Kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs

2012. aasta lõpus valmis Eesti Arengufondi poolt nutika spetsialiseerumise kvalitatiivne analüüs – leidmaks valdkonnad, kus ettevõtluse ja teaduse koostööks on potentsiaal kõige suurem. Kuid need kasvuvaldkonnad ei saa olla nutika spetsialiseerumise vastuseks – vaja on leida täpsemad tegevused, mis on vaja teostada kasvuvaldkondade kitsaskohtade likvideerimiseks või leevendamiseks.

Seega 2013. aastal on Arengufond teostanud “kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüsi”, leidmaks need vajalikud tegevused – selle analüüsi avaldame täna. Seadsime eesmärgiks hoida see analüüs hästi praktilisena: mitte piirduda analüüsimisega, mis on valesti, vaid pakkuda ka konkreetsed sammud (meetmed), mis oleks vaja teostada. Oluliselt lihtsam oleks öelda “tehtagu”, kuid täpsemate tegevuste väljatoomisel on nende realiseerumise tõenäosus kõrgem.

Üks kesksemaid probleeme T&A suunal on – kuidas tõsta teadusmahuka ettevõtluse osakaalu? Kui vaadata Eesti majandust laiemalt ja fundamentaalsemalt, siis on see minu arvates üks olulisemaid teemasid Eesti majanduse jaoks järgmisel kümnendil. Oleme seni olnud ettevõtluses hea allhankepartner lääneriikidele, kuid sellise mudeli puhul on arengul klaaslagi ees. Oluline on teadusmahuka ettevõtluse kasv ning selleks on vaja luua platvorm, kus ettevõtja ja teadlane saavad leida koostöövõimalusi. Sellesuunalised tegevused ongi kitsaskohtade analüüsis kesksel kohal.

Erinevate valdkondade puhul on kitsaskohad erinevad, näiteks IKT puhul on oluline kõrghariduse mahu ja kvaliteedi tõstmine (täna on sektoris töötajates puudus) ning e-tervise puhul on Eestis mitmeid innovaatilisi lahendusi, kuid nende eksport ei ole seni õnnestunud. Vajalik on igale valdkonnale erinevalt läheneda. Kuid eksisteerivad ka kitsaskohad, mille leevendamine aitaks kõiki kasvualasid ja need on analüüsis eraldi välja toodud.

Kitsakohtade ja uute võimaluste analüüs on kättesaadav siin. Ootame ka Teie tagasisidet, selle võib saata aadressile kristjan.lepik-at-arengufond.ee

Kristjan Lepik