Uudised
PM: Head kooliteed, Lola!
01.09.2009
|
Postimehe arvamusartiklis: ülikoolihariduse probleem on ülespetsialiseerumine ehk Arengufondi juht Ott Päran loodab, et ülikool, kuhu ükskord pürgib tema täna oma kooliteed alustanud tütar, on maailmale palju avatum, rahvusvahelisem ja mitmetahulisem. Rein Raud küsis nädala eest laudkonnalt Eesti Asja ajajatelt, kas keegi teab öelda, toimus enne Jüriöö ülestõus või sündis Leonardo da Vinci? Oskad sina öelda, hea lugeja? Vastus õige või vale, selle küsimuse iva peitub sügavamal. Selle tingib ühelt poolt põhi- ja keskhariduse faktipõhisus ning ainekesksus (õpetatakse rohkelt fakte, kuid mitte nende seostamist), teisalt ülikoolihariduse kasvav ülespetsialiseerumine. Kogu maailmas toodetakse üleliia kitsaid spetsialiste ning liiga vähe suurt pilti nägevaid ja eri valdkondades kodus olevaid tänapäevaste mitmetahuliste probleemide lahendajaid - moodsa nimega generaliste. Meile on ehk üllatuseks, et veel 2004. aastal ei eksisteerinud kümmet aastal 2020 enim nõutavat ametikohta. Õpetame tänaseid tudengeid ametiteks, mida hetkel pole olemas, milles nad peavad kasutama tehnoloogiaid, mis praegu pole veel kasutusele võetud, lahendamaks probleeme, mida täna veel probleemideks ei peetagi. Muutused maailmas kiirenevad tempokalt. Leonardo da Vinci'le sündis 1452.a Itaalias - 109 aastat pärast 1343. aasta Jüriööd. Renessansi mees da Vinci oli oma uudishimu ja uuendusmeelsuse tõttu teadlane, matemaatik, insener, leiutaja, anatoomik, kunstnik, skulptor, arhitekt, botaanik, muusik ja kirjamees. Da Vinci on vastupidine näide kitsarinnalisusele. Temasarnaseid teame juba vanast Kreekast, kus mitmekülgsed filosoofid sündisid õpetlane-õpilane lähedasest koostöötamisest. Me traageldame Arengufondi eestvedamisel kokku Eesti uut kasvuvisiooni - vastust küsimusele, milline peaks nägema välja konkurentsivõimeline Eesti majandus kümne aasta pärast ja mida tuleb selle saavutamiseks ära teha. Iga uuring, seire või analüüs, mis me selle tarbeks teeme, viib meid otsapidi haridusse. Siiski on siin-seal näha hasarti uusi edulugusid välja mängida ja selliseid initsiatiive peab igal juhul toetama. Kuid taolistel algatustel on ka üks ühisosa. Nimelt eeldavad nad kõik oma tänase mahu mitmekordistamist või isegi kümnekordistamist, et saavutada arvestatavat makromajanduslikku mõju Eestile. Siit jõuamegi kodumaise haridusmaastikuni, mis peab selliseid suuri muutusi - kui me neid tõesti tahame - vähemasti osaliselt toetama. Osa maailmatasemel kompetentsi tuleb midagi suurelt ette võttes aga igal juhul riiki sisse tuua. Singapur näiteks tõi oma farmaatsiatööstust arendades esialgu kümnest tuumikinimest kaheksa väljast, peamiselt Põhja-Ameerikast ja Euroopast sisse. |
Ühe sellise väljakutse, koondnimega "Eesti IT akadeemia," me Arengufondis koos nelja infotehnoloogia (IT) haridust andva ülikooli rektori ning Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni liidu juhtidega käsile võtsime. Kusjuures, teemaga haakub hästi ka Kunstiakadeemia (EKA) tööstus- ja graafilise disaini suund. EKA, tulge punti! Ettevõtmise eesmärgiks on viia Eesti IT kõrgharidus otsustavalt rahvusvahelisele tasemele, seda olukorras, kus meil on jooksvalt puudu tuhat IT eksperti ja kus 90-ndate madala sündimuse tõttu on lähiajal jõudmas ülikoolidesse tänasest poole vähem tudengeid. IT on oma olemuselt mitmetahuliste sidemetega, pakkudes efektiivsuse suurendamise ning keerukate toodete-teenuste arendamise võimalusi paljudele valdkondadele. Columbia Ülikooli professor Mark C. Taylor läheb oma reformistlikus New York Times'i artiklis kaugemale ja soovitab ülikoolidel teaduskonnad ülepea ära kaotada ning minna üle probleemipõhistele, orgaaniliselt tekkivatele, arenevatele ja kaduvatele programmidele. Probleemipõhisus ja interdistsiplinaarsus on peamised põhjused, miks soomlased Helsinki Tehnikaülikooli, Majandus- ja Äriülikooli ning Kunsti- ja Disainiakadeemia üheks Aalto Ülikooliks kokku panid. Mu vanem tütar läheb täna esimesse klassi, alustades õpinguid üsna hea tasemega koolis. Siiski loodan, et kool mille ta lõpetab pole selline, kus ta oma harid(t)usteed alustab. Ja ülikool, kuhu ta kunagi pürgib, on maailmale palju avatum, rahvusvahelisem ja mitmetahulisem. Kaksteist aastat on tegelikult päris optimaalne aeg, et selline murrang läbi viia. Nagu näha, edumeelsemad riigid selles suunas liiguvad. Miski ei anna meile õigustust olla vähemambitsioonikas! Eesti edu peitub tulevikutegijate mitmekülgses ja maailma tundvas hariTuses. |
