Uudised

E24: Mullu kahte ning tänavu kolme ettevõttesse investeerinud Arengufond kavatseb sel aastal teha veel viis investeeringut.

Kuus vaatab Arengufond läbi vähemalt kümme äriprojekti. Osa firmasid avaldab soovi Arengufondi investeeringut saada, teised leiab fond ise. «Arengufondi investeeringu saab keskmiselt 8-9 protsenti oma äriplaani ja investeerimisettepaneku esitanud ettevõtetest,» ütles fondi investeeringute divisjoni juht Heidi Kakko. Investeeringu soovijate arv on tema sõnul alates 2007. aasta aprillist, mil Arengufond äriprojekte analüüsima hakkas, püsinud üsna stabiilne. «Alguses oli huvitavaid ahaa-efektiga projekte rohkem, samas lahedate projektide kvaliteet on tõusnud,» lausus Kakko.

Tulenevalt seadusest investeerib Arengufond ettevõtetesse, mis taotlevad kiiret kasvu rahvusvaheliselt, kusjuures kasv peab põhinema ainulaadsel püsival konkurentsieeldusel. Põhjused, miks Arengufond ettevõttesse investeerida ei saa, on erinevad. «Mõned ideed on ebarealistlikud, teised aga liiga lihtsad ja nii-öelda kahe jalaga maa peal ehk neil puudub rahvusvahelise ambitsioonika kasvu ärimudel,» rääkis Kakko.

Arengufondi otsus ettevõttesse mitte investeerida ei tähenda Kakko sõnul tingimata, et firma ei peaks oma äriideega edasi minema. Vahel on niisuguse otsuse põhjus lihtsalt see, et idee on Arengufondi jaoks liiga varases faasis, näiteks puudub veel prototüüp. Sellisel juhul soovitab Arengufond firmale uurida võimalusi saada idee arendamiseks toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt.

Mõnikord jääb investeering tegemata seetõttu, et hea ideega ettevõttega ei jõuta kokkuleppele investeeringu tingimustes. Seni on olnud ka kaks juhtu, kus firma, millesse investeerimise osas tegi Arengufond positiivse otsuse, loobus investeeringust, sest leidis erasektorist investori, kes pakkus firma arvates paremaid tingimusi.«Mille kohta ma ütlen, et see pole probleem," lausus Kakko. «Arengufond loodi selleks, et turutõrget leevendada. Ilmselgelt, kui on olemas investeerida sooviv erasektori investor, siis pole mõtet temaga konkureerida, sest seal järelikult turutõrget enam pole,» selgitas ta. 

Kakko kinnitusel võib Arengufondi poole pöörduda iga ettevõte, millel on püsiva konkurentsieelisega ja kiire rahvusvahelise laienemise suunitlusega ärimudel. «Arutelu fondi investeerimisekspertidega võib firmale olla kasulik isegi juhul, kui ei vii investeeringuni, kuid aitab äriideed paremini fokusseerida või edasi arendada, » selgitas ta. Investeerimislepingu ettevalmistamiseks võib kuluda 3 kuud kuni poolteist aastat. Lepingu kohaselt võtab Arengufond ettevõttes kaasinvestori(te)ga võrdse osaluse. Nii Arengufond kui kaasinvestor(id) saavad vähemalt ühe koha ettevõtte nõukogus.

«Investori seisukohast oluliste küsimuste otsustamise kord reguleeritakse osanike-vahelises lepingus ning investorid eelistavad hästitoimiva ettevõtte tegevjuhtimisse operatiivtasandil mitte sekkuda,» lausus Kakko. Investeerimisleping paneb paika ka Arengufondi ettevõttest väljumise tingimused. Üldjuhul peaks Arengufond oma osaluse ettevõttes müüma viie aasta pärast. Samas on võimalik, et Arengufond väljub ettevõttest varem. «Kui näeme, et väljumine on väiksemate kahjudega või suurema tuluga kui sees püsimine, siis võime varem väljuda - see on puhtalt äriline otsus,» ütles Kakko.

Investeerimislepingute üksikasjad on konfidentsiaalsed. Kakko sõnul võiks nende avaldamine jätta ettevõtte finantsolukorrast väära pildi ning halvendada firma väljavaateid saada tulevikus investeeringuid.