Pressiteated

Arengufondi tegevjuht Ott Pärna kutsus Innovatsiooniaasta finaalkonverentsil üles tegema Eestist maailma kasutajasõbralikumat ja suurimat internetiriiki.

Nimetades ettevõtmist X-VAATEKS (ing. k. X-VIEW), kutsus Arengufondi juht meie riigi e-lugu just kliendi perspektiivist edasi arendama ja olema esimene tegelik internetiriik maailmas. Pärna sedastas eesmärgiks "olla maailma mugavaim riik Internetis aastaks 2012" ja "olla maailma suurim riik Internetis aastaks 2013".

Pärna sõnul on maailma riigid endid Internetis ja teistes digitaalkeskkondades jätkuvalt otsimas ning tegelikke läbilööjaid pole seni esile kerkinud. "Eestil on üksjagu tehnoloogiliselt unikaalselt infrastruktuuri, alates X-tee'st (ing. k X-road), mis võimaldab erinevate andmebaaside ristkasutust, kuni ID-kaardi ja digiallkirjani välja. See kõik võimaldab meil olla internetiriigina paar astet sügavam ja edumeelsem kui teised riigid.

Kuid me oleme tugevad ennekõike tagatoast vaadates (ing. k back office). Samas kliendi vaatest lähtuvalt (ingl. k. usability) oleme me pigem tagurlikud; oleme üles ehitanud loendamatu arvu veebilehti, tihti tehniliselt konarlikke ja omavahel raskesti seostatavaid teenusejuppe - nii riigi kui kohalikul tasandil. Neis ei suuda orienteeruda ning hakkama saada ka tugevalt üle keskmine arvutikasutaja. Ilmekaks näiteks on siinkohal kolleegi ja Rahvusvahelise IT Akadeemia projektidirektori Üllar Jaaksoo äsjane värvikas ning lõpuks ebaõnnestunud kogemus endale .ee-rägastikus kalastusvõrgu luba taotleda," ütles Pärna.

X-VAATE eesmärgiks on kaks asja.

Esmalt, saavutada aastaks 2012 olukord, kus enamus meie vabariigi ning kohalike omavalitsusüksuste teenuseid on sarnasema näo ja kasutajafunktsionaalsusega. Ning nad on samaaegselt kättesaadavad ka ühe ja kasutajasõbraliku internetiportaali kaudu (vt Inglismaa näidet: http://www.direct.gov.uk/).

Sarnase kasutusplatvormi ning lisaks "kõik-ühest-kohast" lähenemise kasuks räägivad teenuse kasutamiseks kulutatud inimese aja-, närvi- ja rahakulu vähenemine.
Seega saavutatakse olulist kokkuhoidu teenuste ja kliendivaate platvormide arendamisel - ei osteta mitukümmend kord ühte ja sama asja ning ka arenduse tellija muutub asjatundlikumaks. Ning otse loomulikult saavutatakse teenuse kvaliteedi paranemine, kiireneb kogu süsteemi ajakohastamine, paraneb klienditugi ja süsteemi integreeritus teiste, nt erasektori aga ka rahvusvaheliste internetikeskkondadega.

Teiseks eesmärgiks on olla aastaks 2013 "suurim riik Internetis". Suurimaks internetiriigiks olemist võib erinevalt defineerida. Samas on riigid olemuslikult Internetis ühesuurused. Iga riik paistab täpselt nii suur, kui on vaataja arvuti monitor. Ehk siis vaatamata sellele, et me oleme füüsilise riigina väikesed, on meie võimalused Internetis vähemalt sama suured kui suurriikidel.
Hinnanguliselt 2/3 tänapäeva otsuseid langetatakse Interneti põhjal.

Seega nii turistide, investeeringute kui ka talentide riiki meelitamisel Interneti roll ainult kasvab. Kes on siin edumeelsem, selgem ja läbimõeldum, see võidab. Kui meil oleks tõesti soodne ettevõtlus- ja maksukliima, ei keelaks meil keegi maailma ettevõtjatele Eesti ID kaarte (mitte kodakondsust!) jagada ning üle Interneti neil siin ettevõtteid, holdingfirmasid või fonde asutada. Seda, mida saab täna Luksemburgis teha kalli raha eest ja faksi vahendusel, võiksime meie pakkuda 100 aastat uuemal viisil - täielikult virtuaalselt.

Nii siis, tere tulemast kaasa mõtlema ja ühiselt tegutsema! X-VAADE on idee ja ettepanek kõigile Eesti avaliku-, kolmanda- ja erasektori organisatsioonidele, kes tunnetavad vajadust ja valmisolekut Eestist maailma esimene internetiriik teha!

Lisainfo:
Ott Pärna, Eesti Arengufondi juhatuse esimees, tel 517 8111
Hannes Astok, Riigikogu liige ja Innovatsiooniaasta juhatuse esimees, tel 509 1366
Üllar Jaaksoo, Rahvusvahelise IT Akadeemia projektidirektor, tel 550 5245
Kristjan Rebane, Arengufondi infoühiskonna ekspert, tel 6161 1063

Arengufondi juhi Ott Pärna üleskutse raportis Riigikogule 17. september 2009: Uueks kasvuks ei piisa seniste asjade natuke paremini tegemisest. Ei piisa ka pelgalt eurost või mõnest üksikust programmist. Meil on vaja Suurt Plaani – ühist ja kaugelenägevat visiooni Eesti majanduse tulevikust ning sidusat tegevuskava selle elluviimiseks.

Kriis on tegude ja uutmoodi alguse aeg. Me peame andma endast parima, et Eestit võiks pidada nutikaks Skandinaavia väikeriigiks, kes on otsustanud targalt tegutsedes väljuda kriisist liidrite seas. Et ajakiri The Economist ei iseloomustaks meid ja teisi mõõna kogevaid Balti riike iroonilise sõnapaariga Baltic blues.

Me ei alusta tühjalt kohalt. Arengufond on pisut enam kui kahe tegevusaasta jooksul korraldanud hulga seireid. Need on aidanud meil avada sügavuti Eesti majanduse probleeme, tajuda globaalseid arengutrende ning tuvastada sedasi erinevate sektorite kasvuvõimalusi. Oleme Eesti võimaluste analüüsimisse kaasanud juba üle 1000 ettevõtja, otsustaja ja mõtleja nii Eestist kui ka väljastpoolt.

Toimunud on pea 100 ajurünnakut, seminari ja konverentsi. Oleme strateegilise algatusena lükanud käima IT kõrghariduse rahvusvahelistamise projekti „Eesti IT Akadeemia” ning käivitanud 25 turuosalisega Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni. Viimase 14 kuu jooksul on tehtud viis riskikapitaliinvesteeringut. Ettevalmistamisel on neli uut investeeringut ja viis värsket ambitsioonikat projekti on meie rahvusvahelise äri inkubaatoris SeedBooster küpsemas.

See kõik on andnud meile piisavalt põhjust ja ka kindlust, et algatada projekt „Eesti Kasvuvisioon 2018”. Et sellest saaksid kasvada välja selgesihilised ja sidusad kasvuprogrammid, mida üheskoos ning mõjusalt ellu viia.

Hea Riigikogu! Mõtetele ja ideedele avatud innovatsiooniplatvorm on kasvuvisiooni eduka kokku panemise eelduseks. Teie loodud Arengufond saab ja tahab olla selle eestvedaja. Kuid me ei saa ega tohi teha seda üksi. Meie väikeriigis ei ole ühelgi asutusel sellist ajupotentsiaali, et töötada üksi läbi kõiki valikud ning pakkuda välja ja viia ellu Eesti jaoks parimad otsused.

Seepärast teen ettepaneku astuda samm edasi, panna ühiselt kokku Eesti Kasvuvisioon 2018 ning hakata selle suunas liikuma. Õigupoolest pole meil teist valikut. Ka pragmaatiline Singapur, heaolumaa Soome ning paljude eeskujuks peetud Iirimaa on uut kasvulugu otsimas, suurtest riikidest rääkimata.

 Pöördun Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse, ministeeriumide ja ettevõtlus­ organisatsioonide, haridus­ ja meediajuhtide ning kolmanda sektori – kõigi Eesti liidrite poole. Arutame poole aasta jooksul Eesti valikud läbi ja paneme maha uue sisuka maamärgi. Seejärel viime kokku pandu üheskoos sihipäraselt ellu.

Vaid nii saame loota Eesti uuele jätkusuutlikule eduloole, mis toob meie rahvale heaolu ja millest ka The Economist kirjutab kord kiitvaid lugusid – The Rolling Estonians on tagasi ja tugevamana kui kunagi varem! Head värske raporti lugemist ja koostööd soovides!

Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees

ott.parna[A]arengufond.ee

• Samal teemal:

Äripäev: Rolling Estonians naasevad

Delovoje Vedomosti: Vaja on vaadata kaugemale ette

Postimees: Arengufond kutsub tulevikku vaatama

ÄP Online: Arengufond riigikogus: riik panustagu taastuvenergeetikasse

E24: Ott Pärna: muutusteks ei kulu terve põlvkond

ETV / AK uudised: Arengufond esines riigikogu ees

Klaas: Eesti edu tagab ettevõtlikkuse kasv ja ettevõtlusoskuste omandamine

SDE kutsub riigikogu tulevikukomisjoni looma

Tänasel Arengufondi nõukogu koosolekul valisid fondi nõukogu liikmed oma esimeheks Raivo Vare.

Nõukogu esimeheks valitud Raivo Vare on ühtlasi Eesti Koostöö Kogu nõukogu liige ja on aktiivselt osalenud eksperdi ning praktikuna Arengufondi “Valge paber Riigikogule “ väljatöötamises.

Raivo Vare sõnul on oluline, et Eesti väljuks kriisist tugevamana. “Sellele aluse loomiseks on vaja töötada sisuliste riigi ja tema majanduse arengu edukust kindlustavate tegevussuundade tervikpaketi kallal. Arengufond on siin järjekindlalt ja jätkuvalt andnud tugeva panuse nii strateegiliste tegevuste kavandamisel kui ka eesrindlikesse omamaistesse tehnoloogilistesse projektidesse investeerimisel. Olen kindel, et Eesti riik jätkuvalt toetab sellesuunalist tegevust vaatamata praegusele, kriisist tingitud välktegevuste sunnile,” kommenteeris Arengufondi uus nõukogu esimees.

Arengufondi juhatuse esimees on Ott Pärna. Arengufondi nõukogus töötavad lisaks Raivo Varele Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk, kes on ka Arengufondi 

nõukogu aseesimees, Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik, TTÜ rektor Peep Sürje, TÜ rektor Alar Karis, Riigikogu liige Mart Laar, rahandusminister Jürgen Ligi ja majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Täiendav info:  Raivo Vare mob 5030900

• Loe kindlasti avalikku usutlust Raivo Varega ÄP onlines.

Maailma Majandusfoorum avaldas täna iga-aastase globaalse IT raporti 2008-2009 (Global Information Technlogy Report 2008-2009). Võrreldes eelmise aastaga on Eesti parandanud oma positsiooni 2 koha võrra ja tõusnud maailma IT edetabelis 18. kohale.

Eesti 18. koht 134 riigi IT saavutusi võrdlevas raportis tuleneb aktiivsusest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) kasutuselevõtul, e-valitsuse arendamisel ning mobiiltelefonide ja interneti laiast levikust. Suurimaks probleemiks Eesti arengus on jätkuvalt ettevõtete vähene valmisolek info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid tõhusalt kasutusele võtta. Takistusteks on seejuures kvalifitseeritud spetsialistide puudus ning ärijuhtimise koolituse mitte kõige parem tase.

Arengufondi majanduseksperdi Marek Tiitsi sõnul on IT roll majanduskriisi tingimustes olulisem kui varem. „Infotehnoloogia valdkonna arendamine on oluline ettevõtete tootlikkuse kasvu allikas. Seega muudab IT nutikas kasutuselevõtt ettevõtteid efektiivsemaks ja konkurentsivõimelisemaks ning aitab kogu majandust kiiremini kriisist välja," selgitas Tiits.

Eesti Arengufondi poolt 2008 aastal läbi viidud IT-alase arenguseire EST_IT@2018 tulemused kinnitavad Maailma Majandusfoorumi analüüsi tulemusi.

Arengufondi seireraportis soovitasime Eesti nõrkuste kõrvaldamiseks panustada välisprofessorite Eestisse toomisele ning rahvusvahelise tehnoloogia- ja ärijuhtimise tugevdamisele.

Eesti Arengufond on Maailma Majandusfoorumi partner Eestis, kes toetas raporti ettevalmistamiseks vajalike andmete kogumist.

Maailma Majandusfoorum (The World Economic Forum e WEF) on pühendunud maailma valupunktide lahtimõtestamisele, kaasates globaalsete, regionaalsete ja majanduslike teemade arutamisse liidreid üle maailma. Alaliselt Genfis paiknev organisatsioon on 1971. aastal asutatud sõltumatu, kasumit mittetaotlev, ilma poliitiliste, parteiliste või rahvuslike huvideta fond.
Maailma Majandusfoorumi koduleht asub aadressil: http://www.weforum.org

Viited nii Maailma Majandusfoorumi kui Arengufondi raportile leiate siit: http://www.arengufond.ee/foresight/estit2018/

Lisamaterjal:

Marek Tiitisi esitlusslaidid pressikonverentsil (PDF, 600 kB)

Lisainfo: 

Marek Tiits, Arengufondi majandusekspert, marek.tiits[A]arengufond.ee tel: 616 1066

Meediakajastus:

Arengufondi nõukogu kinnitas eilsel nõupidamisel Arengufondi 2009. aasta tegevuskava ja vähendatud eelarve ning toetas iseseisvana jätkamist. Arengufondi 2009. aasta tegevuste ja analüüside keskmes on Eesti majanduse uus kasvustrateegia.

Nõukogu tõdes käesolevale tegevusaastale ette vaadates, et Eesti tulevikuvõimalusi süsteemselt läbi töötava organisatsiooni järgi kasvab vajadus just rasketel aegadel. Samuti on oluline keerukatel aegadel jätkata tööd riskiinvesteeringute suunal – Eesti väikesed kasvupotentsiaaliga ettevõtted vajavad jätkuvalt riskikapitali süsti, mida on üha vähem eraturult leida.

"Arengufond pole luksusasi. See on kuue majandusministri ajal tehtud eeltöö tulemus, et Eestil on erinevalt näiteks Lätist sõltumatu ning majanduse tulevikku analüüsiv ekspertorganisatsioon olemas. Sellise organisatsiooni olemasolu on üks meie eeliseid praeguse olukorraga toimetulekul," sõnas majandusteadlane ja Arengufondi nõukogu aseesimees Erik Terk.

Arengufondi nõukogu esimees Indrek Neivelt kommenteeris, et nõukogu otsustas vastavalt üldistele majandusoludele vähendada Arengufondi 2009. aasta eelarvet võrreldes algselt planeerituga - viia tegevused ellu vähemate kulutustega. "Kogu Eesti peab püksirihma pingutama ja rohkem tegutsema," sõnas Neivelt.

Arengufondi 2009. aasta tegevuse fookuses on vedada Eesti majanduskasvule viimiseks uue strateegia väljatöötamist. Arengufondi nõukogu liige majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et alustatud seired peab viima lõpule. "Nii infotehnoloogia seire EST_IT@2018, Tööstusvedurid 2018 kui ka haridus-, tervishoiu- ja finantsteenuste ekspordi seired on olulised Eesti uue kasvustrateegia kujundamiseks.

Samuti on jätkuvalt vajalik investeeringute suunal eelarve piires ära teha plaanitud 6-8 otseinvesteeringut aastas, lisaks üldisele riskikapitalituru arendamisele," ütles Juhan Parts.

Nõukogu koosolekul oli arutlusel ka meedias ja valitsus-kabinetis diskuteeritud variant EASi ning Arengufondi liitmisest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnul ei lahendaks ükski ühendamine küsimust, kuidas taastada Eesti konkurentsivõimet eksportturgudel, meelitada Eestisse kõrgema lisandväärtusega töökohti loovaid välisinvesteeringuid ja leida rohkem Eestist võrsunud maailma vaatavaid tehnoloogiaettevõtteid. “Need Arengufondi asutamise eesmärgid on täna veel olulisemad kui varem," tõdes ta.

Lisaks tõi Juhan Parts välja, et ei ole mõtet Arengufondi organisatoorse vormi arutelul tagasi pöörduda juba käidud rajale. “Juba enne fondi asutamist analüüsiti põhjalikult Arengufondi funktsioonide riigijuhtimusliku paiknemise variante, sh EASi ja KredExi all tegutsemist. Sarnaselt soomlaste Sitrale otsustati Arengufond luua sõltumatuna Riigikogu alla, kuna Arengufond tegeleb kõiki ühiskonna osapooli puudutava Eesti majanduse tuleviku analüüsimisega ning samuti peab investeerimisotsustes olema iseseisev," selgitas majanduse- ja kommunikatsiooniminister.

Eesti Arengufond on Riigikogu poolt ellu kutsutud, et teostada Eesti majanduse tulevikuseiret, leida uue kasvu allikad ning investeerida uut moodi mõtlevatesse ja ambitsioonikalt tegutsevatesse Eesti teadmusmahukatesse tehnoloogiaettevõtetesse.

Lisainfo:

Ott Pärna, Arengufondi juhatuse esimees, tel 6161 100

SmartPOSTi, Arengufondi portfelliettevõtte pressiteade:

SmartPOST OÜ alustas iseteeninduslike „postkontorite" võrgu ehitamist 2008 aasta suvel. Loodud üle-Eestiline iseteeninduslike „postkontorite" e. pakiautomaatide võrgustik on ette nähtud eelkõige internetikaupluste ja postimüügi kaubamajade klientide teenindamiseks. See koosneb kaasaegsel tehnoloogial põhinevatest seadmetest, mis võimaldavad inimestel kiirelt ja mugavalt oma tellitud kaubad kätte saada.

Samuti annab kaasaegne tehnoloogia võimaluse pakkuda soodsamat alternatiivi Eesti Postile. Kauba tellinud kliendile saadetakse kood mobiiltelefonile ja e-mailile ning pärast koodi sisestamist pakiautomaadi arvutisse saab klient kauba kätte.

Pakiautomaadid on paigaldatud kaubanduskeskustesse üle Eesti, et klientidel ei tekiks lisa ajakulu kaupade kättesaamiseks.

Praeguseks on paigaldatud 31 pakiautomaati ja esindatud on SmartPOSTi võrk kõikides maakondades. Teenuse võrgu testimine ja pilootprojektid on edukalt läbitud ning nüüd on kõikidel ettevõtetel on võimalik liituda teenusega veebikeskkonnas aadressil - www.smartpost.ee/eteenindus.

Pakiautomaatide videotutvustustust jälgi siit.

SmartPOST OÜ logistikaettevõte, mille eesmärgiks on muuta kaugmüügi ehk peamiselt interneti ja postimüügi teel ostetud kaupade kättesaamine võimalikult kiireks ja mugavaks.

Lisainfo:

Indrek Oolup
Juhatuse esimees, SmartPOST OÜ, mob 5056222

Arengufond korraldab homme 11. detsembril Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses EST_IT@2018 konverentsi, millel käsitletakse Eesti info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogiate (IKT) kasutamise tulevikuväljavaateid aastani 2018.

Enam kui 140 Eesti arvamusliidrit kaasaval foorumil tutvustatakse Arengufondi tulevikuseire projekti EST_IT@2018 tulemusi ja arutletakse IKT tulevikuväljavaadete üle seireprojektis esile tõusnud olulisemates kasutusvaldkondades: hariduses, meditsiinis, tööstuses, energeetikas, finantsteenustes ja IKT süsteemide turvalisuse tagamisel.

Samuti saab konverentsi raames ülevaate IKT maailmatrendidest ja arengutest Eestis ning ülevaate meie valdkondlikest võimalustest ja ohtudest. Konverentsil osalejad annavad ka omapoolse panuse Eesti IT visiooni loomisse.

Arengufondi majandusekspert Marek Tiitsi sõnul mõõdeti 90.-ndatel aastatel IT valdkonna edukust enamasti läbi selle kui palju oli Eestis teiste riikidega võrreldes arvuteid ja internetiühendusi. Täna on hoopis olulisem küsida, kuidas IT saaks Eesti ühiskonna ja majandusarengut veelgi enam toetada.

"Võti on lihtne! Hariduses, meditsiinis, energeetikas ja tööstuses on Eestis oodata suurimaid muutusi. Samas on neis valdkondades nii meil kui mujal maailmas võimalik elu IT-ga oluliselt mõnusamaks muuta. Miks mitte seda siis teha?" rääkis Marek Tiits.

Konverentsi peaesineja, briti ajalehte "The Independent" kaastoimetaja ja majanduskommentaator Hamish McRae tutvustab IKT valdkonna maailmatrende.

Lisaks räägib Arengufondi majandusekspert Marek Tiits seireprojekti EST_IT@2018 tulemustest. Konverentsi teises pooles jätkatakse diskussioonidega kuues töötoas, kus eksperdid avavad oma ettekannetes IT kasutusvaldkondade tulevikuvisioone.

1. Hariduses: Janar Holm, Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Ene Tammeoru, e-Õppe Arenduskeskuse juhataja

2. Tervishoius: Madis Tiik, e-Tervise SA juhatuse liige Kristjan Port, Tallinna Ülikooli Terviseteaduste ja Spordi Instituudi direktor.

3. Tööstuses: Jüri Riives, Masinatööstuse Liidu juhatuse esimees Kalle Kuusik, Enics Eesti juhatuse esimees.

4. Energeetikas: Tarmo Mere, Eesti Energia jaotusvõrkude juht Jaan Järvik, TTÜ energeetika professor.

5. Finantsteenused: Andrus Alber, NASDAQ OMX Tallinna Börs juhatuse esimees Tõnu Grünberg, EMT arendus- ja tehnoloogiadirektor

6. IKT turvalisuses: Ülo Jaaksoo, Cybernetica juhatuse esimees ja Margus Vaino, Santa Monica Networks ASi juhatuse liige.

Töötubade eesmärgiks on selgitada välja, millised võiksid olla valdkondlikud arenguvisioonid ning mis on neist tulenevad ohud ja võimalused eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektorile.

Täiendavat infot konverentsi kohta saab Arengufondi kodulehelt Sündmuste alt siit.

Seireprojekti EST_IT@2018 kohta saab täiendavalt siit.

Lisainfo:

Ott Pärna, Eesti Arengufondi juhatuse esimees 616 1100
info[A]arengufond.ee 

Kristjan Rebane, Arengufondi infoühiskonnaekspert 616 1063 kristjan.rebane[A]arengufond.ee 

Täna Swissôtel Tallinna konverentsikeskuses toimunud Arengufondi seireprojekti "Tööstusvedurid 2018" tööstusfoorumil jõuti seisukohtadele, et 10 aasta plaanis suurima kasvupotentsiaaliga tööstus on keskkonna- ja energeetikatoodete ning tervise- ja heaolutoodete alal.

Foorumil ettekande teinud Arengufondi majanduseksperdi Siim Sikkuti sõnul on arenguvõimalusi võimalik leida pea kõikides tööstusharudes. "Keskkonna- ja energeetikavaldkonnas ning tervise- ja heaolutoodete vallas on aga kõige suurem tõenäosus kiireks kasvuks. Samas on pea kõikides valdkondades võimalik edukalt toimetada, kui suudame tänasest tootmispõhisest tööstusest edasi liikuda," rääkis Sikkut. Foorumil leiti, et tööstuses väärtuse kasvatamiseks on täna kolm põhisuunda:

•  Liikuda lihtsast tootmisest tootearendusteenuse poole 
•  Hakata tootma kõrgema lisandväärtusega tooteid 
• Pürgida brändihoidjaks 

Ära märgiti ka sihtturgude olulisus, kus eristub samuti kolm keskset võimalust:

• Vana-Euroopa küllastunud kuid rikas turg 
• Ida-Euroopa ja SRÜ kiire kasvuga turud 
• Suure kasvupotentsiaaliga kaugemad, kuid täna eksootilised turud

"Tööstusvedurid saavad tekkida ettevõtetest, kes liiguvad lisandväärtuse kasvatamise teed ning seda eriti kiiremini kasvavatel ärialadel. Ja ühtviisi head võimalused on seejuures nii brändi hoidjate, tootearendajate kui allhanke tegijate jaoks. Samuti tuleb kaaluda, millistel turgudel oleks meie suurema lisandväärtusega toodetel kõige enam turgu. Valdavalt on sellised turud meie jaoks täna tundmatud," selgitas tööstusvedurite tekkevõimalusi Siim Sikkut.

Tööstusfoorumi videosalvestuse leiate siit ning ettekannete materjalid ja arutelu kokkuvõtte siit.

Tööstusfoorumil osales umbes 150 Eesti tööstuse tuleviku kujundajat nii äri- kui riigisektori esindajat. Ettekannetega esinesid foorumil Massachusetts Institute of Technology (MIT) professor ja üks maailma tunnustatumaid tööstusarengu uurijaid Richard K. Lester; Soome suurfirma KONE Corporation nõukogu esimees Antti Herlin, Iiri valitsust hiljuti nõustanud kõrgetasemelise töörühma juht Joe Harford ning Arengufondi majandusekspert Siim Sikkut.

"Tööstusvedurid 2018" on arenguseire projekt, mis käsitleb töötleva tööstuse tulevikku Eestis. Projekti eesmärkideks on leida Eesti tööstuse kasvuvõimalused globaliseeruvas maailmas järgneva kümne aasta jooksul ning määratleda nende võimaluste ärakasutamiseks vajalikud sammud 3–5 aasta jooksul. Teisisõnu – Arengufond otsib vedureid, kes Eesti tööstust tulevikku ja tulevikus vedada võiksid.

Projekti tulemusena valmib 2009. aasta veebruaris lõppraport, mis annab suunised Eesti tööstuse kasvuvõimaluste ärakasutamiseks globaalses kontekstis.

Lisainfo: Siim Sikkut Arengufondi majandusekspert 6161065 siim.sikkut@arengufond.ee