kommentaar

"Tallinnal on tugev potentsiaal" KrIstjan Lepik EFTEN varahalduse juht

Kui aastaid tagasi hakkas tekkima jutte Tallinnast kui regionaalsest finantskeskusest, olid mu esimesed mõtted skeptilised. Kuid olles nüüd Arengufondi veetava analüüsi valmimist näinud ning ka süstemaatilisemalt sel teemal mõtteid mõlgutanud, on tekkinud tugev usk, et meil on potentsiaali regionaalse finantskeskusena. Pole mõtet oodata, et meist saaks uus London, kuid maailma finantssektoris on mitmed nišid, mida Eesti võib edukalt täita.

Vaadake kas või Avaroni ja Trigonit, kes Tallinnast juhivad päris olulise mahuga fonde, milles peamiselt välisinvestorite raha. See on teadmiste eksport. Kuid Trigon ei tegutse Tallinnas seetõttu, et Eesti oleks suurepärast tööd teinud, vaid seetõttu, et soomerootslane Joakim Helenius on mingil põhjusel Eesti fanaatik. Siin pole meil aga ennast kiita mõtet, see on minu meelest juhus – peaksime küsima hoopis, miks selliseid inimesi siin rohkem ei toimeta?

Minu meelest seetõttu, et me pole riigina seda prioriteediks seadnud. Oxera raport juhatab meile teeotsa kätte, millised võivad meie nišivõimalused olla. Kuid siin on väga oluline mõista, et edu sel suunal tuleb vaid siis, kui teeme sel suunal süstemaatiliselt tööd. Riik peaks finantskeskuse idee endale prioriteediks seadma, kui soovime, et see idee ka realiseeruks. 

Mõned punktid, kus meil on muudatusi vaja, on alljärgnevad.

• Sotsiaalmaksule lagi - et suudaksime kõrgema palgaga ajudega töötaja suhtes Euroopas konkurentsivõimelised olla. 
• Tuua Eestisse paar tugevat finantsõppejõudu välismaalt, tänasel päeval ei tule ülikoolidest piisavalt palju kvaliteetset finantssektori tööjõudu. 
• Värskendada seadusandlust (näiteks fonde puudutav osa), et Eestis oleks võimalik luua sama laia valikut finantstooteid kui näiteks Luksemburgis.
•  Ja alustada tuleks sellega juba täna, kuulda on, et ka näiteks Leedus käib sel suunal väga aktiivne tegevus ja see pole kindlasti regioonis ainus riik sarnaste mõtetega. Esimesena alustajal on siin selge eelis.