Pressiteated

Eesti Arengufond, registrikood 74002233, müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Tallinnas, Tornimäe 5 V korrusel asuval büroopinnal asuva mööbli tervikvarana.

Müüdav tervikvara sisaldab muuhulgas töölaudu, kappe, riiuleid, koosolekuruumide mööblit ning köögimööblit. Infot vara täpse nimekirja, müügilepingu tingimuste ning varaga tutvumise võimaluse kohta saab, kontakteerudes Eesti Arengufondiga e-posti aadressil info[A]arengufond.ee või helistades telefoninumbril 616 1100.

Müüdava tervikvara alghind on 57 330 eurot. Kirjalik pakkumine tuleb esitada kinnises ümbrikus märksõnaga „tervikvara müük“ Eesti Arengufondile aadressil Tornimäe 5, 10145 Tallinn, hiljemalt 3. mail 2013 kell 16.00. Pakkumine peab sisaldama pakkuja nime, isiku- või registrikoodi, elu- või asukohta, pakutavat ostuhinda ning e-posti aadressi enampakkumise tulemustest teatamiseks.

Enampakkumisel osalemiseks tuleb tasuda tagatisraha 10% alginnast, so 5 733 eurot, mis peab olema laekunud hiljemalt 3. maiks 2013 Eesti Arengufondi kontole nr 10220064596016 SEB Pangas märkega „Tagatis Eesti Arengufondi tervikvara ostmiseks“. Enampakkumise võitja poolt tasutud tagatisraha arvestatakse ostuhinna katteks, teistele osalejatele tagastatakse tagatisraha enampakkumisele järgneva viie tööpäeva jooksul.

Enampakkumise võitja tehakse teatavaks 6. mail 2013. Enampakkumise võitjaks on pakkuja, kes tegi suuruselt kõige kõrgema hinnaga pakkumise. Vara ostjal on kohustus demonteerida ja viia vara ära omal jõul ja kulul.

Globaalne Ettevõtlusmonitor (GEM e ingl Global Entrepreneurship Monitor) on iga-aastane paljudes riikides samaaegselt läbiviidav ettevõtlusaktiivsuse, ettevõtjate püüdluste ning hoiakute hindamise uuring, mis keskendub ettevõtluse rollile rahvamajanduse kasvus ja avaldab üksikasjalikult ettevõtlusaktiivsusega seotud rahvuslikke omapärasid.

Eesti uuring valmib Eesti Arengufondi, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Estonian Business School’i ja Uuringulabori esindajate koostöös. Uuringu initsiaatoriks ning töögrupi juhiks on Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro.

Uuringu kokkuvõttega saate tutvuda siin.

Riigikogu võttis 53 poolthäälega vastu majanduskomisjoni algatatud Eesti Arengufondi nõukogu liikme nimetamise otsuse ning nimetas fondi nõukogu liikmeks riigikogu liikme Mart Laar.

Nõukogust kutsuti tagasi Urmas Reinsalu, kelle volitused riigikogu liikmena peatusid seoses tema asumisega kaitseministri ametikohale 11. mail 2012. Otsuse vastu hääletas 11 riigikogu liiget.

Loe uudist Delfis.

Arengufond on riigi tellimusel asunud Eesti majanduse kasvuvaldkondade otsingule.

Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on käivitanud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia ning ettevõtlusstrateegia koostamise protsessi. Uutes strateegiates omab olulist kohta nn „Nutikas spetsialiseerumine“, mille eesmärgiks on välja selgitada need ettevõtluse valdkonnad, milles on keskmisest suurem kasvupotentsiaal ja loodav lisandväärtus ning võimalus investeeringute kaudu teadus- ja arendustegevusse konkurentsieelis saavutada.

HTM asekantsleri Indrek Reimandi sõnul on Eesti teadus heal tasemel ja saab aidata kaasa uuenduslikuma ning väärtuslikuma toodangu loomisele Eesti ettevõtetes. „Kui ettevõtjad näevad teadussaavutuste rakendamises võimalust ja ise ka sellesse panustavad, siis riik on oma teadusprogrammidega valmis seda toetama. Tuleb üles leida need teadussuunad, millel on meie ettevõtluse jaoks kõige suurem potentsiaal. Just ettevõtjate hääl on siin väga oluline“, lisas Reimand.

Nutika spetsialiseerumise raames kasvuvaldkondade leidmiseks on EAS-i ja Eesti Teadusagentuuri  ning mõlema ministeeriumi analüütikud Tartu ülikooli professor Urmas Varblase juhendamisel analüüsinud Eesti senist majanduse ja teaduse spetsialiseerumist.

Järgmise sammuna on kavas ettevõtjate abiga sõeluda välja need ettevõtlusalad, kus ettevõtjad näevad tuge teadus– ja arendustegevusest oma kasvuvõimaluste realiseerimiseks.  Selleks intervjueerib Arengufond ettevõtjaid ja teadlasi ning viib läbi ühisarutelusid.

„Euroopas otsivad kõik riigid võimalusi uueks kasvuks. Nutikas spetsialiseerumises, mis arvestab iga piirkonna eripära ja koondab ressursse konkurentsieeliste esiletõstmiseks, nähakse võimalust, kuidas investeeringud teadus- ja arendustegevusse senisest paremini suurendaksid nende mõju majandusele“, selgitas prof. Urmas Varblane.

Arengufond on majanduseksperdina kaasanud analüüsi tegema Kristjan Lepiku. "Analüüsime globaalseid majandustrende ning seejärel vaatame, milliste valdkondade puhul oleks Eesti ettevõtluse ja teaduse kokkupanemisel võimalik suurimat efekti saada", lisas Lepik.

Arengufond ootab ka ettevõtjate arvamusi Eesti majanduse kasvualade kohta. Täpsemaks infoks või küsimusteks kontakteeruge kristjan.lepik[A]arengufond.ee

Eesti idufirma VitalFields, mille asutajate poolt loodud põllumeeste ilmaportaal viib oma teenuse järgmisel aastal mitmes suures põllumajandusriigis turule,  sai investoritelt teenuse arendamiseks 250 000 euro suuruse lisainvesteeringu. 

VitalFields on keskendunud erinevate põllukultuuride saagikuse kasvatamisele, pakkudes põllumeestele personaalset põllu-põhist ilmaennustust, hoiatusi taimehaiguste osas ning farmi tõhususe analüüsi. Eestis kasutab portaali 90 põllumeest. Süsteemi arendatakse pidevalt just nende tagasisidest lähtuvalt.

"Põllumehed peavad tänapäeval olema kursis mitmete valdkondadega, kuna põldude saagikus ning majanduslik edukus sõltuvad mitmetest teguritest. Kõigil on raske olla kursis kogu keerulise taimehaigusi puudutava infoga. Seepärast arvan, et VitalFieldsi pakutavad lihtsalt kasutatavad lahendused  saavad olema põllumehele väärtuslikuks tööriistaks," ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor ja taimehaiguste ekspert Mati Koppel.

"VitalFields on algusest peale loodud mitte ainult Eesti vaid kogu maailma põllumeestele. Ehitame üles ülemaailmset taimehaiguste andmebaasi, mille paneme kokku lokaalse põllupõhise ilmaennustusega. Seeläbi saame hoiatada põllumehi taimehaiguste eest ja anda tõrjesoovitusi. Tulemuseks on suurem saagikus," tutvustas VitalFields'i kaasasutaja Martin Rand. “Ootame kõiki Eesti põllumehi teenust kasutama. Veebileht www.vitalfields.com on kasutav nii eesti- kui ka inglisekeelsena,” lisas Rand.

VitalFields asutati aasta tagasi tootearenduse üritusel Garage48. Tänavu kevadel läbis VitalFields Eestis tegutseva rahvusvahelise kiirendi Startup Wise Guys 3-kuulise intensiivse programmi.

Sel ja järgnevatel aastal keskendub ettevõte teenustevaliku laiendamisele ning uutele turgudele sisenemisele. Sellel eesmärgil kasutatakse ka veerand miljoni euro suurust lisainvesteeringut, mille taga on investeerimisfirmad Wiser Financial Advisors OÜ, Arvi Tavast valduse OÜ ja Arengufondi riskikapitali valitseja AS SmartCap oma uue fondiga Early Fund II.

SmartCapi juhatuse liikme Heidi Kakko sõnul on VitalFields esimene positiivne näide Startup Wise Guys kiirendis osalenud ettevõttest, kes pärast programmi läbimist kaasab investoritelt edukalt lisaraha tegevuse laiendamiseks. “Me otsime aktiivselt varajases arengufaasis unikaalse ärimudeliga turge vallutavaid ettevõtteid, kelle edule kaasa aidata. VitalFields’is on ühendatud tubli meeskond ja potentsiaalselt suure turu raputamise võimalus. Seekord on uut investeeringut tehes hea meel ka uute lisanduvate äriinglitest investorite üle,” lisas Kakko.     

Lisainfo:

Heidi Kakko | SmartCap Early Fund II fondijuht

heidi.kakko[A]smartcap.ee | +372 5624 9959

Martin Rand | VitalFields, CEO

martin.rand[A]vitalfields.com | +372 516 8908     

Eesti Arengufondi nõukogu valis esmaspäeval toimunud korralisel koosolekul uueks esimeheks Alar Karise.

Nõukogu esimeheks valitud Alar Karise sõnul on fondil töös mitu uut ambitsioonikat projekti. "Arengufondi tegevuse peamiseks mõõdupuuks peab olema kaasaegse Eesti ettevõtluse aktiivsus, edukus ja rahvusvaheline läbilöögivõime," kommenteeris Karis, kelle kinnitusel on investeerimistegevuse ja seireprojektide kõrval fondi lähiaastate suurimaks väljakutseks ettevõtlikkuse arendamiseks mõeldud laialdase nii-öelda äratuskoolituste kava välja töötamine ja ellu viimine.

Viimased kolm aastat nõukogu tööd juhtinud Raivo Vare põhjendas ametist loobumist uue etapiga fondi tegevuses. "Minu jaoks sai kevadel üks periood läbi - järgmiseks viieks aastaks sai valitud uus juhatuse esimees ning paras aeg on ka nõukogu töö juhtimises ohjad üle anda," selgitas Vare.

Tartu Ülikooli professor Alar Karis on olnud Arengufondi nõukogu liige alates 2007 aastast. Karis on Rektorite Nõukogu juhatuse esimees, aastatel 2003-2007 oli Karis Eesti Maaülikooli ning aastatel 2007-2012 Tartu Ülikooli rektor.

Lisaks Karisele ja Varele kuuluvad Arengufondi nõukogusse Mart Einasto, Kaja Kallas, Andres Keevallik, Jürgen Ligi, Jaan Männik, Juhan Parts ja Urmas Reinsalu, fondi nõukogu liikmed kinnitab ametisse Riigikogu.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud mõttekeskus ja riskikapitalifond, mille eesmärk on kasvatada ettevõtlikkust Eestis ning investeerida rahvusvahelisele turule suunatud innovaatilistesse Eesti ettevõtetesse. Arengufondil on suurim Eesti startup-ettevõtete investeerimisportfell 16 ettevõttega.

Lisainfo:

Alar Karis

Arengufondi nõukogu esimees

tel 50 29 689; e-post: alar.karis[A]ern.ee

Vaata lisaks:

http://www.epl.ee/news/eesti/alar-karis-asub-juhtima-arengufondi-noukogu.d?id=65086284

http://www.e24.ee/1000306/arengufondi-noukogu-etteotsa-asus-alar-karis/

Eesti Arengufond kavandab seitsme aasta jooksul läbi viia 100 000 eestlast kaasava programmi ettevõtlikkuse kasvatamiseks ning ettevõtluse maine tõstmiseks ühiskonnas, rääkis fondi juht Tõnis Arro täna Riigikogule esitatud ettekandes. Kava järgi peaks sajast tuhandest programmi kaasatud inimesest vähemalt viis tuhat asuma looma uusi ettevõtteid ning kokku vähemalt tuhande programmi abil tekkinud uue ettevõtte lisandumine peaks omakorda looma aastas 100 miljonit eurot täiendavat lisandväärtust.

"Kuigi meile meeldib uskuda, et eestlased on niigi väga ettevõtlikud, näitavad uuringud, et valdav enamus ülikooliõpetajatest näevad oma tulevikku palgatöötajana," kirjeldas täna Riigikogu ees Arengufondi juhatuse esimees Tõnis Arro, kelle sõnul jääb Eesti ettevõtlikkuse poolest oluliselt maha mitte ainult USA näitajatest, vaid ka Euroopa Liidu keskmisest. "Meil on vaja uut tiigrihüpet, mis muudab inimesed ettevõtlikumaks ning julgustab neid looma uusi edulugusid," rõhutas Arro.

Arengufond jätkab ka senise seiretegevusega, mille eesmärgiks on anda ettevõtjatele ja avalikule sektorile konkreetsemaid teadmist majanduses toimuvatest arengutest ja trendidest. "Selleks, et fondi seiretegevusest kasusaajaid oleks edaspidi rohkem, püüame uued seireprogrammid käivitada niisugustes valdkondes, kus meil on olemas asjast huvitatud partner meie pakutud lahenduste elluviimiseks," selgitas Arro.

Arengufond haldab jätkuvalt Eesti mahukaimat start-up investeeringute portfelli, kuhu kuulub kokku 16 ettevõtet. Täna teatati ka esimese investeeringu edukast realiseerimisest, kui USA börsiettevõte Xilinx omandas Arengufondi osalusega Modesat Communicationsi. "On oluline meeles pidada, et Arengufondi investeerimissuuna peamine eesmärk ei ole kasumi teenimine, vaid kõrge potentsiaaliga ettevõtete tekke soodustamine ja riskikapitali turu elavdamine." selgitas Arro Riigikogu liikmetele tuues välja kõige olulisemana, et väärt töökohtade arv Eestis kasvab. "Nüüdseks USA mõjukale börsifirmale kuuluv ettevõtte arendusmeeskond jätkab ja laiendab tegevust Eestis, siia tekib juurde uusi, kõrget kvalifikatsiooni eeldavaid ja suurt lisandväärtust loovaid töökohti,” selgitas Arro.

Lisainfo: Tõnis Arro Juhatuse esimees

tonis.arro[A]arengufond.ee

Eesti Arengufondil on valminud finants- ja infotehnoloogia ekspertide poolt kokku pandud seireraport „IT+Finants: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest finantsteenustes“, mis avab info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) kasutamise võimalusi Eesti finantssektoris täna ning tulevikus.

Raport kasvas välja EST_IT@2018 seiretööst, mis peilis valdkondi, kus IKT suudab kümne aasta jooksul Eesti majanduse ja ühiskonna arengut enim edasi aidata. Sõelale jäänud kuue kasvuvaldkonna hulgas on finantssektor üks iga inimest lähedaimalt puudutav valdkond ja sealjuures eluala, mida tehnoloogia areng on juba märkimisväärselt muutnud.

Eestil on võimalus kujuneda innovaatiliste finantsteenuste kasvulavaks, kui spetsialiseerutakse finantssektori tugiteenustele, arendatakse neis kasutatavate tehnoloogiate alast haridust ning luuakse atraktiivne keskkond finants- ja IT-sektorite kokkupuutepunktis olevate lahenduste pakkumiseks.

„Kriisi käivitanud uudse „patuoina” kuvandi kõrval on finantssektoril ka eesrindliku IT-kasutaja imidž. See on tekkinud tänu tehnoloogia pikaaegsele kasutamisele finantsasutuste ühendamisel ülemaailmsesse raharingesse. Üha
enam globaalselt võrgustunud tehnoloogiaalti majandusharuna pakub finantsala eelvaadet teistegi erialade IT kasutamise tulevikku,“ nentis Eesti Arengufondi poolt raporti valmimist juhtinud Kristjan Rebane.

Finants ja infotehnoloogia valdkondade ekspertide ühise mõttetöö tulemusel jõutakse analüüsis rõhuasetusteni, mis lubavad IT rakendamisest finantssektoris Eesti lähtekohti ja potentsiaali arvestades maksimaalselt kasu saada. Keskendumist kasvuvõimalustega finantsteenuste niššidele toetavad atraktiivse keskkonna loomine ja interdistsiplinaarse hariduse edendamine.

“Ettevõtted, mis võtavad kinni igast tellimusest kaotavad fookuse ja sellega ühtlasi konkureerivad kõigiga. Need, kes spetsialiseeruvad ja loovad oma tugevusele ekspertiisi saavutavad konkurentsieelise, mis lubab teha oma valdkonnas kõrgema hinnaga väärtuspakkumise. Eksperdid tahavad teha koostööd teiste ekspertidega, kellega nad ei konkureeri, nii tekkib omavaheline usaldus ja koostöö” kommenteeris raportit FinanceEstonia IT-töögrupi juht Peeter Klanberg.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud mõttekeskus ja riskikapitalifond, mille eesmärk on teostada majanduse tulevikuvõimalusi avavat arenguseiret ning investeerida uutmoodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti tehnoloogiaettevõtetesse.

• „IT+Finants: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest finantsteenustes“ raport (PDF, 1,8 MB)

Lisainfo:
Kristjan Rebane
Eesti Arengufond
Infoühiskonna ekspert
Tel 6161063
E-mail kristjan.rebane[A]arengufond.ee

Tänavuse raporti leitmotiiv on läbipõimunud maailm - viidates tõsiasjale, et IT lahendused on muutunud meie igapäevase elu osaks. Raport hõlmab 142 riiki ning vaatamata riikide arvu kasvule on Eesti suutnud oma positsiooni kahe koha võrra parandada.

Eesti hea positsiooni kindlustavad avaliku sektori ja eraisikute tehnologiakasutus ning IT innovatsiooni toetav seadusandlus, mis on kaasa aidanud ID-kaardi, digiallkirja ja e- valimiste laialdasele kasutusele. Paranemisruumi on ettevõtluse õiguskeskkonna kvaliteedil ja erasektori tehnoloogiakasutuses, seda ennekõike mitte-IKT sektoris.

“Uuele tasemel jõudmiseks peame panustama nii haridusse, näiteks läbi IT Akadeemia kui ka IT laiemasse kasutamisse ettevõtluses nagu paljud edukad startup-firmad tõestanud on. Võimekust meil selleks on, nüüd läheb vaja julget pealehakkamist, näiteks teenindavas sektoris.“ kommenteeris raportit Arengufondi ekspert Kristjan Rebane.

Enamus Euroopa Liiduga viimati liitunud 12 liikmesriigist on pärast paariaastast langust pingereas taas tõusma hakanud, sealhulgas ka Leedu 31. kohale ja Läti 41. kohale.

„Ma arvan, et järgmine hüpe tehnoloogia nutikaks kasutamiseks vajab läbimõeldud plaani, mis luuakse ettevõtjate, avaliku ja teiste osapoolte ühises töös. Olemasolev „Infoühiskonna arengukava 2009-2013“ on oma töö tublisti ära teinud ja me võime ta pensionile saata. Täna vajame me kiiresti Eesti infoühiskonna visiooni ja strateegiat aastani 2020“ ütles Enn Saar, ITL-i juhatuse liige.

IT indeks põhineb enam kui 50 erineval rahvusvahelisel pingereal ja kohalike ekspertide hinnangul, mis jagunevad nelja teema vahel: poliitiline- ja ärikeskkond, IT valmidus ja IT kasutamine, mis väljenduvad omakorda neljanda teemana infotehnoloogia mõjus majandusele ja ühiskonnale.

IT raporti pingerea tipus püsivad endiselt Skandinaavia ja Põhja-Ameerika, koos mõne Lääne-Euroopa ja Aasia riigiga. Esikohal on kolmandat aastat järjest Rootsi, kes on üldiselt tugev kõikides hinnatud kategooriates, järgnevad Singapur ja Soome.

Maailma Majandusfoorum koostab globaalset infotehnoloogia raportit (GITR) juba 11 aasta järjest, tehes koostööd rahvusvahelise ärikooli INSEAD-i ja ülemaailmsete partneritega, kelleks Eestis on Eesti Arengufond. 

• Maailma Majandusfoorumi globaalne infotehnoloogia raport
• Kristjan Rebase slaidid raporti esitluselt

Lisainfo:
Kristjan Rebane
Eesti Arengufond
Infoühiskonna ekspert
Tel 6161063
E-mail kristjan.rebane[A]arengufond.ee