Uudised

Villu Zirnaski intervjuu Meelis Koikiga Venture Labis (Saldo 07.2010): Neli aastat Hiinas elanud ja töötanud Meelis Koik räägib, millega peaks arvestama ettevõtja, kes soovib Hiinas või hiinlastega äri ajada. Koik soovitab suhtuda suure lugupidamisega riigiametnikesse ja varuda kuhjaga kannatust, sest lihtsamadki toimingud võivad seal palju aega võtta.

Seltskond, kes oli kogunenud Arengufondi VentureLab semi­narile "Hiina äri eripärad", oli väike. Aga asjatundlik, nagu peagi selgus - esinema kutsutud Meelis Koigi jutt vallandas ebaeestlaslikult palju küsimusi, vahemärkusi ja täiendusi. Ainus viga, et sellesse ruumi kogunenud kümmekond inimest moodustasid olulise osa Hiinaga äri ajavatest eestlastest - väga palju rohkem neid ei olegi.

Küllap olete juttu sellest, kuidas Hiina tähtsus maailmamajanduses muudkui kasvab, kuulnud korduvalt. Päris uudis ei tohiks kellelegi enam olla ka fakt, et Hiina on mitte ainult allhanketurg, vaid ka paljude uute nutikate ettevõtete asukohamaa ja kasvava sisenõudlusega paik. Eesti kaubavahetus Hiinaga, rääkimata inves­teeringutest sinna või sealt siia, on samal ajal tagasihoidlik. Liiga tagasihoidlik.
Üks erandeid on Sauel metsaveo-ja põllumajandustehnikat tootev aktsiaselts Fors MW, kus Meelis Koik juhib ostu- ja allhankeosakonda. Fors MW-l on Hiinas kümmekond allhankijat ja nendega tegelev tütarettevõte Shanghais, ta peab Hiinal silma peal ka kui võimalikul eksporditurul.
Enne Fors MW-d töötas Koik kaks aastat meditsiinilasereid tootva USA firma Sybaritic juhatajana Hiinas ja kaks aastat mobiilsidevahendite detaile tootva Rootsi firma Nolato vaneminsenerina.

Kas Hiinasse tööle viis sind ammuse Hiina-huvi realiseerimine või oli tegu juhusega?
See oli juhus. Ühel päeval kuus aastat tagasi helistas tuttav ja küsis, kas ma tahan minna Hiinasse tööle. Pikalt ma ei mõelnud, rääkisin perega läbi ja tegime otsuse minna. Eks maailmas ringi vaatamise ja kogemuste saamise mõtet olin ma varemgi veeretanud, aga Euroopat ja Ameerikat silmas pidades.
Kõhklusi esialgu muidugi oli - et mis meid seal ees ootab -, aga need hirmud kadusid ära, kui tehast ja elamistingimusi kohapeal vaatamas käisin. Täiesti normaalne koht.

Kui pika ajaga tasuks Hiinasse sisseelamisel arvestada? Kaua aega võtab Hiina äri eksperdiks saamine?
Hiina äri eksperdiks ei loe ma ennast siia­maani, aga neli aastat kohapeal elamist annab päris korraliku teadmise ja kogemuse. Eksperdiks saamine nõuab rohkem aastaid, aga siis tekib mingil hetkel oht, et samastud liialt sealse ühiskonnaga ega oska enam näha võimalusi ja riske kõrvaltvaataja pilguga.

Kui tõsine takistus on Hiinas äri ajades keelebarjäär?
Hiina keel on eestlasele suhteliselt lihtsalt õpitav. Nagu iga keelega, jääb ka hiina keel kiiremini külge, kui sa saad seda kasutada. Alustasime eraõpetaja abil õppimist just sõnadest ja väljenditest, mida kõige rohkem vaja läheb. Grammatiliselt on hiina keel lihtne, keeruline on see, et eritähenduslikud sõnad on sarnase kõlaga, nendega võib mööda panna. Aga lohutuseks võib öelda, et see on ka hiinlaste endi jaoks probleem - ka omavahel rääkides küsivad nad asju mitu korda üle ja seletavad pikalt.
Hiina keele mitteoskamine äriajamist ei takista. Igas ettevõttes on keegi, kes räägib inglise keelt. Tõsi, esimesel korral võib olla probleem nendest aru saamisel, kuna aktsent on väga tugev.

Hiina suunal oled sa töötanud USA ja Rootsi ettevõtetele, nüüd Rootsi omanikule kuuluvale Eesti firmale. Kui palju oled sa kohanud Eesti ettevõtjaid, kes Hiinas midagi suurt teevad või otsivad selleks tõsiselt võimalusi?
Kui töötasin Pekingis, kutsus sealne Eesti saatkond kohapealseid eestlasi, sealhulgas mind, külalistele linna näitama ja kohalikest oludest rääkima - huvilisi Eestist ikka käis, aga ühtki tõsist ja suurt ettevõtmist ma ei teagi. Võib-olla Ingvar Kupinski eestvedamisel loodud Inkspinl on Eesti kapitali kõige suurem ettevõtmine Hiinas (Inkspinl on Ambient Sound Investmentsi rahastatud ettevõte, mis töötab välja lahendust tasuta videokõnede pidamiseks koduse teleri kaudu - toim).

Kui head eeldused Eestil on, et Hiina majanduslikku tõusu enese majanduse hüvanguks ära kasutada?
Kui kellelgi on hea äriidee, siis selle realiseerimist Hiinas võib loomulikult proovida. Füüsiliste esemete tootmine on keerulisem, sest see nõuab rohkem kapitali ja muud panustamist. Eesti võimalusi näen ma rohkem internetipõhistes või tarkvaratoodetes ja -teenustes.

Kas Eesti võiks läbi lüüa kui Hiina värav Euroopasse?
Me ei jää Hiina Euroopa-teele. Hiinast tuleb kaup suuremalt jaolt mereteed pidi ja jõuab mujale Euroopasse enne kui siia. Mida Eesti raudtee ja sadamad püüavad teha, on olla Hiina kaupade väravaks Venemaa lääneosa linnadele - raudteeühendus Hiinast läbi Venemaa hästi ei toimi. Kui siin arukalt asju ajada, siis selles nišis on Eestil küll võimalus.Lennutransport jääb ikka põhiliselt inimeste ja valitud kaupade vedamiseks. Päris masstoodangu vedamiseks on lennutransport liiga kallis.

Kui võrrelda erinevate Euroopa rahvaste ja ameeriklaste kultuuritausta, siis kui hästi eestlaste oma hiinlastega äri ajami­seks sobib?
Eestlastel on üks eelis - me oleme samuti läbi teinud kiire majandusliku arengu alates 1990ndatest ja Hiina, kus on käimas sarnane areng, on meile seetõttu arusaadavam. Loomulikult on mastaabid väga erinevad ja muidki erinevusi jagub, aga see kogemus aitab Hiinas toimuvast paremini aru saada.

Millised välisriigid on Hiinas oma kogukondadega kõige tugevamalt esindatud?
Seal on inimesi kogu maailmast. Pekin gis oli välismaalasi paari aasta eest um bes 400 000. Suurematel rahvastel - sakslastel, brittidel, ameeriklastel - on lastele oma koolid. Ka rootslastel on oma kool, aga nad ei pidanud selle taset väga heaks, 2000 rootslast ei anna vist hea kooli rajamiseks veel piisavat kriitilist massi.

Soomlasi on veelgi vähem, neil polnud Pekingis ka omakeelset kooli. Väga palju -saja tuhande ringis - on Pekingis venelasi. Loomulikult on väga palju korealasi ja jaapanlasi, nad on Hiinasse teinud suuri investeeringuid juba pikka aega.

Eks see võit ole toodete ja teenuste osas väga erinev. Võiduga kaasnevad ka alati omad riskid, mida tuleb arvestada.Tööjõud muutub Hiinas kallimaks, aga mitte kiiresti, sest väikelinnades ja maapiirkondades on odavat tööjõudu küllaga. Tootmist suurlinnadest väikelinnadesse ja maapiirkondadesse viies saab tööjõukulusid veel hästi madalal hoida.

Teine lugu on toorainetega - need on Hiinas natuke odavamad, ühed rohkem, teised vähem, aga üldiselt järgib nende hind ikka maailmaturu trendi.

Mis jüaani kursist saab? Kui kurss kunagi vabaks lastakse, siis mis see Hiina all­hankijate konkurentsivõimega teeb?
Jüaani kurss ongi ilmselt kõige suurem oht Hiinast kauba toomise kasulikkusele. Kuna euro on viimasel ajal kõvasti nõrgenenud, hakkab Hiina kauba eurotsooni toomise kasulikkus kohati juba küsita­vaks muutuma.
Kui jüaan dollarist vabaks lastaks, nagu ameeriklased väga soovivad, läheksid Hiina tooted päris kalliks. Ükskord laseb Hiina jüaani kursi kindlasti vabaks, aga ei usu, et lähitulevikus, sest see annaks Hiina ekspordile väga tugeva hoobi. Praegu on Hiina eksport võrrel­des SKPga veel liiga suur, Hiina ei saa endale seda eksporti tapvat sammu lubada.

Juhtusin hiljuti lugema üht Prantsuse majandusteadlase Guy Sormani kolumni, kes kirjutas, et Aasia edasiminek on seni paljuski seisnenud läänelike väär­tuste ülevõtmises. Kas sinu Hiina-kogemus ütleb ka, et sealne majandusareng tähendab eelkõige läänelikumaks muutumist?
Kui kukuksid järsku keset Hiina suurlinna, siis ega esimese hooga oskaks arvata, kuhu oled sattunud - inimeste järgi saaks arvata, et kuskile Aasiasse, aga majad, autod jmt sobivad ükskõik millisesse maailma suurlinna. Aga maal, väikestes külades, on ikka alles ka traditsiooniline Hiina.

Kas läänestumine avaldub ainult tarbimi­se tasemel või tungib vaikselt ka ärisuhe­tesse ja juhtimisse? Lugesid üles hulga Hiina eripärasid, kas need on viimase viie­kuue aastaga kahanenud?
Töö-ja ärisuhtluses ei ole ma erilisi muutusi täheldanud. Siiski on vaikselt läänelikumaks muutunud etiketid, seda just vä­lismaalastega suheldes. Ka Hiina riik teeb jõupingutusi äriprotseduuride, maksu-ja raamatupidamisreeglite lihtsustamiseks, et olla rahvusvahelistele investoritele vastuvõetavam ja arusaadavam.

Hiina äri eripärad

• Hiina ettevõtetele on omane selge ja paljutasemeline hierarhia. Raha (palk) on inimeste­le suur motivaator, kuid hästi toimivad ka mitterahalised motivaatorid - näiteks kõlavama ametinimetuse andmine. Tiitlid ja muud staatust näitavad atribuudid - auto, autojuht, assistent, alluvate arv jmt - on tähtsad.
• Hiinlasest alluv ei ütle juhile kunagi "ei". Seepärast tasub korralduste andmisel koheselt kontrollida, kas sinust saadi õigesti aru.
• Korraldused peavad olema täpsed: kõik korraldused täidetakse üldiselt väga kiiresti, kuid omapoolse initsiatiivi üles näitamine korralduste tõlgendamisel ei ole hiinlastele omane.
• Hiinlastele on oluline "mitte kaotada oma nägu", seepärast ärge sundige neid tunnistama oma vigu, eriti teiste kuuldes - see ei ole tulemuslik.
• Isiklikud suhted juhi ja alluva vahel on väga tähtsad. Juhi isiklik tähelepanu tekitab alluva­tes usalduse, juhi usaldust tunnetavad töötajad võivad olla väga pühendunud.
• Varuge aega, et äripartnerit tundma õppida. Esmast abi partneri tausta uurimiseks võib küsida EASi esindusest Shanghais (esinduse hiinlastest töötajad saavad kontrollida part­neri veebilehte ja teha paari kontrollküsimusega telefonikõne ettevõttesse), kuid põhjaliku­maks taustauuringuks on kõige otstarbekam ise kohale sõita.
• Hiinlastele meeldivad kontaktid isiklikul tasemel, kohtumised näost näkku. Usalduslike suhete loomiseks on väga tähtsal kohal ühineja rikkalik lõuna- või õhtusöök.
• Läbirääkimised on hiinlaste jaoks terve teadus, seepärast valmistuge läbirääkimisteks põhjalikult. Kõik on läbiräägitav, aga kokkuleppele jõudmiseks võib vaja minna mitmeid kohtumisi.
• Kontrollige alati, kas teist on õigesti aru saadud. Tihe koostöö ja pisidetailide seletamine vähendab probleeme tulevikus.
• Käivitades Hiinas mahukamat äriprojekti, tasub kasutada n-ö Jaapani stiilis lähenemist - viia alguses kohale kõik inimesed, keda projektiga seoses vaja võib minna, ja saata probleemide lahenemisel mittevajalikuks muutuvad hiljem koju tagasi. Suur delegatsioon näitab vastaspoolele, et suhtute ettevõtmisse täie tõsidusega. See ei pruugi ka kallimaks minna kui lähenemine, kus esialgu saadetakse kohale üksik projektijuht, kes peagi hakkab abiväge juurde nõudma.
• Suhtuge riigiametnikesse lugupidavalt ja olge nendega suheldes kannatlik. Riigiametnikud on Hiinas tähtsad tegelased.
• Järgige seadusi, nende vastu eksides on Hiinas suhteliselt lihtne eeluurimise ajaks vangi sattuda. Seadusandlus võib teatud osades piirkonniti erineda.
• Hiinas äri tehes on hädavajalik mõelda oma autoriõiguste kaitsele ja know-how hoidmisele.