Uudised

Edukaks läbimurdeks peab innovaatilisel kasvuettevõttel olema lisaks tugevale ja huvipakkuvale tootele ka teadmine ja võimekus seda toodet rahvusvahelisele areenile viia. Kui ettevõtjal on olemas testversioonis toode, kuid seda ei ole veel rahvusvahelisel turul ostuhuvi osas kontrollitud, on erakapitali pakkumine vähene, sest isegi riskikapitalifondide jaoks on liiga varases faasis investeerimine liiga riskantne. Kuna noored innovaatilised ettevõtted on teadmistele põhineva majanduse peamiseks kasvumootoriks, siis tuleb riiklikul tasandil luua võimaldav lähenemine või ärimudel selliste ettevõtete kasvatamiseks.

Ehkki Soome on nii oma konkurentsivõimelisuse kui ka innovatsioonile suunatud investeeringute mahu poolest üks juhtivaid riike maailmas, on põhjanaabrid leidnud, et neil on siiski mitmeid nõrkusi, näiteks on uute innovaatiliste kiirekasvuliste ettevõtete arv Soomes liiga madal võrreldes riikidega nagu USA või Iisrael. Soome on keskkonnatingimuste võrdluses alla jäänud nii ettevõtjate ambitsioonikuse taseme kui reaalse tegevuse elluviimise edukuse osas. Keskkonnatingimuste analüüsi ja võimaliku lahenduse otsimise tulemusena jõuti Soomes Vigo programmi väljatöötamiseni.

Tekese poolt koordineeritud Vigo programmi eesmärgiks on kiirekasvuliste start-up ettevõtete arendamine uuteks kasvuettevõteteks nii, et rakendatud oleksid parimad reaalse rahvusvahelise kogemusega äriarenduseksperdid, kellega koos ettevõtted viiakse rahvusvahelisele turule ja kaasatakse laienemiskapital järgmise vooru investoritelt. Riigi tasandil on täiendavaks eesmärgiks Soome riskikapitaliturule lisajõu andmine ning rahvusvaheliste äriarendajate ning riskikapitalistide huvi suurendamine Soome kasvuettevõtete suhtes.

Programmi raames valiti välja 6 erineva valdkonna riskikapitaliinvestori profiiliga äriarendajat (nt. Cleantech invest, Lifeline Ventures jt), kes startup ettevõtetes võtavad aktiivse rolli nende juhtimistegevustes. Alles seejärel investeerib riiklik riskikapitali pakkuja Finnvera arendatavatesse ettevõtetesse seemnekapitali.

Püüdes sama skeemi Eestis rakendada: kui Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid sihtotstarbeliselt suunata kasvuettevõtete arendamiseks, võiks Eesti jaoks võistleva dialoogi käigus kvalifitseerida 3-6 rahvusvahelist äriarenduse ja/või riskikapitaliinvesteeringute kogemusega meeskonda (business accelerators), kellel on varasem edukas kogemus kasvuettevõtete rahvusvahelisele areenile viimises.

Äriarendusmeeskonnad valivad investeerimiseks hea potentsiaaliga start-up ettevõtted, millele tagatakse ELi struktuurifondide toetusraha vähemalt 3 aastaks. Äriarendaja/riskikapitaliinvestor investeerib start-up ettevõttesse ning võtab aktiivse rolli selle arendamisel juhatuse tasemel, saades vastu kuni 10% osalust ning riskikapitaliinvestorina teenib ta oma tootluse start-up ettevõtte väärtuse kasvult: eeldatavasti toimuks ettevõttest väljumine 5-10 aasta jooksul.

Skeemi Eestile kohandades ja nutikalt edasi arendades võiks see näiteks tähendada, et EL struktuurifondide vahenditest toetataks keskmiselt 10 start-up ettevõtet 20 miljoni krooniga aastas 3 aasta jooksul; äriarendajast erainvestor ning Arengufond investeeriksid omalt poolt ettevõtte arenguks vajaliku omakapitali. Eesmärgiks võiks siinkohal seada:

• 30 startup ettevõtte rahvusvahelistumine toetatud 
• 20 elujõulist kasvuettevõtet optimaalselt finantseeritud 
• 10 edukat väljumist investeeringutest

Kui Eesti majanduskeskkond oleks noorte innovaatiliste ettevõtete jaoks piisavalt atraktiivne, tekiks siia lisaks kohalikele ka välismaiste meeskondade poolt asutatud ümberasuvaid ettevõtteid, mis aitavad kaasa sünergia tekkele ja rahvusvahelistumisele. Kui Eestis küll maksueeliseid ei ole, kuid on olemas näiteks tugev IT-eduloo kuvand, tugevad valdkondlikud spetsialistid ning korraliku sillana finantseerimistugi kuni rahvusvahelise riskikapitali kaasamiseni, siis aitaks see ka kohalikke ettevõtjaid oma eesmärke kõrgemale seada.

Loe ka taustaks "Riikliku riskikapitali dilemmad 1"

Heidi.Kakko@arengufond.ee; investeeringute divisjoni juht