Investeerimine

Eesti Arengufondi investeerimisettevõte SmartCap investeerib koos kaasinvestor Firepower Ventures OÜga kuni 1,2 miljonit eurot rahvusvahelise potentsiaaliga Eesti tehnoloogiaettevõttesse OÜ Defendec.

SmartCapi juhatuse liikme Heidi Kakko sõnul sobib Defendec suurepäraselt investeeringuks, sest firmal on kõrgtehnoloogiline ja maailmas läbilöögivõimeline toode ning selge plaan rahvusvaheliseks laienemiseks ja kasvuks. “Defendec pakub lahenduse selgestimõistetavale ja universaalsele probleemile: maailmas on tuhandeid kilomeetreid maismaapiire või infrastuktuure, mida on raske või lausa võimatu efektiivselt valvata – selleks pole piisavalt inimesi ega raha,” märkis Kakko. “Probleemi saab aga lahendada Defendeci sensorseadmetega, mis tänaseks on end juba NATO idapiiril igati tõestanud. SmartCap usub ettevõttesse ja toetab seda ambitsioonika äriplaani elluviimisel.”

Defendec OÜ on Eesti tehnoloogiaettevõte, mis on keskendunud uue põlvkonna juhtmevaba piiri- ja perimeetrivalve tehnoloogia Smartec arendamisele ning müügile. Ettevõtte peamisteks klientideks on paljude riikide piirivalvejõud, suurt potentsiaali omab tehnoloogia aga ka kriitilise infrastruktuuri objektide valve valdkonnas. Uue investeeringuga luuakse ettevõttes võimalused senisest veelgi suuremas mahus piirivalvetehnoloogia Smartdec müügiks ning uute tooteperekondade välja arendamiseks.

Defendec OÜ juht Jaanus Tamm sõnas, et Defendecil on oma toodete välisturgudele viimisel suured plaanid, mis esitavad suuri väljakutseid ka omanikele ja meeskonnale. “SmartCapi ning Firepower Ventures näol lisanduvad Defendeci omanikeringi investorid, kelle kontaktivõrgustik ja kogemused annavad ettevõttele pikas perspektiivis kindlasti rohkem kui ainult kaasatud investeeringusumma,“ rääkis Tamm.

Defendeci elektroonilise piirivalvuri lahenduse abil teostab Politsei- ja Piirivalveamet Eesti maismaapiiri valvet. Lisaks Eestile kasutavad Defendeci arendatud seadmeid Rumeenia, Albaania, Montenegro ja Ukraina piirivalveametid ning mitmed organisatsioonid mujal maailmas. Tänavu märtsis kirjutas Defendec Eesti Kaitseväega alla raamlepingu koostööks innovatiivaatiliste kaitsetehnoloogiate ja -seadmete arendamisel ja testimisel.

Eesti Arengufondi juhatuse esimehe Tõnis Arro sõnul on investeering Defendec OÜ’sse Arengufondi investeerimisettevõtte AS SmartCap uue riskikapitalifondi Early Fund II esimene investeering. “Kuna alates Eesti Arengufondi investeerimistegevuse algusest 2008. aastal on Eesti seemneettevõtete tase järjest tõusnud ning vajadus riskikapitali järele jätkuvalt suur, siis on meil hea meel, et uue fondiga suudame Eesti innovaatilistele ettevõtetele vajalikku kapitali pakkuda.“

AS SmartCap on Eesti Arengufondi tütarettevõte, mis tegutseb riskikapitali fondivalitsejana investeerimisfondide seaduse alusel.

Lisainfo ja kontakt:

Heidi Kakko, AS SmartCap juhatuse liige,
GSM 5624 9959; e-post: e-post: heidi.kakko[A]arengufond.ee

Jaanus Tamm, Defendec OÜ juhatuse esimees,
GSM 5340 2633; e-post: jaanus.tamm[A]defendec.com

Loe Defendecist ja toodetest lähemalt:

• www.defendec.com
• Elektrooniline Eesti-Vene piirivalve (Postimees)
• Defendec raputab maailma (Director)

Tõnis Arro, Arengufondi CEO:

• Tõnis Arro profiil Arengufondi lehel
• Tõnis Arro Zerply profiil
• Tõnis Arro profiil AngelListis
• Tõnis Arro artiklid Tumblr's

Skype'i kaasasutajate investeerimisettevõte Ambient Sound Investments (ASI) väljus kasumlikult koos kaasinvestorite Eesti Arengufondi ja Caplia Investiga kõrgtehnoloogiaettevõtte Modesat Communications´i omanikeringist. Modesat Communicationsi varade ostjaks on USA börsifirmast programmeeritavate kiipide sektori juhtiv ettevõte Xilinx. Tehing toimus äritegevuse müügina ja tehingu maht jääb poolte kokkuleppel konfidentsiaalseks.

„Xilinxi huvi Modesat Communicationsi vastu on märk sellest, et Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas leidub rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisi tehnoloogiaettevõtteid," kommenteeris tehingut ASI riskikapitali investeeringute juht Margus Uudam. „Modesat peegeldab hästi meie investeeringute fookust, kus on esindatud tugev inseneride- ja ärimeeskond, unikaalne tehnoloogia ja rahvusvaheline ambitsioon," lisas Uudam. Tema sõnul oli üheks edu võtmeteguriks väga hea koostöö Modesat Communicationsi asutaja Tarmo Pihliga.

„Eesti Arengufondi jaoks on tegu esimese täisväljumisega investeeringust, mille kasumlikkus ja huvi rahvusvaheliste tipptegijate poolt tõestab senise investeerimisstrateegia suutlikkust luua Eestis tehnoloogiaettevõtete kaudu uut väärtust," rääkis Arengufondi investeeringute eest vastutav Heidi Kakko. „Arengufond jätkab erainvestoritega koos tehtavaid riskikapitali investeeringuid Eesti innovaatilistesse rahvusvahelise potentsiaaliga ettevõtetesse," lisas Kakko.

Xilinx on teatanud, et kavatseb jätkata tegevust Eestis, panustades kõrge lisandväärtusega toodete arendamisse Tallinna kontoris, kus hetkel töötab 10 inimest. Lisaks Tallinnale on Modesat Communicationsil kontor ka San Diegos.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud mõttekeskus ja riskikapitalifond, mille eesmärk on kasvatada ettevõtlikkust Eestis ning investeerida rahvusvahelisele turule suunatud innovaatilistesse Eesti ettevõtetesse. Arengufondil on suurim Eesti startup-ettevõtete investeerimisportfell 16 ettevõttega.

Ambient Sound Investments on 2003. aastal Skype'i eestlastest kaasasutajate poolt loodud investeerimisettevõte. ASI on teinud investeeringuid üle 30 ettevõttesse Aasias, Ameerika Ühendriikides ja Euroopas. Modesat Communicationi tehing on ASI jaoks kolmanda portfelliettevõtte müük.

Lisainfo:

Heidi Kakko
heidi.kakko[A]arengufond.ee
+372 5624 9959

Tartu Postimees: Hiljuti jõudis tuuleturbiine tootva firma My!Wind meeskond tagasi Ghanast, sel nädalal on firma Saksamaal Euroopa suurimal tuulikute messil, et pürgida järk-järgult tuntud tuuleturbiinide tootjaks Euroopas.

Me kavatseme muuta tuuleenergia huvipakkuvaks kõigile eratarbijatele, ka neile, kes praegu pole veel kaalunudki tuuleturbiini püstitamist,» ütles My!Windi asutaja Lars Mach.

Ettevõtte peamiseks tooteks on väikesed viiekilovatised tuulegeneraatorid, mis katavad ära nelja-viieliikmelise majapidamise energiavajaduse. Müügijuht Jana Morozov nentis, et kuna tuuleenergia pole stabiilne, siis üksnes tuulikule lootma jääda ei saa, kuid ometi aitab see märgatavalt vähendada võrgust ostetava energia hulka. "Olenevalt majapidamise energiatarbimisest tasub generaator end ära kaheksa kuni kümne aastaga ning ülejäänud kümme aastat on tarbija juba kasumis,» lisas ta.

Langetab hindu

My!Wind toodab tuuleturbiine Durhami ülikoolist ostetud tehnoloogia alusel. Tehnoloogia peamine uuenduslikkus seisneb selle lihtsuses – energia tekib mehaanilisel liikumisel magneti ja metalli vahel. Erilised on ka tuuliku rootorilabad, mis muudavad kaldenurka vastavalt tuule tugevusele. Ühe tuuliku hind jääb 6000 euro kanti. Lääne-Euroopas toodetud niisugune tuulik maksab umbes 20 000 eurot ning Hiina toodang 4000 eurot, kuid Hiina kvaliteeti ei kipu Lääne-Euroopa tarbijad usaldama.  "Meie jäämegi kuskile vahepeale, pakkudes soodsat hinda, kuid ka lääne-eurooplasele usaldusväärset kvaliteeti. Hindade langetamist näeme mõneti enda missiooninagi, sest praegu on tuulegeneraatorid kohati väga ülehinnatud," lisas Jana Morozov.

Avalöök messil

Ligi poolteist aastat tegutsenud firma põhipingutused on kulunud seni olemasoleva viie tuuleturbiini katsetamiseks, kuid ostuhuvilisi on juba kümneid. Ametlikult alustab firma tellimuste vastuvõttu tuleval nädalal Saksamaal Husumis Euroopa suurimal väiketuulikute messil.

Esimesel aastal kavatseb firma valmistada umbes 80 tuulikut aastas, kuid tootmismahtu näevad nad kiirelt kasvamas. "Väiketuulikute turg areneb Euroopas kiiresti ja näeme end tulevikus müümas tuhandeid tuulikuid aastas," märkis Lars Mach ja kinnitas, et ka mahtude kasvades kavatsevad nad jätta tootmise Eestisse.Teiste hulgas on ettevõttesse investeerinud ka Eesti Arengufond.

"Me näeme sel firmal suurt ja ilusat tulevikku. Eestis on tuuleenergia kasutamine veel vähearenenud, aga mujal Euroopas on see suur äri," rääkis Eesti Arengufondi investeeringute ekspert Indrek Kelder. Samas rõhutas Kelder, et tegemist on nišiäriga. "Siit ei tule uut Facebooki. Firma käive võib küll tulevikus küündida kümnetesse miljonitesse eurodesse, aga maailma mõistes on see ikkagi väike äri," lisas ta. Firma energiamajanduse haridusega sakslasest asutaja Lars Mach on tuuleenergia valdkonnas töötanud aastaid. Eelmise kümnendi alguses sattus ta Eestisse Balti riikide tuuleatlase koostamise pärast ning leidis, et Eesti võiks olla hea paik ettevõtluseks.

Eesti Arengufondi portfelliettevõte , pilgu- ja emotsioonide mõõtmise tehnoloogia arendaja Realeyes, valiti 20 Briti ettevõtte sekka, kes esindavad Ühendkuningriike USA tehnoloogiafestivalil South by Southwest Interactive.

Realeyesi ühe asutaja Mihkel Jäätma sõnul võib South by Southwest festivalisarja käsitleda kui Woodstocki tänapäevast vastet, kus põimuvad film, muusika, tehnoloogia, loovus ja äri.
Jäätma kinnitusel koostasid selleaastase briti tehnoloogilise eliidi rünnakühma koosseisu Reuters ja UK Trade & Investmentsi esindajad. "Koos meiega valisid nad UK tärkavat ettevõtlust esindama veel WorldDeski, AppBuilderi ning huvitavamaid näiteid UK mängu- ja meediatehnoloogiatest."

Mihkel Jäätma tõdes, et kuigi tunnustus omaette on Briti delegatsiooni pääsemine, on selle kõrval väga tähtsal kohal ka ärilised kaalutlused. "Tehnoloogiahiiud, investorid ja suurkliendid on kohal ja me kavatseme avalikkusele esiltleda oma uuenduslikku emotsiooniseire platvormi", selgitas Mihkel Jäätma Realeyesi plaane.

Realeyes pilgu- ja emotsioonide mõõtmise tehnolooga arendajana pürib oma valdkonna google analyticsiks. Realeyesisse on investeerinud Eesti Arengufond ja Eesti äriinglid Relanderid.

Lisainfo:

andrus.oks[A]arengufond.ee, investeeringute ekspert, tel 50 87123

Arengufondi investeeringute juhi Heidi Kakko artikkel Äripäevas:

Riskikapital investeerib globaalsetesse ettevõtetesse, mis veelon väikesed. Viimaste aastatega on Eesti startup-ettevõtted saavutanud hea maine – siit sirgub ebaproportsionaalselt suur hulk kvaliteetseid idufirmasid.

Kuna riskikapital on sisult globaalne ja otsib kogu maailmast uusi lahendusi, siis hoitakse silma peal ka meie lootustandvamatel startup-ettevõtetel. Hiljuti kaasas Arengufondi portfelli kuuluv Eesti idufirma GrabCAD üle aegade suurima riskikapitaliinvesteeringu USA juhtivatelt investoritelt, neli miljonit dollarit. Samas on siit maanurgast pärit idufirmadel keeruline kasvamiseks tarvilikku kapitali leida, sest riskikapitali jaoks on pakkumise turg ikka jahe ning konkurents riskirahale on üha suurema arvu pealekasvavate idufirmade tõttu tihedam kui kunagi varem.

Miks riskiraha ei ole?

Viimased kümme aastat on riskikapitalitööstuse jaoks ristitud kaotatud tulude kümnendiks – see on tekitanud küsimuse, kas riskikapitalimudel tegelikult üldse töötab. Riskikapital on alles ja investeerib, kuid tööstusharu ise on kapitalituru tõmbetuultes muutumas. Realiseerunud madala tootluse juures eelistavad suured kapitalipakkujad liikuda madalama riskiga hilisemasse faasi.

Riskikapital, mis finantseerib innovaatiliste idufirmade kõige varasemat, aga ka kõige riskantsemat otsa, peab üha tõestama, et suudab pikemaajalises perspektiivis teenida investoritele lubatud, keskmisest kõrgemaid tootlusi.
Riskikapitalitööstuse kümneaastase tsükli negatiivsele tootlusele laoti põhi aastatel 2000– 2002 investeerimismulli ajal, kui riskiinvestorid sattusid uutest tehnoloogiatest kasvavasse vaimustusse ja ostsid end ettevõtetesse väga kõrgete sisenemishindadega.

Riskikapitali tänane etapp algas 2008, kui finantskriisi tulemusel vähenes riskikapitalifirmade arv ligi 50% ning kaasatava kapitali maht moodustas vaid umbes 15% riski- kapitalipakkumise tippaja tasemest.
Euroopas on kapitalipuudust püüdnud leevendada EBRD ja avaliku sektori algatused. EBRD teatas 2011. aasta lõpus 100 miljoni euro suuruse üleeuroopalise riskikapitalifondi loomisest eesmärgiga investeerida varase ja kasvufaasi in- novaatilistesse ettevõtetesse tarkvara- ja veebiteenuste, pooljuhtide ja materjalide tootmise, kom- munikatsioonitehnoloogiate ja meedia ning puhaste tehnoloogiate valdkondades.

Hiljuti on Suurbritannias, Saksamaal, Prantsusmaal jm alustatud riiklike nurgakiviinvesteeringute toel uusi riskikapitalifonde, et tagada piisav finantseerimine tehnoloogia-idufirmadele, sest just kõrgtehnoloogilised kasvuettevõtted võimaldavad majandusel globaalses konkurentsis püsida.

Mis toimuma hakkab?

Möödunud aasta oli Euroopa riskikapitalistidele üle aegade parim: investeeringutest väljumisi tehti hea tootlusega ja erakordselt kõrgete tehinguväärtuste juures (nt otsingumootori Yandex IPO, Skype'i müük Microsoftile ja veebiinfra-tarkvara arendaja Autonomy müük HP-le).
Startup-ettevõtluse ökosüsteemi toel on Euroopast välja kasvamas hulk suurepäraseid firmasid. Ärimudelite kopeerimise asemele tekib innovaatilisi lahendusi. Näiteks on muusikajagamist veebis mõjutamas sellised startup'id na- gu Spotify, Soundcloud ja Shazam – kõigil neist miljonites kasutajaid ning tugevad investorid seljataga; mängutööstuse arendamisel juhivad turgu Angry Birdsi looja Rovio, online-mängude liider BigPoint ja lastemängudele suunatud Mind Candy.

Euroopa on kasvulavaks ka muudes töös- tusharudes revolutsiooni tegevatele ettevõtete- le – eelkõige eluteaduste, elektroonika ja puhas- te tehnoloogiate osas. Järjest rohkem suudavad nende valdkondade ettevõtted kaasata kapitali üle 20 miljoni euro.

Kui varem oli Euroopas riskikapital pigem institutsionaalse investori nägu, siis mitmed hiljuti asutatud riskikapitalifirmad on startup'ist eduka väljumise teinud, nüüd seemneinvestoritena tegutsevate tehnoloogia-ettevõtjate nägu: nt Lars Hinrichs ja HackFWD, Stefan Glänzer ja Passion; samuti nagu ASI on asutatud Skype'i inseneride kapitalilt. Ökosüsteemi arendamisel on Euroo- pas paljude osapoolte koostöös viimastel aasta- tel tekkinud hulk ärikiirendeid, millest mitmes on ka Eesti idufirmad edukalt osalenud, näiteks Seedcampis Erply, GrabCAD, Sportlyzer jt.

Riskikapitaliturgu mõjutab praegu ja lähitulevikus ülitihe konkurents riskikapitalifirmade ja startup-ettevõtete vahel, suurt tähelepanu pööratakse uute investeeringute kvaliteedile ja kapi- tali efektiivsele kasutamisele. Startup-ettevõtjate jaoks on sisenemisbarjäärid madalamal kui kunagi varem ja riskikapitalifirmad liiguvad veelgi varasemasse faasi, sest tiheda konkurentsi tingimustes tehingute tõusvate sisenemishindade juures on investorite jaoks ülioluline saada varakult juurdepääs headele startup-ettevõtetele.

Riskikapital ei sobi kõigile.

Riskikapitali kaasatakse, et areneda kiiremas tempos kui orgaaniliselt kasvades, kusjuures mitmeid ärimudeleid ei olegi võimalik orgaanilise kasvu toel finantseerida. Parimatel startup-ettevõtjatel on võimalus valida, kelle raha võtta – kas riskikapitali pakutav on tasakaalus kapitali eest küsitava hinnaga. USA riskikapitalitööstust raputas edukate teh- noloogiaettevõtjate (PayPali ja Plaxo/Facebooki taustaga Peter Thiel, Sean Parker jt) asutatud Founders Fundi ja superinglite teke ning nende aktiivne rollivõtmine tööstusharus – Euroopas on seni selline raputus puudunud, ehkki vajadus eksisteerib juba mõnda aega.

Kahjuks on Euroopa-tüüpi riskikapitaliinvesteeringuid seni iseloomustanud pigem ettevaatlikkus, sest järgmise fondi tõstmiseks peavad riskikapitalistid kapitaliomanikele ehk ins- titutsionaalsetele investoritele pakkuma lubatud tootlust kapitalilt – sealt ka Euroopa riskikapitali hirm riskida. Riskikapitali edu sõltub oskusest teha alguses tarku valikuid parimatesse ettevõtjatesse-meeskondadesse investeerimisel ning suutlikkuses piisavalt paindlikult reageerida võimalikele tagasilöökidele.

Eesti kogemused. Eestil on hiljutisi häid näiteid riskikapitali toel maailma väljamurdmisest (Erply, GrabCAD, Guardtime jt). Eesti ettevõtted on sisse saanud rahvusvahelistesse ärikiirendi- tesse, mis on heaks hüppelauaks parimate inves- torite juurde. Samas on maailmavallutamise õnnestumisse sisse kodeeritud ka teadmata hulk õnne- või juhusefaktorit: ettevõtja võib olla valdkonnas pädev ja pühendunud ning samm-sammult kõike õigesti teha, kuid loodetud edu jääb saavuta- mata. Sellisel juhul tuleks nii ettevõtjal kui ka investoril võtta kaasa positiivne õpikogemus ning uuesti proovida – et meie ettevõtluskeskkond ja -hoiak liiguks rohkem tegeliku riskikapitalimudeli suunas, kus pingutust toetatakse, ebaõnnestumisest õpitakse ning kus riskikapital julgeb riskida. Eestis on selleks hea vundament olemas.

heidi.kakko[A]arengufond.ee

TechCrunch, ÄP: Inseneride Facebooki loov Eesti idufirma GrabCAD, mille omanikeringi kuulub ka Arengufond, kaasas riskikapitaliinvestoritelt 4 miljonit dollarit. 

GrabCAD sai riskikapitaliinvestoritelt mullu lisaks 1,1 miljonile dollarile veel 4 miljonit dollarit, kirjutab techcrunch.com GrabCAD on meelitanud enda juurde registreerima 70 000 inseneri ning saavutanud 1 000 000 allalaadimist. GrabCadi üks asutajatest ja tegevjuht Hardi Meybaum ütles TechCrunchile, et neil on viimase kolme nädala jooksul alla laetud 200 000 CADi mudelit.

GrabCADi investorite seas on Atlas Venture ja Matrix Partners, kelle üks juhtivatest partneritest David Skok asub ka GrabCADi nõukogusse. 

Äripäevale antud kommentaaris tõstis Eesti Arengufondi investeeringute juht Heidi Kakko eelmise aasta investeeringutest eraldi esile GrabCADi, mille meeskond on tõestanud, et suudab oma lennukat visiooni ellu viia – GrabCAD kasvas eelmisel aastal väga muljetavaldavalt üheks maailma suurimaks inseneride kogukonnaks.

GrabCAD on Arengufondi rahvusvahelise äri inkubaatori SeedBooster kasvandik.

lisainfo: 

andrus.oks[A]arengufond.ee, investeeringute ekspert

1.-2. detsembril toimub Tallinnas idufirmade loojatele suunatud avaüritus Wantrepreneur 2 Entrepreneur, kus jagavad teadmisi rahvusvaheliselt tunnustatud ettevõtjad ja Eestis edu saavutanud alustavad ettevõtjad. Tegemist on esimese seminariga Eesti-Soome ettevõtlusteemalisest üritustesarjast Start Smart.

„Programmi esimene üritus keskendub ettevõtlusega alustamisele, sest oleme Eestis märksa vähem ettevõtlikud kui teistes Euroopa riikides,“ põhjendas Eesti Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko. ”Soovime Start Smart üritustesarjaga innustada algatusvõimelisi ja aktiivseid Eesti inimesi ettevõtlusega tegelema ning julgustame neid riigipiirist kaugemale vaatama. Toome siia maailma tipptegijad ning anname võimaluse õppida kohalike idufirmade praktilistest kogemustest.

Sama oluline on ka võimalus omavahel tuttavaks saada, mida üritustel igati soodustame,” ütles Technopolis Ülemiste arendusteenuste projektijuht Tõnis Pechter. Kahepäevasel seminaril Wantrepreneur 2 Entrepreneur saavad osalejad ammutada teadmisi ettevõtte loomisest, õige äriidee leidmisest ja arendamisest, investorite kaasamisest ning näpunäiteid valdkonna tippudelt oma ettevõtte paremaks käivitamiseks.

Samuti jagavad ettevõtlusega alustamise kogemusi tänaseks edukate idufirmade loojad. Avaüritusel jagavad oma teadmisi Mark Turrell, kes pärjati maailma majandusfoorumil 2008 tiitliga tehnoloogiapioneer , ning rohkete idufirmade käivitaja ja nõustaja Andrew J. Scott.

Lisaks nimetatud esinejatele astuvad üles paljusid Silicon Valley’s tegutsevaid ettevõtteid nõustanud jurist Richard Horning, laialdase tööstusdisaini ning loomemajanduse kogemusega Riikka Lindström, produtsent Kris Haamer, tehnoloogiasiirdega tegeleva ettevõtte Curonia Research tegevjuht Ardo Reinsalu, mitmeid Eesti idufirmade meeskondi nõustanud Riina Einberg, Eesti Arengufondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko ning veebipõhiste kodulehtede loomise vahendi Edicy.com kaasrajaja ja disainer Tõnu Runnel.

„Avaüritus annab Soome ja Eesti ettevõtlikele inimestele võimaluse omavaheliste sidemete loomiseks, kuna Soome-Eesti koostööst sündinud idufirmasid hetkel praktiliselt pole. Kuna mõlemas riigis on säravaid alustavate ettevõtete edulugusid ning tipptasemel tegijaid, siis võib koostööst midagi suurt ja eredat sündida,“ loodab EASi Startup Eesti programmi juht Tõnis Mäe. Üritusele saab registreeruda siin  ning on huvilistele tasuta.

Töökeeleks on inglise keel. www.start-smart.me seminarid on osa programmist, mida korraldatakse projekti Finest Startup Development Programme raames. Kuni 2013. aasta augustini peetakse programmi raames Eesti ja Soome ettevõtlikele inimestele suunatud seminare, töötube ja kontaktiloomeüritusi. Kasvuettevõtete loomist kaaluvatele inimestele korraldatakse töötube, kus oma teadmisi täiendada ja vajalikke koostööpartnereid leida.

Projekti Finest Startup Development Programme partneriteks on Eesti Arengufond, Aalto Ülikooli majanduskooli väikeettevõtete üksus, EAS, EASi veetava Eesti ettevõtluskonkursi Ajujaht korraldaja BDA Consulting ning Technopolis Ülemiste. Projekti kaasrahastatakse Interreg IV A Program 2007-2013 vahenditest.

Lisainfo:

mariliis.lind[A]arengufond.ee Eesti Arengufondi projektikoordinaator, tel 5622 5325

Indrek Anepaio EAS programmi PR Indrek.anepaio@eas.ee tel 5208 074

Arengufond, EAS, BDA Consulting ja Technopolis Ülemiste ühendavad jõud, et koostöös soomlastega suurendada regiooni ettevõtlikkust.

Eesti Arengufond käivitas koostöös Aalto Ülikooli Ettevõtluskeskuse (Soome), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse, BDA Consultingu ja Technopolis Ülemistega Soome-Eesti koostööprojekti "FinEst Startup Development Programme”, mille eesmärk on kasvatada ja toetada piirkonna ettevõtlikkust. Programmi raames pakutakse alustavatele IT-, biotehnoloogia-, energeetika- ja loomemajandusettevõtjatele koolitusi ja töötubasid ning mentorlus- ja võrgustumisvõimalusi.

Projekti partneritel on aktiivne roll siinse startup-maastiku kujundamisel ning ühise egiidi all soovitakse alustavatele ettevõtjatele suunatud teavitus- ja koolitustegevusi koordineeritult ellu viia. Riskikapitaliinvesteeringute pakkujana on Eesti Arengufond viimase 4 aasta jooksul andnud tõuke mitmete Eesti päritolu startuppide kasvule. BDA on Eesti suurima äriplaanikonkursi Ajujaht elluviija, EAS ettevõtjatele erinevate toetusmeetmete pakkuja, Technopolis Ülemiste ärialustus- ja arendusteenuste pakkuja ning Aalto Ülikooli Ettevõtluskeskus on üks Lõuna-Soome suuremaid ja aktiivsemaid ettevõtluskeskusi.

Kahe aasta jooksul korraldatakse Soome ja Eesti ettevõtjatele 13 suuremat temaatilist koolitust, mis keskenduvad ettevõtte alustamise eri aspektidele, nt ärimudeli loomine, meeskonna struktureerimine, rahvusvahelistele turgudele liikumine jm, töötube ning igakuiseid võrgustumisõhtuid.

Startup-maastiku laiapõhjalise arengu soodustamiseks kaardistatakse Lõuna-Soome ja Eesti startup-maastiku toimijad, kelleks on nettevõtjad ning erinevate ettevõtetele suunatud tugiteenuste ja finantsvõimenduse pakkujad.

Projekti avaüritus toimub 1.-2. detsembril Tallinnas, mille kohta saab lähiajal infot aadressilt: www.fineststartups.eu ja www.arengufond.ee

Projekti kaasrahastatakse EL Regionaalarengu Fondi Kesk-Läänemere INTERREG IVA programmist.

Mari-Liis Lind, projekti koordinaator, mariliis.lind[A]arengufond.ee

Tehnopol, Arengufond ja SeedForum käivitasid Läänemere regiooni ettevõtluskeskkonda ühtlustava projekti Single CBR Home Market.

Projekti eesmärgiks on suurendada Kesk-Läänemere piirkonna ettevõtete läbilöögivõimet, avades neile uksi eksportturgudele, avardades ligipääsuvõimalusi investoritele ning pakkudes inkubatsiooniteenuseid piiriüleselt.

Projektis osalevad Eestist Tallinna Teaduspark Tehnopol, Arengufond, Seed Forum Eesti; Lätist Valmiera äriinkubaator, Läti Riiklik Regionaalarengu Agentuur, Seed Forum Läti, Society KBI; Soomest Aalto Ülikooli ettevõtluskeskus.

Projekt käivitati Läti, Eesti ja Soome koostöös, et lahendada kohalike väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja rahvusvahelistumise probleeme. Probleemideks on näiteks riikidevahelised erinevused äriseadustikus, ärieetikas ja kultuuris, vähene ligipääs kapitalile ning rahvusvahelise kogemusega ettevõtjate puudus, kes oleksid valmis uusi tulijaid kompetentselt aitama. Selle tulemusena jäävad Läänemere regiooni riikide paljud innovaatilised ettevõtted kohalikuks ning nende teenuseid ja tooteid ei suudeta piiride üleselt turustada.

Projekti tulemusena ühtlustatakse Kesk-Läänemere regiooni ärikeskkonda nii, et kogu regiooni saaks käsitleda ühtse esmaturuna. Selle saavutamiseks töötavad partnerid oma riikide ettevõtluspoliitikate ning -toetusmeetmete parendamise ning ühtlustamise suunas.

Samuti luuakse ühine platvorm ettevõtete ja investorite kohtumiseks läbi Seed Forum ürituste kõikides riikides. Inkubaatorid arendavad välja ning käivitavad piiriülese inkubatsiooniprotsessi aitamaks oma ettevõtetel kuluefektiivsemalt ja mugavamalt jõuda välisturgudele.

Projekt rakendatakse perioodil 2011 – 2013 ja seda rahastab EL Regionaalarengu Fond Interreg IVA programmist.

Lisainfo: kylle.tarnov[A]tehnopol.ee, Tehnopol, + 372 56 800 221

Arengufond ja kaasinvestor Andres Kall investeerivad 300 000 eurot ettevõttesse SelfDiagnostics.

Selfdiagnostics on Marko Lehese ja Indrek Tulp'i loodud tehnoloogiaettettevõte, mille eesmärgiks on arendada ja tuua turule kodus kasutatav meditsiiniline kiirtest nakkusahaiguste tuvastamiseks.

Marko Lehese sõnul keskendutakse hetkel koostöös prof Ülo Langeli poolt juhitava rahvusvahelise teadusgrupiga maailmas ainulaadse tehnoloogilise platvormi arendamisele, mis loob aluse meditsiiniliste kiirtestide arenguks. Testid oleks sama hõlpsasti kasutatavad, kui seda on praegused kodused rasedustestid.

Koduste testide kasutamine võimaldab haiguste diagnoosi varajases faasis, mis suurendab ravivõimalusi ning vähendab ravikulusid. Eelisteks teiste sarnaste toodete ees on kättesaadavus apteekides ja multifunktsionaalsus, kuna ühe testi sisse oleks koondatud mitme nakkuse esmase tuvastamise võimalus. Testide müügile tulek on planeeritud 2014-2015. aastasse.

Ettevõte kasvas välja Arengufondi rahvusvahelise äri inkubaatorist SeedBooster. Arengufondi investeeringute ekspert Andrus Oksa sõnul on Selfdiagnostics järjekordne inkubaatori vilistlane, kellele Arengufond paneb suured ootused pärast GrabCADi ja Sportlyzeri edukat starti.

Tehingut aitas sõlmida Sorainen advokaadibüroo. 

Eesti Arengufond on Riigikogu mõttekeskus, mis teostab tulevikuseiret, ja investeerimisfond, mis investeerib uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse.

SelfDiagnostics OÜ on viieteistkümnes ettevõte Arengufondi investeerimisportfellis. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks otsib Arengufond projektidesse alati ühe või mitu varase faasi kaasinvestorit, kellega investeeritakse ettevõtetesse võrdsetel tingimustel.

Lisainfo:

Andrus Oks, Arengufondi investeeringute ekspert, andrus.oks[A]arengufond.ee, mob 508 7123

Marko Lehes, SelfDiagnostics tegevjuht, marko.lehes[A]selfdiagnostics.eu

Kuula:

• SelfDiagnostics Keskpäevatunnis (Kuku raadio, 19.05.2011)