Uudised
Kristjan Rebane: Rohe-IT erinevad toonid
15.06.2012
|
Inseneeria 6/2012 rohe-IT teema avalugu: Rohelise IT kontseptsioon on nagu paljud teisedki oma eluea jooksul kogenud üksjagu ülehaipimist. Ent loodetavasti järgneb sellele Gartneri haibilainet1 järgides rahunemine, omaksvõtt ja küpsemine. Eesti Arengufondi infoühiskonna ekspert, Kristjan Rebane selgitab, miks ta nii arvab. Kui mingi aeg tundus rohe-IT muutuvat moefraasiks, millega üritati müüa kõikvõimalikke teenuseid ja tooteid, siis on raske seda märki lõpuks tõsiselt võtta, ehkki tõendust on leidnud tehnoloogiate ja eriti info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) positiivne mõju keskkonnale. See mõju avaldub mitmel moel: kasutusvaldkondade järgi on selgelt eristatavad kolm. Esmalt tuleb enamusele meelde IT-tööstus ise. Riistvara tootmisprotsessides kasutatavate toksiliste ainete vähendamine või kasvava võrgustumise ja pilvarvutusele kuluva energia kokkuhoid võivad lubada arvutitootmist ja -kasutust varasemast rohelisemaks pidada. Samas, teise suure osana leidub kahtlemata tehnoloogiaid, mis on otseselt suunatud näiteks süsinikdioksiidi (CO2) väljalaske vähendamisele ning nende hulgas leidub palju rohe-IT nime õigustavaid lahendusi. Ja lõpuks, kolmandana, ei saa ära unustada, et pea kõik IT-rakendused on suuremal või vähemal määral loodustsäästva mõjuga. Olgu selleks paberi kokkuhoid, ärireisimise vajaduse vähenemine või lihtsalt säästetud aeg, mille jooksul jõuaks muidu kõikvõimalikke muid ressursse “raisata”. Nende IT kasutusvaldkondade keskkonnasõbralikkust võib markeerida ka tumerohelisest heleroheliseni vahepealsete lugematu hulga pooltoonidega sõltuvalt sellest, kui kontsentreerituna ökoefekt toimib. Internet tarbib rohkem energiat kui autotööstus Vahepealseks roheliseks võib pidada otseselt keskkonna säästmisele suunatud tehnoloogia-valdkondi ja hinnatakse, et nende abil on võimalik CO2 emissoone vähendada 15% võrra3. Silmatorkavaim neist on energeetika ainuüksi seetõttu, et vähemalt Eestis on elektri tootmine ja tarbimine enim siinse ökoloogilise jalajälje suurusesse panustav tööstusharu (nt põlevkivisektori arvele läheb ligi 80% veetarbimisest, 86% CO2 emissioonist ja 90% muust õhusaastest4). Ühe näitena on ilmselt sel põhjusel ootused nii nutiarvestile (ingl k smart meter) kui nutikale jaotusvõrgule (ingl k smart grid) seotud märkimisväärse ökoloogilise efekti ootusega targa tarbimise haldamise kaudu. Kokkuarvamine on informeeritud spekulatsiooni tasemel |
pilt: Inseneeria kokkuarvutamine jääb siiski informeeritud spekulatsiooni tasemele. Sisetunne ütleb, et ainuüksi kõikehõlmavuse tõttu ja ülevoolamise efekti (ingl k spillover effect) (nt tööhõive kasv lairiba leviku tulemusel5) tulemusel on “helerohelise” IT toime kokkuvõttes kõige suurem. Need lahendused võimaldavad olmesaastamist järk-järgult vähendada umbes kümnendiku võrra, võtta kasutusele täiesti uusi lahendusi ja vähendada keskkonnakahjulikke tagajärgi 80 kuni 90% võrra6 (nt tavaauto vs taastuvenergial toimiv elektriauto). Tagajärgede vähendajast uute lahenduste allikaks Arvestades IT-vidinate muutumist aina väiksemaks, kiiremaks, mugavamaks ja kõikjaleulatuvamaks, võib ennustada ülejäänud, väljaspool arvutitööstust asuva osa, kasvamist. Eks märksõnad nagu suured andmed (ingl k big data), avaandmed (ingl k open data), asjade internet (ingl k Internet of Things) jne seda markeerigi, et IT muutub aina enam igapäevase argielu nähtamatuks osaks. Sama nähtamatult aitab see kaasa keskkonnahoiule – ühelt poolt raiskamist vähendades ja teisalt mitmeid töid teisiti ja efektiivsemalt (loe: ressursisäästlikumalt) tehes. Kui seda tehes IT väärib rohe-medalit, siis saagu ta selle kogu oma täiuses ja kõikjaleulatuvuses, mitte vaid kleebise näol monitoril. Loe ka Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse seiresuuna kohta.
Viited:
|







