Investeerimine

Eesti Arengufond liigub uutes investeeringutes veelgi varasemasse ettevõtlusfaasi ning investeerib tärkavatesse ettevõtetesse Sportlyzer ja Inner Circle kokku kuni 3 mln krooni.

Sportlyzer arendab rahvusvahelisele turule veebikeskkonda, mis viib tervisesportlased kokku treening- ja motivatsioonitarkvaraga. Seni on lahendatud internetis päeviku pidamine, Sportlyzeri eesmärgiks on muud treeningsoovitused ja tagasiside tarkvaraliselt automatiseerida, tagamaks tervisesportlastele teenus sõltumatult nõustajate tunnipalkadest, ajagraafikutest ja asukohtadest. Sportlyzer on läbinud Arengufondi rahvusvahelise äri inkubaatori SeedBooster, kus lihviti äriplaani ja selle elluviimise taktikat kuni täpsete eesmärkideni-verstapostideni välja. Sportlyzeri meeskonda veab Vomax-i asutaja Tõnis Saag ja selles lööb kaasa CV Online ja Nagi asutaja Jüri Kaljundi. Kaasinvestorina tugevdab meeskonda Rein Lemberpuu, kes on Playtechi endine tegevjuht.

Inner Circle positsioneerib ennast müravaba Facebook'ina. Ettevõtte ambitsiooniks on luua kasutajasõbralik, kuid erinevalt Facebookist privaatne keskkond grupisuhtluseks ja sellega maailma minna. Inner Circle kaasasutaja on Allan Martinson ning tiimi veab kunagine Delfi Eesti-poolne juht Andrus Raudsalu. Asutajate meeskond kaasas Arengufondi kõrval erasektori investoritena ASi Regio (tegevjuht Teet Jagomägi) ja Live Nature Eesti OÜ (juhatuse liige Raivo Vare).

Arengufondi investeeringute divisjoni juhi Heidi Kakko sõnul on Sportlyzeri ja Inner Circle näol tegu seemnefaasi investeeringutega, kus prototüüp või ärimudel on alles katsetamisel.

"Väga varajase faasi startupidel on raha kaasamisel raskusi kogu maailmas, siinse riskikapitalituru arendajana suuname veelgi rohkem tähelepanu teovõimelistele meeskondadele ja väga noortele ettevõtetele. Alguses pole startup-ettevõtetesse investeeritavad summad suured, kuid aja jooksul turu hõivamisel kapitalivajadus kasvab ning selleks on vaja täiendavaid investeeringuid teha.

Näiteks portfelliettevõte Massi Miliano, millesse Arengufond sisenes aasta tagasi, on toonud tulemusi, mis veensid olemasolevaid ja lisandunud investoreid täiendavaks investeeringuks mahus üks miljon eurot,” kommenteeris Heidi Kakko uusi investeeringuid.

Eesti Arengufond on ellu kutsutud Riigikogu poolt, et teostada tulevikuseiret ja investeerida uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks kaasatakse projektidesse alati üks või mitu erasektori kaasinvestorit, kellega investeeritakse ettevõtetesse võrdsetel tingimustel. Arengufondis tegutseb ka rahvusvahelise äriinkubaator SeedBooster, kus arendatakse ambitsioonikate projektide ärimudeleid ja suurendatakse seeläbi nende investorvalmidust ja turupotentsiaali.

Lisainfo:

heidi.kakko[A]arengufond.ee, Arengufondi investeeringute juht, tel 6161 085

2008. aastal tegi Arengufond oma esimese investeeringu Smartpost OÜ'sse iseteeninduslike pakiautomaatide tehnoloogia arendamiseks, rahvusvaheliseks müügiks ning pakiautomaatide võrgu väljaehitamiseks Eestis. 2009.a. teises pooles saavutas käivitatud pakiautomaatide võrk kiiresti olulise turuosa Eesti eraisikute pakkide edastamise turul. Smartpost OÜ positsioneeris ennast tehnoloogiaettevõttena, mille juures pakiautomaatide võrk oli vajalik tehnoloogia arendusplatvormina, müügireferentsina ning käibekapitali teenimiseks.

Käesolevaks hetkeks on ettevõte saavutanud piisava tuntuse ning on tegemas olulisi edusamme tehnoloogia müügiks välisturgudel, mistõttu ettevõtte omanikud nõustusid sobiva pakkumise laekumisel Eestis opereeritava automaadivõrgu müümisega. 30. juunil 2010 allkirjastas Smartpost OÜ Soome postiettevõttega Itella äriüksuse müügilepingu, millega jõuti olulise teetähiseni ettevõtte arengus - logistikaüksuse eduka müügini. Eesti Arengufond Smartpost OÜ osanikuna on ettevõtte arenguga rahul ning aitab ettevõttel seada uusi edusamme pakiautomaatide tehnoloogia siirdamisel juba välisriikidesse.

Villu Zirnaski intervjuu Meelis Koikiga Venture Labis (Saldo 07.2010): Neli aastat Hiinas elanud ja töötanud Meelis Koik räägib, millega peaks arvestama ettevõtja, kes soovib Hiinas või hiinlastega äri ajada. Koik soovitab suhtuda suure lugupidamisega riigiametnikesse ja varuda kuhjaga kannatust, sest lihtsamadki toimingud võivad seal palju aega võtta.

Seltskond, kes oli kogunenud Arengufondi VentureLab semi­narile "Hiina äri eripärad", oli väike. Aga asjatundlik, nagu peagi selgus - esinema kutsutud Meelis Koigi jutt vallandas ebaeestlaslikult palju küsimusi, vahemärkusi ja täiendusi. Ainus viga, et sellesse ruumi kogunenud kümmekond inimest moodustasid olulise osa Hiinaga äri ajavatest eestlastest - väga palju rohkem neid ei olegi.

Küllap olete juttu sellest, kuidas Hiina tähtsus maailmamajanduses muudkui kasvab, kuulnud korduvalt. Päris uudis ei tohiks kellelegi enam olla ka fakt, et Hiina on mitte ainult allhanketurg, vaid ka paljude uute nutikate ettevõtete asukohamaa ja kasvava sisenõudlusega paik. Eesti kaubavahetus Hiinaga, rääkimata inves­teeringutest sinna või sealt siia, on samal ajal tagasihoidlik. Liiga tagasihoidlik.
Üks erandeid on Sauel metsaveo-ja põllumajandustehnikat tootev aktsiaselts Fors MW, kus Meelis Koik juhib ostu- ja allhankeosakonda. Fors MW-l on Hiinas kümmekond allhankijat ja nendega tegelev tütarettevõte Shanghais, ta peab Hiinal silma peal ka kui võimalikul eksporditurul.
Enne Fors MW-d töötas Koik kaks aastat meditsiinilasereid tootva USA firma Sybaritic juhatajana Hiinas ja kaks aastat mobiilsidevahendite detaile tootva Rootsi firma Nolato vaneminsenerina.

Kas Hiinasse tööle viis sind ammuse Hiina-huvi realiseerimine või oli tegu juhusega?
See oli juhus. Ühel päeval kuus aastat tagasi helistas tuttav ja küsis, kas ma tahan minna Hiinasse tööle. Pikalt ma ei mõelnud, rääkisin perega läbi ja tegime otsuse minna. Eks maailmas ringi vaatamise ja kogemuste saamise mõtet olin ma varemgi veeretanud, aga Euroopat ja Ameerikat silmas pidades.
Kõhklusi esialgu muidugi oli - et mis meid seal ees ootab -, aga need hirmud kadusid ära, kui tehast ja elamistingimusi kohapeal vaatamas käisin. Täiesti normaalne koht.

Kui pika ajaga tasuks Hiinasse sisseelamisel arvestada? Kaua aega võtab Hiina äri eksperdiks saamine?
Hiina äri eksperdiks ei loe ma ennast siia­maani, aga neli aastat kohapeal elamist annab päris korraliku teadmise ja kogemuse. Eksperdiks saamine nõuab rohkem aastaid, aga siis tekib mingil hetkel oht, et samastud liialt sealse ühiskonnaga ega oska enam näha võimalusi ja riske kõrvaltvaataja pilguga.

Kui tõsine takistus on Hiinas äri ajades keelebarjäär?
Hiina keel on eestlasele suhteliselt lihtsalt õpitav. Nagu iga keelega, jääb ka hiina keel kiiremini külge, kui sa saad seda kasutada. Alustasime eraõpetaja abil õppimist just sõnadest ja väljenditest, mida kõige rohkem vaja läheb. Grammatiliselt on hiina keel lihtne, keeruline on see, et eritähenduslikud sõnad on sarnase kõlaga, nendega võib mööda panna. Aga lohutuseks võib öelda, et see on ka hiinlaste endi jaoks probleem - ka omavahel rääkides küsivad nad asju mitu korda üle ja seletavad pikalt.
Hiina keele mitteoskamine äriajamist ei takista. Igas ettevõttes on keegi, kes räägib inglise keelt. Tõsi, esimesel korral võib olla probleem nendest aru saamisel, kuna aktsent on väga tugev.

Hiina suunal oled sa töötanud USA ja Rootsi ettevõtetele, nüüd Rootsi omanikule kuuluvale Eesti firmale. Kui palju oled sa kohanud Eesti ettevõtjaid, kes Hiinas midagi suurt teevad või otsivad selleks tõsiselt võimalusi?
Kui töötasin Pekingis, kutsus sealne Eesti saatkond kohapealseid eestlasi, sealhulgas mind, külalistele linna näitama ja kohalikest oludest rääkima - huvilisi Eestist ikka käis, aga ühtki tõsist ja suurt ettevõtmist ma ei teagi. Võib-olla Ingvar Kupinski eestvedamisel loodud Inkspinl on Eesti kapitali kõige suurem ettevõtmine Hiinas (Inkspinl on Ambient Sound Investmentsi rahastatud ettevõte, mis töötab välja lahendust tasuta videokõnede pidamiseks koduse teleri kaudu - toim).

Kui head eeldused Eestil on, et Hiina majanduslikku tõusu enese majanduse hüvanguks ära kasutada?
Kui kellelgi on hea äriidee, siis selle realiseerimist Hiinas võib loomulikult proovida. Füüsiliste esemete tootmine on keerulisem, sest see nõuab rohkem kapitali ja muud panustamist. Eesti võimalusi näen ma rohkem internetipõhistes või tarkvaratoodetes ja -teenustes.

Kas Eesti võiks läbi lüüa kui Hiina värav Euroopasse?
Me ei jää Hiina Euroopa-teele. Hiinast tuleb kaup suuremalt jaolt mereteed pidi ja jõuab mujale Euroopasse enne kui siia. Mida Eesti raudtee ja sadamad püüavad teha, on olla Hiina kaupade väravaks Venemaa lääneosa linnadele - raudteeühendus Hiinast läbi Venemaa hästi ei toimi. Kui siin arukalt asju ajada, siis selles nišis on Eestil küll võimalus.Lennutransport jääb ikka põhiliselt inimeste ja valitud kaupade vedamiseks. Päris masstoodangu vedamiseks on lennutransport liiga kallis.

Kui võrrelda erinevate Euroopa rahvaste ja ameeriklaste kultuuritausta, siis kui hästi eestlaste oma hiinlastega äri ajami­seks sobib?
Eestlastel on üks eelis - me oleme samuti läbi teinud kiire majandusliku arengu alates 1990ndatest ja Hiina, kus on käimas sarnane areng, on meile seetõttu arusaadavam. Loomulikult on mastaabid väga erinevad ja muidki erinevusi jagub, aga see kogemus aitab Hiinas toimuvast paremini aru saada.

Millised välisriigid on Hiinas oma kogukondadega kõige tugevamalt esindatud?
Seal on inimesi kogu maailmast. Pekin gis oli välismaalasi paari aasta eest um bes 400 000. Suurematel rahvastel - sakslastel, brittidel, ameeriklastel - on lastele oma koolid. Ka rootslastel on oma kool, aga nad ei pidanud selle taset väga heaks, 2000 rootslast ei anna vist hea kooli rajamiseks veel piisavat kriitilist massi.

Soomlasi on veelgi vähem, neil polnud Pekingis ka omakeelset kooli. Väga palju -saja tuhande ringis - on Pekingis venelasi. Loomulikult on väga palju korealasi ja jaapanlasi, nad on Hiinasse teinud suuri investeeringuid juba pikka aega.

Eks see võit ole toodete ja teenuste osas väga erinev. Võiduga kaasnevad ka alati omad riskid, mida tuleb arvestada.Tööjõud muutub Hiinas kallimaks, aga mitte kiiresti, sest väikelinnades ja maapiirkondades on odavat tööjõudu küllaga. Tootmist suurlinnadest väikelinnadesse ja maapiirkondadesse viies saab tööjõukulusid veel hästi madalal hoida.

Teine lugu on toorainetega - need on Hiinas natuke odavamad, ühed rohkem, teised vähem, aga üldiselt järgib nende hind ikka maailmaturu trendi.

Mis jüaani kursist saab? Kui kurss kunagi vabaks lastakse, siis mis see Hiina all­hankijate konkurentsivõimega teeb?
Jüaani kurss ongi ilmselt kõige suurem oht Hiinast kauba toomise kasulikkusele. Kuna euro on viimasel ajal kõvasti nõrgenenud, hakkab Hiina kauba eurotsooni toomise kasulikkus kohati juba küsita­vaks muutuma.
Kui jüaan dollarist vabaks lastaks, nagu ameeriklased väga soovivad, läheksid Hiina tooted päris kalliks. Ükskord laseb Hiina jüaani kursi kindlasti vabaks, aga ei usu, et lähitulevikus, sest see annaks Hiina ekspordile väga tugeva hoobi. Praegu on Hiina eksport võrrel­des SKPga veel liiga suur, Hiina ei saa endale seda eksporti tapvat sammu lubada.

Juhtusin hiljuti lugema üht Prantsuse majandusteadlase Guy Sormani kolumni, kes kirjutas, et Aasia edasiminek on seni paljuski seisnenud läänelike väär­tuste ülevõtmises. Kas sinu Hiina-kogemus ütleb ka, et sealne majandusareng tähendab eelkõige läänelikumaks muutumist?
Kui kukuksid järsku keset Hiina suurlinna, siis ega esimese hooga oskaks arvata, kuhu oled sattunud - inimeste järgi saaks arvata, et kuskile Aasiasse, aga majad, autod jmt sobivad ükskõik millisesse maailma suurlinna. Aga maal, väikestes külades, on ikka alles ka traditsiooniline Hiina.

Kas läänestumine avaldub ainult tarbimi­se tasemel või tungib vaikselt ka ärisuhe­tesse ja juhtimisse? Lugesid üles hulga Hiina eripärasid, kas need on viimase viie­kuue aastaga kahanenud?
Töö-ja ärisuhtluses ei ole ma erilisi muutusi täheldanud. Siiski on vaikselt läänelikumaks muutunud etiketid, seda just vä­lismaalastega suheldes. Ka Hiina riik teeb jõupingutusi äriprotseduuride, maksu-ja raamatupidamisreeglite lihtsustamiseks, et olla rahvusvahelistele investoritele vastuvõetavam ja arusaadavam.

Hiina äri eripärad

• Hiina ettevõtetele on omane selge ja paljutasemeline hierarhia. Raha (palk) on inimeste­le suur motivaator, kuid hästi toimivad ka mitterahalised motivaatorid - näiteks kõlavama ametinimetuse andmine. Tiitlid ja muud staatust näitavad atribuudid - auto, autojuht, assistent, alluvate arv jmt - on tähtsad.
• Hiinlasest alluv ei ütle juhile kunagi "ei". Seepärast tasub korralduste andmisel koheselt kontrollida, kas sinust saadi õigesti aru.
• Korraldused peavad olema täpsed: kõik korraldused täidetakse üldiselt väga kiiresti, kuid omapoolse initsiatiivi üles näitamine korralduste tõlgendamisel ei ole hiinlastele omane.
• Hiinlastele on oluline "mitte kaotada oma nägu", seepärast ärge sundige neid tunnistama oma vigu, eriti teiste kuuldes - see ei ole tulemuslik.
• Isiklikud suhted juhi ja alluva vahel on väga tähtsad. Juhi isiklik tähelepanu tekitab alluva­tes usalduse, juhi usaldust tunnetavad töötajad võivad olla väga pühendunud.
• Varuge aega, et äripartnerit tundma õppida. Esmast abi partneri tausta uurimiseks võib küsida EASi esindusest Shanghais (esinduse hiinlastest töötajad saavad kontrollida part­neri veebilehte ja teha paari kontrollküsimusega telefonikõne ettevõttesse), kuid põhjaliku­maks taustauuringuks on kõige otstarbekam ise kohale sõita.
• Hiinlastele meeldivad kontaktid isiklikul tasemel, kohtumised näost näkku. Usalduslike suhete loomiseks on väga tähtsal kohal ühineja rikkalik lõuna- või õhtusöök.
• Läbirääkimised on hiinlaste jaoks terve teadus, seepärast valmistuge läbirääkimisteks põhjalikult. Kõik on läbiräägitav, aga kokkuleppele jõudmiseks võib vaja minna mitmeid kohtumisi.
• Kontrollige alati, kas teist on õigesti aru saadud. Tihe koostöö ja pisidetailide seletamine vähendab probleeme tulevikus.
• Käivitades Hiinas mahukamat äriprojekti, tasub kasutada n-ö Jaapani stiilis lähenemist - viia alguses kohale kõik inimesed, keda projektiga seoses vaja võib minna, ja saata probleemide lahenemisel mittevajalikuks muutuvad hiljem koju tagasi. Suur delegatsioon näitab vastaspoolele, et suhtute ettevõtmisse täie tõsidusega. See ei pruugi ka kallimaks minna kui lähenemine, kus esialgu saadetakse kohale üksik projektijuht, kes peagi hakkab abiväge juurde nõudma.
• Suhtuge riigiametnikesse lugupidavalt ja olge nendega suheldes kannatlik. Riigiametnikud on Hiinas tähtsad tegelased.
• Järgige seadusi, nende vastu eksides on Hiinas suhteliselt lihtne eeluurimise ajaks vangi sattuda. Seadusandlus võib teatud osades piirkonniti erineda.
• Hiinas äri tehes on hädavajalik mõelda oma autoriõiguste kaitsele ja know-how hoidmisele.

Mobiilse parkimise makseplatvorm Now! Innovations võitis globaalse startup ettevõtete konkursi Innovate100 Tallinna etapi. Teiseks valiti GrabCad, kes on CAD-inseneride platvormi arendaja ning kolmanda koha pälvis Nutiteq, kes töötab välja asukohapõhiseid teenuseid. Kõik kolm on ambitsioonikad Eesti ettevõtted, kes näevad tervet maailma oma turuna.

Innovation100 Tallinna etapi rahvusvahelisse kohtunikekogusse kuulusid Kaushal Chokshi Quickstart Globalist; Stephanie Bouchet RougeFrogist, Mike Sigal Guidewire Groupist, Heidi Kakko Eesti Arengufondist, Andrei Korobeinik Rate Solutionsist, Allan Martinson MTVPst ja Margus Uudam Ambient Sound Investmentsist.

Tallinna etapi võiduga pääses Now! Innovations saja uunduslikuma ettevõtte sekka, mis tagab neile enesetutvuse aja Best Buy, Microsofti, eBay jt sarnaste suurettevõte juures.

Guidewire Group korraldatav globaalne võistlustesari Innvovate100 toimub lisaks Tallinnale veel mitmekümnes linnas üle maailma. 

Lõplik paremusjärestus Innovate100s selgub aasta lõpus, kui piirkondlikud etapid on peetud.

Pildil: Now! Innovationsi juht Kalju Rüütli ettevõttest ülevaadet andmas. 

Globaalselt parimate startup ettevõtete edetabel pannakse kokku võistlussarja korraldaja Guidewire Group G-score meetodi põhjal, mida kombineeritakse riskikapitalistide eksperthinnangutega. Globaalse alustavate ettevõtete konkursi Innovate100 maaletooja on Eesti Arengufond.

Lisainfo:
Andrus Oks, Arengufondi investeeringute ekspert, andrus.oks[A]arengufond.ee, mob 508 7123

Inseneridele 3D mudelite veebiraamatukogu ning teenusekeskkonna looja GrabCAD kaasas riskikapitali investeeringuna 4 miljonit krooni. Asutajate Hardi Meybaumi ja Indrek Naruski kõrval on ettevõtte uuteks osanikeks Eesti Arengufond ja Astrec Baltic. GrabCADi eesmärgiks on kolme aastaga tõusta maailmas CAD-inseneride internetikeskkonnaks nr 1.

GrabCAD tahab maailmas levitada 3D CAD (computer-aided-design) mudelite taaskasutamise mõtet. Inseneridel kulub oluline osa tööajast selleks, et projekteerida juba mujal joonise kujul olemasolevaid tooteid või detaile. Selliste jooniste kättesaadavaks tegemine teistele annab inseneridele võimaluse tegeleda rohkem unikaalsete toodete ja detailide loomisega.

GrabCAD on Arengufondi rahvusvahelise äriinkubaatori SeedBooster kasvandik ja üks esimesi seemnefaasi investeeringuid portfellis. Arengufondi investeerimisekspert Andrus Oksa sõnul on Arengufondi äriinkubaatoris lihvitud GrabCADi äriplaani, pandud kokku rahvusvahelist koostöövõrgustikku ning aastaga on GrabCAD saanud investeerimisküpseks.

GrabCADi kaasasutaja Hardi Meybaumi kinnitusel on aasta jooksul tõestatud reaalsete tellimustega, et interneti kaudu on CAD-teenuste osutamine võimalik. "Et astuda ettevõte arengus järgmine suur samm, kaasasime ettevõttesse lisakapitali. Järgmiseks väljakutseks on CAD-mudelite raamatukogu ja teenustekeskkonna arendus, mis valmib 2010. aasta lõpuks. Lisaks on juba sõlmitud koostöölepped Eesti tootmis- ja insenerivaldkonna
ettevõtetega ning läbirääkimised käivad Eesti ja Skandinaavia tehnikaülikoolidega, kellest saavad järgmise arendusetapi esimesed kasutajad ning kaasarääkijad," tutvustas Meybaum GrabCADi tulevikuplaane.

Ka GrabCADi meeskond kavandatakse rahvusvaheline: hetkel on ettevõte nõustajate seas arhitekt Uus-Meremaalt ning CAD-valdkonna ekspert USA'st. Tulevikus jääb arendus tõenäoliselt Eestisse, kuid müügiosakond asub Eestist väljas.

Sõltumatuks erasektori poolseks kaasinvestoriks GrabCADi on Motors24.ee omanik ja telekommunikatsioonitehnoloogia ettevõte Astrec Baltic, kes investeerib GrabCADi samadel tingimustel Arengufondiga.

Astrec Baltic juhatuse liige Marek Kiisa kommeneeris investeerimisotsust: "GrabCADis näen uut ja innovatiivset tööriista globaliseeruvas tehnoloogiamaailmas, millest ka insenerina omal ajal ise puudust tundsin. Väljatöötud e-lahendus tootja ja inseneri-arhitekti vahel vähendab hüppeliselt toote turuletoomise aega ja kulu"

Eesti Arengufond on ellu kutsutud Riigikogu poolt, et teostada tulevikuseiret ja investeerida uut moodi mõtlevatesse ambitsioonikatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse. GrabCAD on seitsmes ettevõte Arengufondi investeerimisportfellis. Kohaliku riskikapitalituru elavdamiseks otsib Arengufond projektidesse alati ühe või mitu kaasinvestorit, kellega investeeritakse ettevõtetesse võrdsetel tingimustel.

Arengufondis tegutseb ka rahvusvahelise äriinkubaator SeedBooster, kus arendatakse ambitsioonikate projektide ärimudeleid ja suurendatakse seeläbi nende investorvalmidust ja turupotentsiaali.

Lisainfo:

Hardi Meybaum, GrabCADi kaasasutaja, hardi[A]grabcad.com, mob 56900643
Andrus Oks, Arengufondi investeeringute ekspert, andrus.oks[A]arengufond.ee, mob 508 7123
Marek Kiisa, Astrec Baltic OÜ juhatuse liige, marek.kiisa[A]astrec.com,
mob 5020850

Eile toimunud Ajujahi lõpukonkursil pälvis Skype'i ja Arengufondi Maailmavallutaja auhinna koos 50 000-kroonise stardirahaga Click&Grow, kelle äriplaaniks on viia eestlastele omane "potipõllundus" 21. sajandi tasemele ning levitada seda üle maailma.

Click & Grow on nimetus elektroonilisele taimepotile, kus seemned on istutatud “tarka” kassetti, kus on olemas õige toitainete koostis ja mis ise automaatselt reguleerib vee ja väetise kogust mullas, tagades nõnda taimedele optimaalsema kasvu. Hea disainiga, igasse tänapäevasesse kodusse sobivat seadet kavatsetakse hakata müüma Amazoni ja Ebay vahendusel, aga ka aia- ja kodukujunduse disainpoodides.

Arengufondi investeeringute juhi Heidi Kakko sõnul langes Arengufondi valik Click&Grow’le, sest äriplaani kohaselt kavatseb meeskond uut toodet kogu maailmas müüa nii interneti kui edasimüüjate kaudu. „Ajujahi võistluse raames arenes projekt äriidee tasandilt jõudsalt edasi: Click&Grow’l on nutikas toode, mille ostujärjekorras on juba kümneid edasimüüjaid ja tuhandeid huvilisi,“ rõhutas Heidi Kakko. Elluviimise seisukohast on oluline ka asjaolu, et juba on asutajatest meeskonnale oma teadmiste ja rahaga toeks astunud riskikapitali pakkuvad investorid, kes usuvad toote edusse.

„Maailmavallutajate auhinna mõte on panna alustavaid ettevõtjaid oma riigipiiridest kaugemaid sihte seadma. Eestist on võimalik edukaid rahvusvahelisi ärisid kasvatada ja konkursil osalenud ideedest nägime Click&Grow’l selleks kõige rohkem potentsiaali. Nende tootel on suurepärases tasakaalus nii idee, tehnoloogiline lahendus kui disain,“ lausus Skype Eesti juht Sten Tamkivi.

Eriauhinna saaja valiti välja Ajujahi konkursile esitatud 1751 äriidee hulgast selekteeritud 20 parima seast. Skype'i ja Arengufondi Maailmavallutaja eriauhind anti üle noorte ettevõtlikkust ja innovatsiooni edendava konkursi Ajujaht auhinnagalal.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud ajutrust ja investeerimisfond, mis otsib Eesti uue kasvu allikaid ning investeerib rahvusvahelise potentsiaaliga Eesti tehnoloogia startup ettevõtetesse. Arengufond on Eesti Riskikapitali Assotsiatsiooni EstVCA ellukutsuja ja ambitsioonika ettevõtluse kultuuri edendaja Eestis.

Skype on tarkvara, mis pakub ülemaailmset suhtlemisvõimalust. Miljonid eraisikud ja ettevõtted teevad Skype'i abil tasuta hääl- ja videokõnesid, peavad tekstivestlusi ja vahetavad omavahel faile. Tänu soodsatele kõnehindadele kasutatakse Skype'i ka laua- või mobiiltelefonidele helistamiseks. Skype'i saab allalaadida oma arvutisse või mobiiltelefoni koduleheküljelt www.skype.com.


Lisainfo:
Heidi Kakko, Eesti Arengufond, 6161100, 56249959
Sten Tamkivi, Skype Eesti, 6408 297

Eesti ettevõtlussportlane Fits.me valiti 245 alustava firma seast Euroopa esinduslikuma interneti- ja veebikonverentsi The Next Web Start-up´ide võistluse 25 finalisti sekka.

Selle aastase The Next Web konverentsi korraldajad peavad võistlevate start-up´ide kvaliteeti tegevusajaloo kõrgeimaks. Eesti tegija kõrval on finaalis sellised tuntust kogunud ettevõtmised nagu Inbox2 ja Distimo, keda Fits.me on varem võitnud mainekal Euroopa visioonikonverentsil „Plugg. Samuti on Startup Ralli finaalis Buildor, kes võistles Fits.me-ga London Technolgy Summit´il.

27 - 29. aprillil 2010 Amsterdamis toimuv konverents The Next Web toimub viiendat korda. Next Web konverents toob kokku parimad ettevõtted Euroopast ja USA-st, et arutleda veebi tulevikutrendide üle. Konverentsil kogunevad ligi 1200 mõjukat e-kommertsi professionaali kolmeks päevaks, et saada inspiratsiooni ning teha äri.

The Next Web konverentsi jooksul saavad finalistid võimaluse tutvustada oma ettevõtet ülemaailmsele publikule, mis koosneb ekspertide žüriist, IT- ja tehnoloogia ajakirjanikest, riskikapitalistidest, blogijatest, toote-teenuse potentsiaalsetest kasutajatest, võimalikest exiti partneritest ja tuhandetest inimestest, kes vaatavad ettevõtteid tutvustavaid videoid tagantjärgi.

 Arengufondi investeerimisekspert Andrus Oksa selgituse kohaselt enamus start-upe unistavad võimalusest pääseda The Next Webi lavale ja Arengufond on uhke, et fondi portfelliettevõtte Massi Miliano kaubamärgiga Fits.me seda suutis.

Fits.me kaasasutaja ja tegevjuht Heikki Haldre sõnul tõmbab nii mainekal ettevõtlusvõistlusel finaalis võistlemine tähelepanu nii klientide kui investorite hulgas. Eriliseks teeb ürituse asjaolu, et konverentsi ajal avab Fits.me esmakordselt virtuaalsesse proovikabiini Ühendkuningriigi veebipoes Hawes & Curtis

Massi Miliano OÜ arendab kaubamärgi Fits.me all uudset robootikal põhinevat lahendust online rõivapoodidele. Rõivaste müük ületab 2010 aastal müügimahult kõiki teisi internetis müüdavaid kaubakategooriaid. Fits.me virtuaalne proovikabiin lahendab suurimat probleemi kõige suurema müügimahuga kategooria jaoks - proovikabiini puudumist.

Lahendust võimaldavaks alustehnoloogiaks on arvuti teel juhitav kujumuutev robotmannekeen. Ettevõtte eesmärgiks on saada teenusepakkujaks juhtivatele rahvusvahelistele online rõivakauplustele ning avada alustehnoloogia potentsiaalselt muudeks ärirakendusteks.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud, et teostada tulevikuseiret ning investeerida uutmoodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse.

Lisainfo:
http://thenextweb.com/conference/
Heikki Haldre, Massi Miliano tegevjuht, tel 566 11 119
Andrus Oks, Arengufondi investeerimisekspert, tel 508 7123

Uuendatud 13.03.2010! Fits.me valiti Pluggil parimaks euroopa start-up'iks 2010.

02.03.2010: E24 vahendab: Eesti ettevõtte Massi Miliano virtuaalse proovikabiini teenus Fits.me valiti maineka Euroopa visioonikonverentsi «Plugg» kahekümne lootustandvama alustava ettevõtte sekka.

Fits.me on Eesti ettevõtte Massi Miliano, Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi ja Tallinna Ülikooli biorobootika laboratooriumis loodav virtuaalne proovikabiin veebipõhisele rõivakaubandusele. Tehnoloogia, mis baseerub bio-robootikal, aitab lahendada interneti rõivamüügi suurimat probleemi - proovikabiini puudumist.

Praegu toimub USAs interneti vahendusel vaid 7 protsenti kogu rõivaste jaekaubandusest - võrdluseks arvutitest ja raamatutest müüakse interneti kaudu ligi 50 protsenti.

Eesti teadlaste saavutus aitab suurendada interneti kiireima kasvuga sektorit ning aitab oluliselt vähendada kulusid, mis on seotud internetist ostetud rõivaste tagastamise probleemiga.

Euroopa tuntumate riskikapitalistide, visionääride ja Majandus 2.0 ekspertide ees astutakse üles 11. märtsil Brüsselis. Euroopa visioonikonverents «Plugg» keskendub Euroopa alustavate ettevõtete eelistele, väljakutsetele ja andekamatele ärilahendustele. 

Lisaks võimalusele tutvustada oma tooteid ja teenuseid Euroopa ärieliidile antakse konverentsil välja Plugg Start-Up 2010. aasta peaauhind ja publiku lemmiku auhind.

13.03.2010: Hea meel tõdeda, et peauhinna saigi Fits.me!

Möödunud aasta oktoobris pälvis Fits.me Silicon Valley's toimunud alustavate IT-firmade innovaatiliste toodete/äriplaanide rahvusvahelise konkursi peaauhinna. Massi Miliano on Arengufondi portfelliettevõte.

Edukaks läbimurdeks peab innovaatilisel kasvuettevõttel olema lisaks tugevale ja huvipakkuvale tootele ka teadmine ja võimekus seda toodet rahvusvahelisele areenile viia. Kui ettevõtjal on olemas testversioonis toode, kuid seda ei ole veel rahvusvahelisel turul ostuhuvi osas kontrollitud, on erakapitali pakkumine vähene, sest isegi riskikapitalifondide jaoks on liiga varases faasis investeerimine liiga riskantne. Kuna noored innovaatilised ettevõtted on teadmistele põhineva majanduse peamiseks kasvumootoriks, siis tuleb riiklikul tasandil luua võimaldav lähenemine või ärimudel selliste ettevõtete kasvatamiseks.

Ehkki Soome on nii oma konkurentsivõimelisuse kui ka innovatsioonile suunatud investeeringute mahu poolest üks juhtivaid riike maailmas, on põhjanaabrid leidnud, et neil on siiski mitmeid nõrkusi, näiteks on uute innovaatiliste kiirekasvuliste ettevõtete arv Soomes liiga madal võrreldes riikidega nagu USA või Iisrael. Soome on keskkonnatingimuste võrdluses alla jäänud nii ettevõtjate ambitsioonikuse taseme kui reaalse tegevuse elluviimise edukuse osas. Keskkonnatingimuste analüüsi ja võimaliku lahenduse otsimise tulemusena jõuti Soomes Vigo programmi väljatöötamiseni.

Tekese poolt koordineeritud Vigo programmi eesmärgiks on kiirekasvuliste start-up ettevõtete arendamine uuteks kasvuettevõteteks nii, et rakendatud oleksid parimad reaalse rahvusvahelise kogemusega äriarenduseksperdid, kellega koos ettevõtted viiakse rahvusvahelisele turule ja kaasatakse laienemiskapital järgmise vooru investoritelt. Riigi tasandil on täiendavaks eesmärgiks Soome riskikapitaliturule lisajõu andmine ning rahvusvaheliste äriarendajate ning riskikapitalistide huvi suurendamine Soome kasvuettevõtete suhtes.

Programmi raames valiti välja 6 erineva valdkonna riskikapitaliinvestori profiiliga äriarendajat (nt. Cleantech invest, Lifeline Ventures jt), kes startup ettevõtetes võtavad aktiivse rolli nende juhtimistegevustes. Alles seejärel investeerib riiklik riskikapitali pakkuja Finnvera arendatavatesse ettevõtetesse seemnekapitali.

Püüdes sama skeemi Eestis rakendada: kui Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid sihtotstarbeliselt suunata kasvuettevõtete arendamiseks, võiks Eesti jaoks võistleva dialoogi käigus kvalifitseerida 3-6 rahvusvahelist äriarenduse ja/või riskikapitaliinvesteeringute kogemusega meeskonda (business accelerators), kellel on varasem edukas kogemus kasvuettevõtete rahvusvahelisele areenile viimises.

Äriarendusmeeskonnad valivad investeerimiseks hea potentsiaaliga start-up ettevõtted, millele tagatakse ELi struktuurifondide toetusraha vähemalt 3 aastaks. Äriarendaja/riskikapitaliinvestor investeerib start-up ettevõttesse ning võtab aktiivse rolli selle arendamisel juhatuse tasemel, saades vastu kuni 10% osalust ning riskikapitaliinvestorina teenib ta oma tootluse start-up ettevõtte väärtuse kasvult: eeldatavasti toimuks ettevõttest väljumine 5-10 aasta jooksul.

Skeemi Eestile kohandades ja nutikalt edasi arendades võiks see näiteks tähendada, et EL struktuurifondide vahenditest toetataks keskmiselt 10 start-up ettevõtet 20 miljoni krooniga aastas 3 aasta jooksul; äriarendajast erainvestor ning Arengufond investeeriksid omalt poolt ettevõtte arenguks vajaliku omakapitali. Eesmärgiks võiks siinkohal seada:

• 30 startup ettevõtte rahvusvahelistumine toetatud 
• 20 elujõulist kasvuettevõtet optimaalselt finantseeritud 
• 10 edukat väljumist investeeringutest

Kui Eesti majanduskeskkond oleks noorte innovaatiliste ettevõtete jaoks piisavalt atraktiivne, tekiks siia lisaks kohalikele ka välismaiste meeskondade poolt asutatud ümberasuvaid ettevõtteid, mis aitavad kaasa sünergia tekkele ja rahvusvahelistumisele. Kui Eestis küll maksueeliseid ei ole, kuid on olemas näiteks tugev IT-eduloo kuvand, tugevad valdkondlikud spetsialistid ning korraliku sillana finantseerimistugi kuni rahvusvahelise riskikapitali kaasamiseni, siis aitaks see ka kohalikke ettevõtjaid oma eesmärke kõrgemale seada.

Loe ka taustaks "Riikliku riskikapitali dilemmad 1"

Heidi.Kakko@arengufond.ee; investeeringute divisjoni juht

HEI / Karol Kallase intervjuu Arengufondi investeerimisekspert Andrus Oksaga, kes on ühtlasi Massi Miliano nõukogu liige.

Kas Massi Miliano torkab Eesti Arengufondi teiste investeeringute taustal silma millegi erilisega?
Massi Miliano (kaubamärk Fits.me) puhul on tegemist maailma mastaabis väga suurel turul väga olulise probleemi lahendamisega tegeleva ettevõtmisega. Erilist on selles lahenduses nii mõndagi, tegemist on täiesti unikaalse lähenemisega, milles on ühendatud robootika tippteadlaste ja IT-ekspertide parim kompetents. Ettevõtte tegevjuhil, Heikki Haldrel, on mitmekülgne ettevõtluskogemus ja seda ka veebikaubanduse alal.

Eeldan, et jälgite Fits.me teenuse arendamist tähelepanelikult kõrvalt. Oskate viimasest poolest aastast välja tuua midagi märkimisväärset?
Viimase aasta jooksul on ettevõte teinud olulisi arendustöö läbimurdeid. Tegemist on olnud ka selliste probleemidega, mille puhul ei olnud alguses selge, kas teaduslikust aspektist on lahendus üldse võimalik. Esimesed kliendikontaktid toimuvad juba praegu ja selles osas saame varsti olulisi uudiseid kuulda.

Kui kerge või keeruline on Teie hinnangul ühel Eesti alustaval tehnoloogiaettevõttel oma tegevusega algust teha? Millised on Teie hinnangul positiivsemad näited ja millised on tõsisemad ohud?
Eestis on alustava ettevõtte käivitamine mitmel põhjusel suhteliselt keeruline. Siiski on praegune majanduskeskkond uue ettevõtmisega alustamiseks tegelikult soodne ja palju soodsam kui eelneval perioodil. Seda osalt ka põhjusel, et olemasolevad ettevõtted on kriisi käigus palju räsida saanud, nad pingutavad, et oma vanu kohustusi teenindada ja mitmed on juba uksed sulgenud.

Samuti on suuremad firmad alustava ettevõttega koostööd tegema praegu altimad, kui nad buumi ajal olid - asi lihtsalt selles, et praegu on ka väike tellimus oluline. Seega konkureerida on lihtsam ja seda nii toodete müügi mõttes kui ka ressursside kaasamise osas.

Kui finantsressursside poole pealt vaadata, siis laenuturu olukord on endiselt keeruline, samal ajal ei ole alustava ettevõtte laenu abil finantseerimine olnud kunagi lihtne. Oluline on siinkohal tähele panna, et mitmesuguseid riiklikke toetusmeetmeid jagatakse praegusel ajal rohkem kui kunagi varem ja tõenäoliselt ei pruugi ka tulevikus võrreldavaid abisummasid nii lihtsalt saadaval olla.

Fits.me ettevõtjad on hea näide ärilise visiooni ja kogemuse ning teadustöö tulemuste kombinatsioonist. Eestis tõesti leidub tehnoloogiaettevõtete jaoks vajalikku erialast kompetentsi. Kuna Eesti on saanud areneda suhteliselt lühikese perioodi jooksul, siis rahvusvahelist äriarenduse ja müügikogemust on vähe. Seda saab põhimõtteliselt ka sisse osta, aga ega seegi lihtne ja odav ole.

Samuti ei saa ettevõtlikkuse või ka ettevõtlusjulguse taset pidada mitte just väga kõrgeks, see on pudelikaelaks tehnoloogiaettevõtete tekkimisel. 

Hiina ülikoolilõpetajatest on 65%-l kavas asutada oma ettevõte, siis Eestis vastukaaluks võeti headel aegadel mitme aasta jooksul üle 45% ülikoolilõpetanutest tööle riigisektorisse.

Kui meil aga näiteks Ajujahis esinevad haritud ja targad inimesed päris hea ideega, siis see ei tähenda üldse, et sellest ettevõtet välja koorub - sest leitakse, et näiteks palgatöö on turvalisem. Eks ses osas on praeguse kriisi tulemusena suhtumine ka muutumas.

Uute rahvusvahelise ambitsiooniga ettevõtjate pealekasvatamiseks oleme Arengufondis loonud SeedBoosteri. See on virtuaalne inkubaator ettevõtjatele, kes tahavad võtavad rahvusvahelist ambitsiooni tõsiselt ja kellel on seeläbi enese tõestamise käigus plaanis rikkaks saada. Sportlyzer, SelfDiagnostics, GrabCad - need on kõik suure potentsiaaliga ettevõtted. Aga nendesarnaseid on vaja Eestisse kümneid ja kümneid, kui mitte sadasid. Jaapanlased maadlevad sama murega, sest kultuuritraditsiooni tõttu on neil ettevõtlikkust vähe. Seal tehti ettevõtlikku vaimu tekitamiseks 2001. aastal kolmeaastane riiklik programm „1000 ettevõtet ülikoolidest". 2005. aastaks oli sellest programmist 12 ettevõtet jõudnud börsile, valdavalt Jasdaqile. Tagantpoolt ettepoole arvutades - selleks et Eestist oleks OMX Balticule kolme-nelja aasta pärast üks esmaemissioon tulemas, peaks sel aastal ülikoolidest tekkima sada alustavat ettevõtet! 

Alati ei pea tegu oleme nn raketiteadusega. Meie investeeringute portfellist on sobivaks näiteks United Cats and Dogs, kes teeb rahvusvahelist koera- ja kassifännide portaali. Nad alustasid väikeste kuludega, algul ilma kontorita ja põhitöö kõrvalt, Eesti turgu peeti algusest peale liiga väikeseks ning oma idee realiseeritavuse testimiseks jõuti kiiresti keskkonna beta-variandini. Praeguseks tegutsevad nad 14 riigis ja neid võib lugeda juhtivaks rahvusvaheliseks loomaomanike sotsiaalvõrgustikuks. Siit ka klassikaline ja ajaproovile vastupidanud soovitus tehnoloogia ettevõtte tegemiseks: start small, think big, act fast (alusta väikselt, mõtle suurelt, tegutse kiirelt).

Loe lisaks HEIst: Rõivatööstuse uued rajad tallatakse sisse eestimaiste robotitega