Uudised

Eesti Arengufondi poolt korraldatud Arengufoorumil tutvustati täna ühe põhjalikuma Eesti majanduse tänast olukorda ning potentsiaali käsitleva analüüsi lõppraportit „Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated".

Arengufondi poolt tellitud analüüsraporti koostasid Tartu Ülikooli majandusteaduskonna eksperdid professor Urmas Varblase eestvedamisel. Valminud uuring annab ülevaate Eesti majanduse olukorrast, struktuurist ja selle rahvusvahelisest konkurentsivõimest. Uuring toob välja Eesti majanduse konkurentsivõimet ohustavad probleemid ja osutab võimalustele, kuidas neid kõrvaldada. Samuti tutvustatakse nelja võimalikku Eesti majanduse arengustsenaariumit koos ettevõtjate ning riigi käitumismustritega nende käivitumisel.

Arengufondi juhatuse esimehe Ott Pärna sõnul on arutelud majanduse hetkeolukorra, eriti selle võimalike arengusuundade teemal, täna eriti aktuaalsed. “Meie suures osas siseturule orienteeritud majandus näitab selgeid jahtumismärke ja iga päev võib lehest lugeda erinevaid ennustusi ja hinnanguid, mis majanduses kohe-kohe juhtuma hakkab. Kuid oluline pole niivõrd homne päev. Meie lähituleviku arengud on majanduse loomuliku tsüklilise arengu tulemused, mida osalt võimendab laenuraha hinna tõus ja liigoptimistliku sisetarbimise kokkutõmbumine, samuti palgatõusu aeglustumine. Hoopis olulisem küsimus on see, kas ja milline on meie majanduse perspektiiv teha peale mõningast “jala puhkamist” järjekordne arenguhüpe. Just selle perspektiivi realistlikuks hindamiseks tellis Arengufond tutvustatud uuringu. Et teha täna-homme tarku tulevikuotsuseid, vajavad nii ettevõtjad kui riigimehed head taustainformatsiooni,” selgitas Pärna ja lisas: “Analüüs tõi arvude keeles selgelt välja varem ähmaselt tunnetatud tõsiasja, et meie majanduse tänane struktuuri ei võimalda Eestil rikaste Euroopa riikide tasemele jõuda. Samas ei tee eestlased kehva tööd. Me teeme seda pigem valdkondades, kus pole võimalik inimese tööviljakust lõputult kasvatada. Samuti ei lisa me piisavalt väärtust kaupadele (sh elektroonikatoodetele), mille komponente Eesti ühelt poolt impordib, allhankena komplekteerib ja seejärel maailma edasi saadab. Maailma mõttes tipus olev riik vajab vähemalt 10-15% suurust hõivet kõrge lisandväärtusega maailmaturule orienteeritud valdkondades.”

Ekspertgrupi juht, professor Urmas Varblane tõdeb, et Eesti majanduses jõuab lõpule üks arengutsükkel, kus peamine edutegur oli odav tööjõud. “Eesti majanduse tuleviku-stsenaariumide puhul on põhiline, kuivõrd inimesed, ettevõtlussektor ja riik omavahelises koostöös on võimelised muutuma. Seni tundus paljudele, et jutud teadmispõhisest majandusest ja pidevast õppimisvajadusest on vaid tühjad sõnad ja tegelikult teenitakse raha Eesti siseturul. Uus majanduse kasvutsükkel eeldab aga muutumisvalmidust kõigil tasanditel.

Kui seda ei teki ja lastakse vanaviisi edasi, siis oleme nn “seisva vee” stsenaariumis. Sel juhul kui meie majanduse tsükliline areng viib aga järsule aeglustumisele, on ettevõtlussektor ja inimesed sunnitud muutuma. Nüüd on oluline, kuidas käitub riik. Kui riik ei suuda kaasa minna ja vaatab pealt, siis võime jõuda nn “loodusliku valiku” stsenaariumi, mis on õige kulukas majanduse ümberstruktureerimise tee. Samas, pelgalt riigi aktiviseerumisel võib juhtuda, et rakendatakse erinevaid meetmeid, kuid ei käivita koostööd ega muutusi ettevõtlussektoris, mis viib omakorda nn “tühikäigule”. Kasvavad valitsussektori kulutused ei too sellisel juhul kaasa vajalikke muutusi majanduses.

Neljas ja eelistatuim võimalus, nn “põhjatähe stsenaarium” eeldab mõtteinertsi ületamist ja tulemuslike koostöömudelite loomist kõigi majanduses osalejate vahel. Selle tulemusena on Eesti ettevõtted oluliselt parandanud oma kohta väärtusahelas. Sisuliselt peame lihtsamate tööde asemel tegema üha enam keerulisi teadmis- ja tehnoloogiamahukaid töid,” selgitas Varblane.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt loodud ekspertorganisatsioon, mille eesmärk on algatada ja toetada Eesti majanduse kaasajastamist, ekspordi suurenemist ja kõrge lisandväärtusega töökohtade loomist.