Uudised

Inseneeria 6/2012 rohe-IT teema avalugu: Rohelise IT kontseptsioon on nagu paljud teisedki oma eluea jooksul kogenud üksjagu ülehaipimist. Ent loodetavasti järgneb sellele Gartneri haibilainet¹ järgides rahunemine, omaksvõtt ja küpsemine. Eesti Arengufondi infoühiskonna ekspert, Kristjan Rebane selgitab, miks ta nii arvab.

Kui mingi aeg tundus rohe-IT muutuvat moefraasiks, millega üritati müüa kõikvõimalikke teenuseid ja tooteid, siis on raske seda märki lõpuks tõsiselt võtta, ehkki tõendust on leidnud tehnoloogiate ja eriti info ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) positiivne mõju keskkonnale. See mõju avaldub mitmel moel: kasutusvaldkondade järgi on selgelt eristatavad kolm.

Esmalt tuleb enamusele meelde IT-tööstus ise. Riistvara tootmisprotsessides kasutatavate toksiliste ainete vähendamine või kasvava võrgustumise ja pilvarvutusele kuluva energia kokkuhoid võivad lubada arvutitootmist ja -kasutust varasemast rohelisemaks pidada. Samas, teise suure osana leidub kahtlemata tehnoloogiaid, mis on otseselt suunatud näiteks süsinikdioksiidi (CO₂) väljalaske vähendamisele ning nende hulgas leidub palju rohe-IT nime õigustavaid lahendusi. Ja lõpuks, kolmandana, ei saa ära unustada, et pea kõik IT-rakendused on suuremal või vähemal määral loodustsäästva mõjuga. Olgu selleks paberi kokkuhoid, ärireisimise vajaduse vähenemine või lihtsalt säästetud aeg, mille jooksul jõuaks muidu kõikvõimalikke muid ressursse “raisata”.

Nende IT kasutusvaldkondade keskkonnasõbralikkust võib markeerida ka tumerohelisest heleroheliseni vahepealsete lugematu hulga pooltoonidega sõltuvalt sellest, kui kontsentreerituna ökoefekt toimib.

Internet tarbib rohkem energiat kui autotööstus
Tumeroheliseks võib pidada IT-tööstuse endaga seotut. Just see arusaam on kuni selle kümnendini olnud ka valitsuste poliitikate fookuses rohe-ITga tegeledes. Võttes kogu elutsükli põhise lähenemise (ingl k full life cycle) toote või teenuse ideest selle lõpetamise või utiliseerimiseni, võib arvutitööstuse ja IT-teenuste puhul leida igal sammul parendamiskohti (ja seda on mõistagi ka tehtud). Riistvara tootmises kasutatakse palju väärismetalle ning mürgiseid aineid. Uuema “tegijana” on IT-sektoris (interneti-)teenuste kasutamise plahvatusliku kasvuga täiesti uueks nähtuseks muutunud serverifarmide energiatarbimine. Kui Eesti sellega veel laiaulatuslikult kokku puutunud pole (ehkki ka nt EMT/Elion piloteerivad serverikeskustest eralduva sooja kasutamist lähedalasuvate kontori- ja elumajade kütmiseks), siis nt USAs kulub internetile juba praegu rohkem elektrienergiat kui kogu autotööstusele² ja nii andmemajutus kui -töötlus on muutunud arvestavaks mängijaks energiaturul.

Vahepealseks roheliseks võib pidada otseselt keskkonna säästmisele suunatud tehnoloogia-valdkondi ja hinnatakse, et nende abil on võimalik CO₂ emissoone vähendada 15% võrra³. Silmatorkavaim neist on energeetika ainuüksi seetõttu, et vähemalt Eestis on elektri tootmine ja tarbimine enim siinse ökoloogilise jalajälje suurusesse panustav tööstusharu (nt põlevkivisektori arvele läheb ligi 80% veetarbimisest, 86% CO₂ emissioonist ja 90% muust õhusaastest⁴). Ühe näitena on ilmselt sel põhjusel ootused nii nutiarvestile (ingl k smart meter) kui nutikale jaotusvõrgule (ingl k smart grid) seotud märkimisväärse ökoloogilise efekti ootusega targa tarbimise haldamise kaudu.

Kokkuarvamine on informeeritud spekulatsiooni tasemel
“Helerohelisim” on IT läbiv kasutamine kõikjal elu- ja ärivaldkondades ning sinna on peidetud revolutsioonilisimad lahendused, mille mõju loodusele polegi tihtipeale otseselt või täielikult mõõdetav. Kuigi väljaprintimata paberit (e-raamatud ja -meedia), reisimata sõitudelt kokkuhoitud kütust (telekonverentsid) või lihtsalt mõne töö tehnoloogia abil efektiivselt ärategemise käigus (riigi e-teenused) säästetud elektrienergiat, materjale või aega võib kokku arvutada, siis kõikidel elualadel selle

pilt: Inseneeria

kokkuarvutamine jääb siiski informeeritud spekulatsiooni tasemele. Sisetunne ütleb, et ainuüksi kõikehõlmavuse tõttu ja ülevoolamise efekti (ingl k spill­over effect) (nt tööhõive kasv lairiba leviku tulemusel⁵) tulemusel on “helerohelise” IT toime kokkuvõttes kõige suurem.

Need lahendused võimaldavad olme­saastamist järk-järgult vähendada umbes kümnendiku võrra, võtta kasutusele täiesti uusi lahendusi ja vähendada keskkonnakahjulikke tagajärgi 80 kuni 90% võrra⁶ (nt tavaauto vs taastuvenergial toimiv elektriauto).

Tagajärgede vähendajast uute lahenduste allikaks
Tavaarusaam seostabki rohe-ITd tihtipeale arvutite ja internetiga ning seda silti kasutatakse meelsasti ära nii avalikus poliitikas kui ka müügitöös. Siiski tuleb märkida, et suures plaanis moodustab see “tumeroheline” vaid väga väikse osa (2-3%⁷) ITga seotud keskkonnaefektist. Suurem osa tuleb kõikidest muudest valdkondadest väljaspool arvutitööstust. Rohe-IT on tänaseks jõudnud murdepunkti, muutudes probleemide tagajärgede vähendajast (nagu vanade tööstusmudelite keskkonna-sõbralikuks muutmine) aina enam uute lahenduste allikaks (nt nutimajad, elektromobiilsus, uus trüki-, muusika- ja filmitööstus jne).

Arvestades IT-vidinate muutumist aina väiksemaks, kiiremaks, mugavamaks ja kõikjaleulatuvamaks, võib ennustada ülejäänud, väljaspool arvutitööstust asuva osa, kasvamist. Eks märksõnad nagu suured andmed (ingl k big data), avaandmed (ingl k open data), asjade internet (ingl k Internet of Things) jne seda markeerigi, et IT muutub aina enam igapäevase argielu nähtamatuks osaks. Sama nähtamatult aitab see kaasa keskkonnahoiule – ühelt poolt raiskamist vähendades ja teisalt mitmeid töid teisiti ja efektiivsemalt (loe: ressursisäästlikumalt) tehes. Kui seda tehes IT väärib rohe-medalit, siis saagu ta selle kogu oma täiuses ja kõikjaleulatuvuses, mitte vaid kleebise näol monitoril.

Loe ka Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse seiresuuna kohta.

Viited:

1. Gartner; Hype Cycle.
2. CNN; The Internet: One big power suck. 
3. Ericsson/WWF; A Five-Step-Plan for a Low Carbon Urban Development.
4. Allikas: Rene Tammist, Taastuvenergia koja juht , 23. nov 2011 Äripäeva seminaril “Energia 2011, 2013, 2020 - väljakutsed ja võimalused”
5. Benton Foundation; Deployment of Universal, Robust, Affordable Broadband will Generate Billions in Economic Development and Create Over a Million Jobs.
6. WWF; Outline for the first global IT startegy for CO₂ reductions. 
7. OECD; Towards Green ICT Strategies: Assessing Policies and Programs on ICT and the Environment.