aastaga halvenenud, vähemalt teiste riikidega võrreldes.

Maailma Majandusfoorum jagab riike arengutasemetele SKT per capita ehk elanike arvuga kohaldatud aastase sisemajanduse kogutoodangu taseme alusel. Eesti kuulub sel aastal esimest korda kõrgeima arengutasemega nn innovatsiooni-põhiste majanduste rühma. See tähendab, et meie konkurentsivõime edasist kasvu mõjutavad enim keerukamad konkurentsivõime tegurid: seesama innovatsioon ja teisena äri keerukus. Viimane näitab, kui keerukat ja selle võrra tulusat ja kasumlikku tööd ja ettevõtlust Eestis(t) on võimalik teha - milline on majanduse n-ö struktuurne kvaliteet.

Tšehhi ja Poola läksid ette

Siin ongi murekoht peidus. Nagu öeldud, oleme innovatsioonis aastaga positsioone kaotanud. Äri keerukuse tegur on aga Eestil olnud läbi aegade kõige nõrgem ehk andnud kõigist teguritest meie konkurentsivõimesse seni kõige väiksema panuse.

Just neis kahes teguris rühivad konkurendid Ida-Euroopast kõvasti edasi. Siinkohal pole jutt Lätist ja Leedust, kes on langenud üldrivis Eestist rohkem ja olid juba varem tagapool. Meie konkurentsiareaal on kõvasti laiem ja pigem mängib rolli näiteks see, kuidas areneb tšehhide ja poolakate konkurentsivõime. Tšehhi liikus peamiselt äri keerukuse teguri suhtes saavutatud edu abil värskes pingereas Euroopa Liidu (EL) uute liikmesriikide arvestuses esimeseks. See koht oli seni aastaid Eesti käes. Poola tegi äri keerukuse ülikiire kasvu najal EL-i riikide seas suurima edasihüppe koondpingereas. Äri keerukuse poolest läks Poola, keda oleme vahel isegi alavääristanud lihtsakoelise majanduse tõttu, Eestist mööda.

See tähendab, et Eestil on oht tulevikus ekspordi, väliskapitali, tehnoloogia ja koostöö pärast riikide vahel paratamatult toimuvas konkurentsis alla jääda, kui me ei suuda oma konkurentsivõimele keerukamaid aluseid välja arendada. Sel juhul ei saa me ka oma elatustaset ja majanduses loodavat lisandväärtust teistega samaväärselt suurendada.

Raporti autorid ise on rõhutanud, et kriisi ajal tuleb hoida eelkõige konkurentsivõime baastegurid korras: suurendada makromajanduslikku stabiilsust, arendada institutsionaalset keskkonda, infrastruktuuri, rahvatervist ja üldharidust. Nendes suundades näib Eestis töö käivat.

Eesti majanduse konkurentsivõime pikaajaline kasv on siiski eelkõige kinni innovatsioonis ja äri keerukuses. Seda mitte ainult edetabelis kõrgemale kohale jõudmiseks, vaid ka majanduse tegeliku kasvuvõime poolest. Muidugi on neiski suundades meetmeid ja algatusi töös üksjagu, kuid peame olema agaramad ja suutma rohkemat.

Vt ka sama arvamuslugu EPL online keskkonnas

Meediakajastust samal teemal:

ERR teleuudis: Eesti konkurentsivõime langes 3 kohta.

Postimees: Eesti riigi konkurentsivõime kahaneb jätkuvalt

Postimees: Juhtkiri: IT-riigi müüt on meil risti jalus ning päeva karikatuur

Äripäev: Ujuva valuutakursiga Poola astub Eesti kandadele

Eesti Ekspress online: Eesti pole enam uute riikide liider konkurentsivõime edetabelis

Vaata lisaks:

WEFi konkurentsivõime raporti Arengufondi poolset esitlusmaterjali pdf-formaadis (0.7 mb)

Raporti materjalid WEFi kodulehel (sh täisraport)