Uudised

Kui Eesti ärimehed Aasia poole kiikavad, on tavaliselt esimene kandidaat Hiina. Sel riigil on aga palju kosilasi ja huvi uute tulijate vastu kasin, Indias on Eesti ettevõtete lootused paremad.

India majandus peaks prognooside kohaselt 2025. aastaks kasvama maailma viiendaks ning olema seega suurem näiteks Saksamaast. Citibanki sõnul võib India 2050. aastal olla koguni maailma suurim majandus, sestap on paras aeg vaadata, kuidas Indiaga soojemaid suhteid sõlmida.

«India puhul oli asjaolude soodne kokkulangemine. Eesti vastu tekkis huvi India riigil,» rääkis Arengufondi Eesti-India seire juht Siim Sikkut ning lisas, et India puhul on Eesti ettevõtted huvitatud pigem tutvumisest, India poole pealt oldaks aga valmis juba äriga pihta hakkama.

Sikkut täheldas, et eesmärk ei ole mitte ainult see, et Eesti ettevõtted läheksid India turule, vaid ka koostöö teaduse ja hariduse vallas.

Huvitab Eesti IT-kogemus

Eestil on teaduse vallas mõned alad, millega me maailmas silma paistame. «Kõige rohkem lüüakse trummi küberturbe ümber ja see trummilöömine on ka Indiasse kostnud. Indias on noorte pealekasv nii suur ja häid koole on sellega võrreldes väga vähe. Nad on üha enam huvitatud maailma minema. Pered saavad aina jõukamaks ja nad saavad seda endale lubada,» rääkis Sikkut hariduskoostöö võimalustest.

Samas on India ettevõtted huvitatud ka IT-alasest koostööst, kuna Eestil on olemas spetsiifilised kogemused, mis Indiale huvi pakuvad. «Kõige elementaarsem on e-riigi lahendus. Kuigi Eesti ja India riik ei ole suuruse mõttes võrreldavad, on nii mõnedki inimesed käinud siinse e-riigiga tutvumas. Me ei suuda neile ise koodi kirjutada, aga isegi see, kui suudame neile spetsiifilist nõu anda, on meie praegustele ettevõtetele piisavalt suur äri.»

«India on suur riik ning me otsime koostöövõimalusi väga erinevates valdkondades. Eesti positsioon on hea tarkvara, energeetika, jäätmekäitluse ja taastuvenergia vallas,» märkis India suursaadik Eestis ja Soomes Aladiyan Manickami.

«Plaanime Tallinnas pidada rea seminare, et veenda India ettevõtteid oma kontorit Eestisse rajama,» lisas Manickami. Sikkuti kinnitusel oleks Tallinn hea ankrukoht nendele India firmadele, kes tahavad oma tegevust Läänemere ümbruses ja ka kaugemal Euroopas laiendada.

Loomulikult ei hauta niisugust mõtet ainult Eestis. Ka The Economist märkis sügisel, et britid ootavad oma impeeriumi endisi alamaid, tundmata vähimatki kahetsust, tagasi ülemuste ja firmaomanikena.

Mõned Eesti ettevõtted on aga juba esimesed sammud India suunas astunud. Peamiselt liiguvad Eestist India poole elektrimasinad ja -seadmed, paberimass ja -jäätmed, mustmetallid, täppisseadmed. 2010. aastal eksportis Eestist Indiasse 97 ettevõtet. Lõviosa ekspordikäibest andsid ettevõtted, kellel on Indiaga juba ajaloolised seosed, nagu näiteks ArcelorMittal, või Horizon Pulp and Paper, kellel on India juurtega omanik.

Samas on ka kohalikke ettevõtteid, kes on pilgu India poole pööranud. Näiteks Viisnurga ekspordisuhted Indiaga ulatuvad koguni 1998. aastasse. 2003–2008 olid need väga põgusad, kuna tootmisvõimsust jagus vaid koduturu ja lähiturgude tarvis.

«2008. aastal hakkasime uuesti aktiivselt otsima partnereid kaugemaltki ja üheks selliseks kohaks oligi India. Kuna meil oli juba olemas teadmine meie toodete kasutamisest sealsel turul, ei ole õigete kontaktide leidmine keeruline olnud,» rääkis Viisnurga müügidirektor Anu Krimm.

Pikaajalisi lepinguid Viisnurk seni sõlminud ei ole, pigem käsitletakse iga tehingut eraldi. «Kuna hinnatundlikkus on Indias kõrge, ei ole olnud võimalik sõlmida pikaajalisi lepinguid, sest meretranspordi hind kõigub pidevalt, samuti on palju konkureerivaid pakkumisi teistelt Euroopa tootjatelt,» rääkis Krimm.

Viisnurk müüb Indiasse puitkiudplaati, mida seal kasutatakse ehituses ja märkmetahvlite tootmiseks. «Tegutseme põhiliselt agentide kaudu, kel on ettekujutus rahvusvahelisest kaubandusest, kes oskavad inglise keelt ning samas tunnevad kohalikke olusid ja äritavasid,» rääkis Krimm.

Infovahetus venib

Asper Biotech, kes pakub geeniteste, on viimasel kolmel-neljal aastal püüdnud kanda kinnitada ka Indias. «Indiaga on meil koostöö teadusuurimisasutuste seas. Väga jõulist partnerit või suurklienti meil seal ei ole, aga on mõned väiksemad kliendid. Ent iga äri on oluline ning meil on teatav kogemus olemas. Aga riik on suur ja arenguruumi on kõvasti,» märkis tootejuht Eva-Maria Lass.

Sikkuti kinnitusel muutub asi rentaabliks siis, kui Indiasse tehakse ettevõtte filiaal ning sealt leitakse ka allhankijad. Vändras tegutsev MS Balti Trafo, mis toodab väiketransformaatoreid ja induktiivkomponente, otsustas 2007. aastal Indiasse rajada oma tehase.

Ettevõte müüb väiksemal määral ka Indias, kuid suurem osa kaubast liigub Euroo­passe. Ettevõtte tegevjuhi Jaanus Lubergi sõnul on India ärikeskkonnal veel arenguvõimalusi. Näiteks on seadused keerukad, riigis valitseb protektsionism ja üleregulatsioon, lisaks sellele erinevad seadused osariigiti ning kõigest eelnevast johtuvalt lokkab korruptsioon.

«Infovahetus ja kokkulepete saavutamine India äriinimestega käib kiiresti, ostuotsused tehakse suhteliselt operatiivselt, olgu need siis positiivsed või negatiivsed,» märkis Krimm. Ärile annab kindlasti hoogu ka see, kui sügisel avab Eesti New Delhis saatkonna.

Ent on ka teisitimõtlejaid. Eesti ettevõtted peaksid Kaug-Ida või Lõuna-Ameerika asemel tähelepanu pöörama kasutamata võimalustele Euroopas, arvab UniCredit Eesti filiaali juht Taavi Laur. «Mulle tundub, et potentsiaalsetest eksporditurgudest rääkides pööratakse ebaproportsionaalselt palju tähelepanu Kaug-Idale või Lõuna-Ameerikale, kuigi on riike, mille võimalused on veel täiesti kasutamata,» avaldas Laur arvamust.