Publikatsioonid
|
|
|
||
|
Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport. Juba üle kümne aasta on ettevõtlusaktiivsust uurinud ja mõõtnud paljudes maailma riikides Globaalne Ettevõtlusmonitooring (GEM e ingl Global Entrepreneurship Monitor), konsortsium, mis ühendab endas praeguseks 69 maad, esindades 87 maailma majandusest. Kuigi ettevõtluse kui ühiskondliku nähtuse olulisuses pole meil olnud kahtlusi ja Eesti uurimisgrupi mitmed liikmed on teinud ka varasemaid jõupingutusi GEM-i rahvusliku uuringu käivitamiseks, õnnestus meil järgida naaberriike ja uuringuga liituda esmakordselt alles 2012. aastal. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Case study / juhend "Consumer-centred research of Bottom of the Pyramid emerging markets for entrepreneurs". Kultuuriliselt ja geograafiliselt kaugetele turgudele sisenemine on väga ebamäärane ja riskantne, eriti juhul, kui turud asuvad teistsuguses küpsusfaasis. Ettevõte võib aga leida, et potentsiaalsed turud ettevõtte poolt välja töötatavale tehnoloogiale või teenusele asuvad just arengumaades või tärkavates majandustes. Kuidas leida sel juhul oma nišš ja turule sisenemise tee? Maailma vaeseima, kuid arvukaima nn „sissetulekute püramiidi põhja“ (umbes 4-5 miljardit inimest) turu ärivõimalustest aru saamiseks on parim võimalus lõpptarbija uurimine kohapeal. Eesti uurijad käisid ühe start-up ettevõtte ettepanekul Kenyas sealset tervishoiutoodete turgu uurimas. Inglisekeelne raport jagab soovitusi „püramiidi põhja“ turust huvitatud ettevõtetele turule sisenemiseks ja on juhendiks edasiste uurimisretkede paremaks korraldamiseks. Arengufondi mõttealgatuse „püramiidi põhja“ turu ülemaailmse võimaluse kohta leiad siit. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 11/2012 "Eesti-India majanduskoostöö tulevik". Raport keskendub Indiale kui kümnekonna aasta pärast maailma ühele juhtivale majandusele, kellega Eestil kui väikeriigil on nutikas juba praegu ehitada koostöösildasid. Vastastikku huvipakkuvaid koostöövõimalusi toob raport välja investeeringute, IT, bio- ja keskkonnatehnoloogiaäri, haridus- ja teadusvahetuse, turismi ning valitsustevahelise koostöö alal. Raporti vundamendiks olnud Eesti-India seire viidi ellu ühiselt India Suursaatkonnaga Soomes ja Eestis. |
|
||
|
|
|
||
| Spikker 7/2011 "Eesti-India majanduskoostöö tulevik". Eesti-India seire raporti järeldused ja esmatähtsate tegevussammude ettepapanekud Eesti vaatenurgast. Soovitused jagunevad 5 valdkonda, milleks on Eesti kui värav investeeringutele Indiast; Eesti ettevõtete turuvõimalused Indias; teadmiste vahetus läbi hariduse ja teaduse, turismist kui olulisest äri ja koostöö võimaldajast ning valitsustest kui koostöö teerajajatest. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 10/2012 "Väliskeskkond 2020: olulised trendid ja nende tähendus Eestile". Raport esitleb olulisemaid väliseid muutusi, mis Eestit eelseisval kümnendil mõjutada võivad. Neist lähtuvalt on mõttekohtadena välja toodud järeldused, mida Euroopa Liidu järgmise finantsperspektiivi vahendite kasutamise eesmärkide, prioriteetide ja tegevuste seadmisel arvesse võtta. Samas on sellest trenditööst tööriistana abi kõigile otsustajatele ja huvilistele nii eri poliitikavaldkondade strateegiate kui ka ettevõtete äristrateegiate kavandamisel. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti Fookuses 9/2012 "Stsenaariumid 2018: neli lugu Eesti majanduse võimalikust tulevikust". Raport sisaldab üksikasjalikku ülevaadet kasvuvisiooni raames välja töötatud arengustsenaariumidest: Lõuna-Soome, Hansa Liit II, Skype-saar ja Riigi tagasitulek. Raport on hea käsiraamaat tulevikustsenaariumide välja töötamiseks üldisemalt, sisaldades meetodit ja teadmist, mida jagas protsessi nõustanud rahvusvaheline konsultatsioonifirma Global Business Network. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 8/2012 "IT+Finants: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest finantsteenustes". Finants ja infotehnoloogia valdkondade ekspertide ühise mõttetöö tulemusel jõutakse raportis rõhuasetusteni, mis lubavad IT rakendamisest finantssektoris Eesti lähtekohti ja potentsiaali arvestades maksimaalselt kasu saada. Keskendumist kasvuvõimalustega finantsteenuste niššidele toetavad atraktiivse keskkonna loomine ja interdistsiplinaarse hariduse edendamine. |
|
||
|
|
|
||
|
Mõttealgatus 2/2012 "Eksperimenteeriv majanduspoliitika". Majanduspoliitika käsitlemisest avastus- või aredusprotsessina, mis toetab ettevõtlust võimaluste avastamisel ja ärakasutamisel, mitte ei keskendu ressursside jaotamisele. Eksperimenteeriv majanduspoliitika aitab ületada ettevõtetele üldisi soodsaid tingimusi loova traditsioonilise majanduspoliitika peamist puudujääki - senise vana majandusstruktuuri säilitamist. Mõttealgatus puudutab põgusalt ka proaktiivse riigivalitsemise mudelit kui eksperimenteeriva majanduspoliitika olulist tingimust. |
|
||
|
|
|
||
| Mõttealgatus 1/2012 "Turud ja innovatsioon sissetulekute püramiidi põhjas". Seni tähelepanuta olnud püramiidi põhja (base of the pyramid) turu püüdmiseks vajalik innovatsioon võib viia toodete ja ärimudeliteni, millel on konkurentsieelist ka tärkavate majanduste sissetulekute püramiidi jõukamates osades ja Lääne turgudelgi. Isegi kui Eestis püramiidi põhja võimaluste vallas kohe midagi ette ei võeta, on selge see, et mida enam jõuavad tärkavad majandused Eesti ettevõtete huviorbiiti, seda enam kasvab ka surve ja vajadus sissetulekute püramiidi põhja käsitlemiseks nii ettevõtluses, õppekavades kui ka arenguabis. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 7/2011 "IT+Tervishoid: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest tervishoius". Raport käsitleb, kuidas IT võiks tervise ja meditsiini teenriks olla, samal ajal ka tervishoiusüsteemi mõjutades. Tuuakse välja neli Eestit arvestavat soovitust: muudatusvajaduste tõukejõudu tuleb rakendada innovatsiooniks; IT-põhist tõhusust on vaja suurendada tervishoiusüsteemi igal tasandil; Eestit võiks rohkem käsitleda tervis- hoiulahenduste innovatsioonilaborina; IT-toodete asemel tasub eksportida tervishoiu IT-pädevust. |
|
||
|
|
|
||
| "Edasi!" Raport Riigikogule 2010/2011 Arengufondi arvult neljas raport Riigikogule. Otsustajate tähelepanuks on tõstetud maailmamajanduse tulevikuarengutest ja kriisis tugevnenud megatrendidest tulenevad võimalused ja väljakutsed Eestile. Käsitletakse Eesti Aasia vajadust ja pelgu, rohemajanduse buumist suurema kasu saamise teid ja IT põkkumist tervishoiuga. Üleilmse talendisõja ja Eestis süveneva kvalifitseeritud tööjõu nappuse taustal tõstatatakse vajadus tervikliku talendipoliitika järele. Näidatakse ka, kuidas Eesti saaks maailmas toimuvatele kiiretele muutustele strateegiliselt väleda riigivalitsemise ja eksperimenteeriva majanduspoliitikaga vastata. |
|
||
|
|
|
||
| Spikker 6/2011 "Eesti kasvuvisioon 2018: siht ja sammud järgmiseks kümnendiks". Spikker võtab kokku aasta väldanud ja tuhandet mõtteerksat eestimaalast Eesti tuleviku teemalisse strateegilisse arutelusse tõmmanud protsessi Eesti kasvuvisioon 2018 tulemused. Spikrist saad teada millist tulevikutunnetust kannab siht "maailmas edukast ja koduselt armsast Eestist" ning millised on 8 olulisemat muutuste kohta, kus täna tehtavast sõltub Eesti majanduse tulevikutee enim. |
|
||
|
|
|
||
| Spikker 5/2011 "Stsenaariumid 2018: neli lugu Eesti majanduse võimalikust tulevikust". Spikker sisaldab kokkuvõtet Eesti majanduse neljast erinevast võimalikust arengustsenaariumist: Lõuna-Soome, Hansa Liit II, Skype-saar ja Riigi tagasitulek. Samuti leiab Spikrist stsenaariumidest tuletatud järeldused - otsusekohad, milles täna tehtavatest valikutest sõltub Eesti majanduse tulevikuedu enim. Nimetatud järeldused said aluseks Kasvuvisioon 2018 loomisele. Stsenaariumid koostati kevadel 2010 Arengufondi kutsel koos käinud ekspertrühma poolt ja rahvusvahelise konsultatsioonifirma GBN juhendamisel. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 6/2010 "Kõrgkool 2018: rahvusvahelistumise trendid ja praktika maailmas". Kõrgkoolide rahvusvahelistumise alast teadmist koondav raport selgitab, millest sõltub ülikoolide rahvusvaheline konkurentsivõime ning kuidas see saavutatakse. Samuti käsitleb rahvusvahelistumist ja selle osatähtsust maailmaklassi ülikooli loomisel, arendamisel ning juhtimisel. Teema on Eesti jaoks aktuaalne, sest potentsiaalsete tudengite arv kahaneb, Eesti üliõpilased õpivad meelsasti välismaal, samas väljastpoolt ei valita Eestit eriti sageli õppimispaigaks. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 5/2010 "Tervishoiuteenused 2018: Eesti tervise- ja heaoluteenuste ekspordivõimalused". Raport selgitab tervishoiuteenuste ekspordi lähtekohti, avab kasvu tagant tõukavaid trende, analüüsib Eesti konkurentsieeliseid ning pakub välja strateegiavalikud võimaluste ärakasutamiseks. Strateegiavalikud erinevad vajamineva ressursi ja teostumiseks kuluva aja poolest: turismi, heaolu- ja raviteenuste vahelise sünergia strateegia, spetsialiseerumise strateegia, piirkondliku meditsiini-hub'i strateegia või kasvavatele nõudlusvaldkondadele terviklahenduste pakkumise strateegia. |
|
||
|
|
|
||
| "Edasi!" Raport Riigikogule 2009/2010. Arvult kolmas aruanne, mis kajastab Arengufondi tegevusi 2009 sügisest 2010 sügiseni. Raporti kaanel on Eesti Kasvuvisioon 2018 käigus kogutud eesti inimeste tulevikutunnetus – unistuste Eesti. Raporti kaante vahelt leiate, kuidas sellise Eestini on võimalik välja jõuda. Raporti pika versiooni lõpus on ka Arengufondi 2009. aasta majandusaasta aruanne. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 4/2010 "IT+Haridus: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest hariduses". Määratles, millistele Eesti hariduse võtmeprobleemidele ja tulevikuväljakutsetele on võimalik leida IKT abil lahendusi. Pakkus välja teekaardi, kuidas soovitud tulevikuni jõuda ning loetleb möödapääsmatud sammud, mida vaja teha: inspireeriva eestvedaja leidmine, interaktiivse ja elulise õpivara loomine, õpetaja IKT kutseoskuste edasiarendamine jne. |
|
||
|
|
|
||
| Spikker 4/2010 "Finantsteenused 2018: ekspordivõimalused ja poliitikavalikud". Põhiraportile järgnev "Spikker" koondab Arengufondi seiretööst „Finantsteenused 2018“ järeldunud tegevussoovitusi finantsteenuste ekspordi suurendamiseks. Eraldi tähelepanu pälvib võtmetegevuste teostamiseks väljapakutud lahenduse – FinanceEstonia – olemuse ja eeliste selgitamine. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti fookuses 3/2009 „Finantsteenused 2018: Eesti ekspordivõimalused ja poliitikavalikud" uuris finantsteenuste seire raames Eesti väljavaateid finantsteenuste ekspordi suurendamiseks. Raportis analüüsitakse finantsteenuste ekspordi loogikat, Eesti finantssektori hetkeseisu ning atraktiivsust asukohana. Järeldub, et Eestil on võimalus kasvatada finantsteenuste eksporti teatud niššides, eelkõige pakkudes rahvusvahelistele finantsettevõtetele tugiteenuseid ning osutades varahalduse ja privaatpangandus teenust, kuid seda eeldusel, et panustatakse järjekindlale ja pikaajalisele neid võimalusi väljaarendavale poliitikakujundamisele. |
|
||
|
|
|
||
|
Spikker 3/2009 Tööstusvedurid 2018: Eesti tööstuse kasvuvõimalused järgmiseks kümnendiks. Lühikokkuvõte töötleva tööstuse seireprojektist, mis otsis homseid tööstusvedureid: suurt lisandväärtust loovaid tööstusettevõtteid, mis moodustaksid töötleva tööstuse rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise teraviku ning veaksid kogu majanduse kasvu ja arengut. Toob välja kolme liiki kasvuvõimalusi tänaste tööstusettevõtete jaoks ja annab poliitikasoovitusi, kuidas riik saaks oma tegevusega Eesti tööstuse uutele kasvualadele liikumist toetada. |
|
||
|
|
|
||
| "Edasi!" Raport Riigikogule 2008/2009: Arengufondi teine aruanne Riigikogule. Raport koondab Eesti majanduse tulevikuvaated, riskikapitalituru arengud ja teeb üleskutse Eesti Kasvuvisioon 2018 tegemiseks. Pika raporti lõpus on Arengufondi 2008. aasta majandusaasta aruanne. |
|
||
|
|
|
||
|
Spikker 2/2009 Valge paber Riigikogule: Arengufondi juures töötanud ekspertide nägemus vajalikest sammudest, millega Eesti majanduskriisist välja tuua ning uuele kasvule alus panna. Riigikogule antakse üle 19.06.2009 kohtumisel spiiker Ene Ergmaga. Põhisõnum: hädavajalik on kiirelt kokku leppida ja käivitada strateegiliste tegevussammude kriisipakett. Vaata lisaks: "spikri" aluseks olev Valge paberi tervikversioon ja arutelu Arengufoorum 2 raames. |
|
||
|
|
|
||
|
Spikker 1/2009 Lühiversioon IT arenguseire EST_IT@2018 raportist koos järelduste- ja poliitikasoovitustega. Mantraks on kõrhariduse rahvusvahelisele tasemele viimine, IT rõhuasetusega tehnoloogia ja ärijuhtimise magistriprogrammid ning fookusvaldkondade teekaardid. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti Fookuses 2/2009 IT arenguseire EST_IT@2018 täisraport. Raport toob välja kolm konkreetset soovitust, mida teha, et Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatest enim kasu suudaks lõigata. |
|
||
|
|
|
||
| Eesti Fookuses 1/2008 Millised on Eesti majanduse tegelikud väljavaated? Mille poolest erineb Eesti jõukatest ja edukatest riikidest? Neid teemasid käsitleb analüüsiraport Tartu Ülikooli teadlastelt “Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated” . |
